MUUD MURED

Alustuseks soovitame tutvuda

Kinnistusraamatuseadusega

Sotsiaalministri määrus 2002. a.: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid siin

Ehitusseadusega

Notari tasu seadus

 

KÜSIMUS
Korter uues majas, ostetud 2007.a. suvel. Enne garantii (2 a) lõppu tellisin ehitusekspertiisi. Osad vead on likvideeritud, osad aga mitte.
Kui pika aja jooksul on mul õigus nõuda tegemata tööde teostamist?

VASTUS
Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne viie aasta möödumist ehitise valmimisest.  Kindlasti oleks vajalik põhjaliku juriidilise analüüsi koostamine, millega saaks välja selgitada võimalikud nõuded ning nende esitamise võimalikkus.


KÜSIMUS
Oleme ostmas korterit. Lepingusse on lisatud millegipärast üldpinna sisse ka keldriboks. Ehk lause on selline:
Lepingu esemeks on korteriomand mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 48,1 ruutmeetrit.
Tegelikult on korter 45,2 ning ülejäänud keldri osa.
Kas sedasi kirjutataksegi tavaliselt lepingutesse ja lisatakse keldriboksid ka eluruumi pinna sisse?

VASTUS
Kui keldriboks on arvatud reaalosa hulka, siis võib nii olla küll. Harilikult moodustab reaalosa siiski ainult korter ise.


KÜSIMUS
Elumajadest 50 m kaugusel on äsja valminud tööstushoone (külmhoone) ja nüüd paigaldati sinna võimas jahutusventilaator (elumajadepoolsesse külge). Lähimate elumajade ümber on pidev mürafoon, eriti vali ja häiriv on see öösel. Kostab tuppa ka siis, kui aknad on kinni.
Küsimus: kas sellist müra tekitava ventilaatori paigaldamine elumajade lähedusse on seadustega kooskõlas?

VASTUS
Müra ja selle tasemed on määratletud ning reguleeritud sotisaalministri määrusega "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Müra mõõtmisega tegeleb Terviseamet, kelle poole soovitangi antud probleemiga pöörduda.



KÜSIMUS
Kas oskaksite anda mõned nipid,  kuidas lugeda korteri enampakkumise kuulutust? Millist olulist informatsiooni üks kuulutus sisaldab ja mida peab eraldi kohtutäituri käest küsima?
Mis riskid võtab ostja enampakkumisel korterit ostes, peale selle, et  kinnisvara võib olla  halvas seisukorras ja omanik võib venitada välja kolimisega?

VASTUS
Üldiselt sisaldavad kuulutused ainult kinnisvara üldandmeid. Kahtlemata tuleks uusehitiste juures uurida, kas on olemas ehitusluba ja kasutusluba.
Riskidest tulevad lisaks Teie poolt mainitutele meelde veel näiteks võlgnevused kommunaalmaksete eest. Need võivad olla küllaltki suured ning kanduvad edasi uuele korteriomanikule.


KÜSIMUS
Ostan korteri. Kui suur on teenustasu ja riigilõiv kinnistu ostmisel? Kes ja mille eest maksab ja kui suured on maksed?

VASTUS
Notaritasu maksmine lepitakse osapoolte vahel kokku tavaliselt enne tehingut.. Riigilõivu uue omaniku kinnistusraamatusse sissekandmise eest maksab tavaliselt ostja. Mõlema tasu määrad sätestab seadus, võttes aluseks tehinguväärtuse ehk müügihinna. Sellele võivad lisanduda erinevad tasud ärakirjade tegemise eest jms.


KÜSIMUS
Ostsin poolelioleva eramu, mille esimene korrus oli enamvähem valmis ehitatud (saab kenasti sees elada) ning teine korrus välja ehitamata. Kui nüüd hakkasin suhtlema ehitajatega teise korruse ehituse teemal, selgus, et maja esimese korruse ehitusel oli olulisi puudujääke, millest kaks olulisemat puudutavad elektripaigaldusi ning küttesüsteemi.
Elektriga selgus, et kõik kasutatud kaablid on valed (vale läbimõõduga ning pehmed kaablid), elektrikilp on ehitatud valesti ning majja sissetulevaks maaaluseks kaabliks on kasutatud sisetingimustes kasutamiseks mõeldud kaablit. Seega tuleb enamvähem kogu elektripaigaldus ümber ehitada.
Küttesüsteem on tahkekütte keskküttekatel ning veekandjal põrandaküte. Selgus, et köök-elutoa (ca 60m2) küte on ehitatud ühe ahelana, mistõttu ei suuda küttesüsteem seda piisavalt kütta (vesi torudes jahtub enne liiga ära, kui ta ringiga tagasi jõuab).
Minu arusaamises on tegu varjatud puudusega ning mul peaks olema õigus nõuda nende kõrvaldamist või kõrvaldamise kulude hüvitamist müüjalt.
Küsimus, et kas ma olen õigesti aru saanud ning kuidas ma peaks selles olukorras täpselt edasi käituma?

VASTUS
Kas ehitisel oli ka garantii?
Antud juhul tundub, et tõepoolest on tegu puudustega, millega müüja oli kursis juba asja müügil. Seega on Teil võimalus kasutada erinevaid õiguskaitsevahendeid, sh puuduste kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Edasine käitumine sõltub sellest, millist õiguskaitsevahendit soovite kasutada.
Esimese asjana oleks mõistlik suhelda müüjaga ning saada teada tema seisukoht, kas ta on valmis puudused ise kõrvaldama või mitte.


KÜSIMUS
Telefonioperaator hoiab mind krediidiinfo võlgnike nimekirjas võlanõudega 1997.aastast, aga sellel pole ju enam mingit juriidilist alust!? Minuteada rikub ta sellega veel ise andmekaitseseadust. Mida teha? 

VASTUS
Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg-le 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Antud juhul leian, et telefonioperaator rikub seadust. Soovitan esitada AS-ile Krediidiinfo pretensioon Teie isikuandmete avaldamise kohta.


KÜSIMUS
Kui müüa mitte põhielukohaks olnud korter odavama hinnaga, kui ostetud sai kas siis tuleb ka mingit maksu maksta ? Ei ole kahe ega enama aasta jooksul ühtegi müügitehingut teinud.
Kas sissekirjutus mängib mingit olulist rolli elukoha tõestamisel, kui soov enne lõplikku müüki ennast elamispinnalt välja kirjutada või peab ootama kuni müümiseni.

VASTUS
Kui peate silmas tulumaksu, siis seda peab maksma ikka ainult tulu pealt, ehk siis tulu = korteri müügi hind – korteri soetamishind – müügiga seotud kulud.
Sissekirjutus mängib olulist rolli küll, kuid eluruumide kasutamist oma põhilise elukohana saab tõendada ka muude tõenditega - näiteks kommunaalmaksete tasumisega mingi perioodi vältel.


KÜSIMUS
Kortermajas on 4 korteriomandit. Mida teha, kui ühes korteris on üürnik, kes ei korista oma koera fekaale kinnistult?

VASTUS
Tallinna linnas näiteks läheks selline asi vastuollu heakorra eeskirjaga ning järelvalvet eeskirja täitmise üle teostavad Keskkonnaamet, Transpordiamet, Kommunaalamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei , linnaosade valitsused ja politseiprefektuur vastavalt oma pädevusele, ehk siis Teie mure puhul saaks ilmselt pöörduda MUPO poole.
Kui te aga ei asu Tallinnas, siis soovitan uurida oma kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja.


KÜSIMUS
Kas tohib ladustada asbestijääke pööningutel (ka soojustuse eesmärgil). Ja mis on võimalikud sanktsioonid selle eest?

VASTUS
Kindlasti ei tohi seda teha. Asbestijäägid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, mille käitlemiseks ja ladustamiseks on erinõuded. Füüsilise isikule saab ohtlike jäätmete käitlemise eritingimuste rikkumisel teha trahvi kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot.


KÜSIMUS
Remontisin Tallinnas korteri, mille omanik nõuab kohtu kaudu lõpetamata töö eest raha tagasi. Sain määruse kätte vanemate käest hilinemisega ja ei saanud vastu väita. Tegin remondi kokkuleppe järgi. Ilmselt koostati maksekäsk. Kuidas saan end kaitsta?

VASTUS
Kuna Te makseettepanekut vaidlustada ei jõudnud ning Teie suhtes kinnitas kohus maksekäsu, siis ainsaks võimaluseks on esitada maksekäsule määruskaebus 15 päeva (välisriigis kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates maksekäsu kättesaamisest. Võlgniku määruskaebus võib tugineda üksnes ühele järgmistest asjaoludest:
1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet;
2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu;
3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on ilmselt põhjendamatu.


KÜSIMUS
Mul on kaks kõrvutiasetsevat maatükki, mõlemil on väike suvila, mõlemil on oma postiaadress ja katastrinumber.  Kas mul on võimalik need kaks kinnistut üheks liita nii, et maamõõtmist ei peaks tellima? Kas kunagi, kui ma peaks tahtma ühe neist maha müüa, on mul võimalik jälle see üks kinnistu kaheks tagasi teha?

VASTUS
Selline kinnistute ühendamise võimalus on olemas, samuti ka kinnistu jagamise võimalus. Võivad olla muidugi teatud piirangud, mis antud juhul selle välistavad, seega soovitan pöörduda mõnda notaribüroosse, et uurida konkreetsete kinnistute liitmise võimalikkust.


KÜSIMUS
Meil on eratee, mille alguses on märk “sissesõit keelatud”, lisatahvliga sissesõit omaniku loal. Naine oli üksi kodus ja äkki hoovis tulid vastu 3 meest, kes ütlesid, et koerad lükkasid värava lahti ja nemad tahavad arvestit kontrollida. Naine oli 3 võõra nägemisest oma hoovis väga kohkunud ja ei märganud küsida ei töötõendit ega kes nad üldse on. Mehed ennast ei tutvustanud. Loodetavasti ei olnud nad libakontrollid, sest kui nad ära sõitsid, nägi naine ühel autol kirja jaotusvõrk. Meil on üksik talukoht. Kas sellises käitumises oli midagi juriidiliselt korrektset või on kõik seaduspärane ja igasugu kontrollid võivadki teha, mis neile pähe tuleb?

VASTUS
Kahtlemata oleks pidanud antud isikud tee omaniku, s.t. Teiega asja kooskõlastama. Samuti ei tohi võõrad isikud Teie piiratud kinnistul viibida ilma Teie loata. Igasugused kontrollid ja muud ametiisikud peavad sellised käigud kindlasti eelnevalt kooskõlastama. Soovitan Teil antud asjas saata kaebus OÜ-le Jaotusvõrk.


KÜSIMUS
Ostsime korteri. Eelmine omanik ei öelnud meile, et kui ta vannituba remontis, oli tema pannud vanni alla eraldi torud, millel oli ka eraldi kraan. Samuti ei esitanud tema meile korteri plaane. Me ise elame välismaal ja enne seda, kui Eestist ära sõitsime, keerasime vee kinni, teadmata,et vanni all oli ka kraan. Umbes kuu aega tagasi saime kõne, et meie korteris oli toru lõhkenud ja uputanud nelja alumist korterit..See toru oli lõhkenud vanni all. Mul on selline küsimus, kas see on meie süü, et see toru lõhkes või on meil alust eelmine omanik kohtusse kaevata?

VASTUS
Kahjuks ilmselt ei ole tegu mingisuguse varjatud puuduse või muu sellise pahatahtliku käitumisega müüja poolt ning tundub, et kohtusse pöördumiseks ei ole piisavalt alust.


KÜSIMUS
Kas ühisusest on võimalik välja ka astuda, kui ainuke siduv asi on krunt (eraldi maja ühe korteriga). Kas seda saab otsustada koosolek või on see juriidiliselt üldse võimatu kui siis ainult uue detailplaneeringu kehtestamisel (mis võtab hulga aega).
Kas siis peab ühisuse haldamiseks valitud haldusfirma maksma välja ka kogunenud remondifondi selle eraldi asuva maja kohta, kui sealt lahkumine võimalikuks osutub?
Kas on mingid normatiivid kasutuse järgi, kui tahta maja hoopis suvilana käsitleda või vastupidi?

VASTUS
Kahjuks seadus ühisusest välja astumist üldse ette ei näe. Ühisus lõppeb siis, kui korteriomandid lõpetatakse. See eeldaks siis kinnistu jagamist.
Kui tõesti kogu vajalik protsess läbi käia, siis tuleks lõpuks ka remondifond laiali jagada.
Kuna tegu on korteriomanditega, siis hetkel ei saa maja kuidagi suvilana käsitleda.


LUGEMIST:

www.eesti.ee

ELU24