OMANIK ja OMANIK

Kaasomanikud ühes majas on tihti küsimusi tekitav olukord ja ega üleaedsegagi alati suhted sõbralikud ja selged pole.
Alustuseks võiksite tutvuda

Korteriomandiseadusega
võlaõigusseadusega

võlaõigusseaduse rakendamise seadusega
asjaõigusseadusega
ehitusseadusega

SISUKORD:

1. MIS ON KAASOMAND?

2. KAASOMANIKUD HOOLDAVAD, REMONDIVAD JA EHITAVAD

3. MUUD

1. MIS ON KAASOMAND?

KÜSIMUS
Millal kehtib ostueesõigus ja kas see kehtib ka juhul, kui tegemist on eraldi kinnistutega, kuid majad on ehitatud külg-külje kõrvale?

VASTUS
Ostueesõigus on ühel kaasomanikul teise kaasomaniku osa suhtes. Kui tegu on eraldi kinnistutega eraldi omanike valduses, siis ostueesõigust ei ole.

KÜSIMUS
Olen kaasomanik 1/4 omandist (peale minu, ühel-1/2 ja teisel-1/4).
Soovin oma osa müüa. Teised kaasomanikud teevad takistusi ja ei soovi ise minu osa osta ega anna värava ja hoonete võtmeid, et saaksin ostjale kinnistut näidata.
Minul on mõtteline kaasomand, kasutuskorda pole ametlikult kehtestatud.
Teised kaasomanikud ütlesid mulle, et nemad on ülekaalus ja on omavahel kokku leppinud, et talu koos hoonete ja selle all oleva maaga kuulub neile ja mulle tühi maariba jõe ääres.
Nad põhjendavad oma käitumist sellega, et ma pole käinud suvel seal muru niitmas. Mida teah, kui olen leidnud võimaliku ostja enda osale?

VASTUS
Kaasomanikuna (kuna kasutuskorda ei ole seatud) on Teil õigus oma osale nii hoonetest, kui ka maast ning teised kaasomanikud ei saa kehtestada, millisele osale maast on Teil õigus. Samuti ei tohi teised kaasomanikud piirata Teie õigust omandi käsutamisele ja valdamisele. Seega on Teil õigus siseneda nii kinnistule kui ka hoonetesse, sh ka näiteks murdes lahti mõni lukk (sellest kaasomanike eelnev teavitamine oleks loomulikult vajalik).
Kinnistu mõttelise osa müügil on teistel kaasomanikel ostueesõigus. Teisi kaasomanikke teavitab notar ja nad peavad sellele vastama.

KÜSIMUS
Elamu kaasomaandis: seatud kasutuskord 1. korruse ning 2. korruse kohta.
Kas kaasomanikul on õigust sekkuda, kes elab minu omandiosas ning millisel viisil võib takistusi teha?

VASTUS
Sellist õigust kaasomanikul ei ole, et teha ettekirjutusi, kes elab teise kaasomaniku kasutada olevates ruumides.

KÜSIMUS
Maja on kaasomandis ja üks omanik soovib oma mõttelist osa ära müüa. Tal on sinna sisse kirjutatud pojanaine, kellel puudub üürileping. Kas selle pojanaise saab niisama lihtsalt välja kirjutada või peab talle mingi korteri vastu ostma?

VASTUS
Omanik saab alati kohalikku omavalitsusse teada anda, et isik ei ela antud aadressil ning selleks puudub ka omaniku nõusolek. Seega saab küll niisama nö välja kirjutada ning mingeid kohustusi sellega seoses ei ole. Kohustus soetada uus eluase võib tekkida näiteks siis, kui kinnisasjale on seatud isiklik kasutusõigus.

KÜSIMUS
Minu maaüksus piirneb FIE-st taluniku maaga. Talunik kündis eelmisel aastal minu maa üles, pani vilja maha ja lõikas sügisel ka saagi. Küsimusele, mida ta teeb, oli kummaline vastus - mul on sinuga suuline leping.
Sellel kevadel haris maa jälle üles ja külvas midagi maha. Võtsin talunikuga uuesti ühendust. Küsimusele ta ei vastanud – lihtsalt kõndis minema.
Ei jätnud jonni, läksin PRIA/sse. Sealt sain andmed, et eelmisel aastal oli võetud eurotoetused vilja kasvatuseks ja sellel aastal maha pandud raps ning ka selleks aastaks taotlus sisse antud. Konsulteerisin kohaliku tuttava kohtunikuga. Tema väitel on mul raske ümber lükata, et pole suulist lepingut sõlminud ja lubanud maad kasutada. Kas Eesti seadusandlus on tõesti nii omaniku vaenulik ja mida teha edasi?

VASTUS
Kuna asi on kestnud juba mõnda aega, siis võidakse lugeda, et olete justkui andnud nõusoleku oma maa kasutamiseks ning seega lepingu sõminud.
Isiklikult soovitaksin sellisel juhul lasta naabril sel aastal saak ära korjata ning siis saata talle teade, et ta valduse välja annaks. See tuleks saata kindlasti tähitud postiga. Teine võimalus oleks selle nõude esitamine talle tunnistajate juuresolekul. Kui naaber ka järgmisel aastal üritab Teie maad kasutada, siis saate küll kohtusse pöörduda.

KÜSIMUS
Kas kortermaja küttesüsteem on kaasomand täies ulatuses või korteriomandi reaalosa piires olev küttesüsteemi osas (küttekollektor, radiaatorid, termoventiilid jne) ei ole kaasomandis ning nende remont ja hooldus peaks toimuma konkreetse korteriomaniku kuludega?

VASTUS
Küttesüsteem on ikkagi tervik ning kuulub korteriomanike kaasomandi hulka täies ulatuses.

KÜSIMUS
Kolme korteriga majas on selline probleem, et isik sõlmis kohaliku vee-ettevõttega lepingu ilma meie teadmata ja nõuab nüüd utoopilisi summasid, kuigi meil on oma veemõõtjad naabriga olemas. Kui me ei ole nõus tema esitatud summasid maksma, keerab meil vee kinni, kuni maksame. Nüüd on asi nii kaugel, et ta võttis ära veetoru, kust peaks meie korteritesse vesi tulema. Oleme pöördunud probleemiga vee-ettevõtte poole ja vallavalitsusse, aga abi pole saanud. Mõlemad väidavad et tal on see õigus?? Kuhu veel pöörduda?

VASTUS
Oleneb sellest, kuidas jaguneb kaasomand Teie kolme vahel? Kui teile kahele kuulub suurem osa, siis soovitan vee-ettevõttesse minna ja uus leping sõlmida. Kui sellele kolmandale kaasomanikule/naabrile kuulub väiksem osa majast, siis ei olnud tal tegelikult ka õigust vee-ettevõttega lepingut sõlmida.
Kui kolmandale kaasomanikule kuulub suurem osa, on leping kehtiv ja tuleb pöörduda kohtusse.

2. KAASOMANIKUD HOOLDAVAD, REMONDIVAD JA EHITAVAD

KÜSIMUS
Naabrid lammutasid vana aia selle poole, mis on nende hallata. Kolme aasta jooksul piire puudub vaatamata läbirääkimistele ja lubadustele. Nüüd on uued elanikud või üürnikud. Paneks ise aia püsti, kuid ei tea millal ja kellele arve esitada. Lisaks oma elamine kaasomandis, kuigi keegi kaasomanikest kohapeal ei ela. Kuidas toimida, kuidas saada infot, kes on omanik ja kes peaks kandma kulud?

VASTUS
Asjaõigusseadus ütleb piirirajatise kohta järgmist: § 151. Piirirajatis
(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

Kuna Teie kirjeldatud juhul lammutas naaber aia, siis ka aia taastamine peaks olema tema kohustus. Siin muidugi võib juhtuda ka see, et kuna naaberkinnistul on uus omanik (kui on), siis on tagantjärele raske nõuda aia taastamist. Ilmselt parim lahendus oleks hetkel uue naabriga kooskõlastada uue aia rajamine ning siis kulud kahe kinnistu vahel võrdselt jagada. Teie kinnistu osa siis jaguneks omakorda veel kaasomanike vahel vastavalt igaühe mõttelise osa suurusele. Naaberkinnistu omaniku saate välja selgitada e-kinnistusraamatus aadressil https://kinnistusraamat.rik.ee/detailparing/Avaleht.aspx.

KÜSIMUS
Elan kaasomadis (1/2) oleva maja alumisel korrusel. Ülemine korrus kuulub kahele kaasomanikule osades 1/6 ja 2/6. Suurema osa omanik on hoidnud valdust lahtiselt ja koristamata 8 aastat, väiksema osa omanik teostas omakäeliselt remondi, mis on tugevasti minu osa kahjustanud ja pole vastavuses ehitusnõuetega jne.
Kannatus on katkenud ja otsin lahendust, kuna ei kirjutamine ega rääkimine pole vilja kandnud - ainult täitmata lubadused.

VASTUS
Kui Teile on põhjustatud materiaalset kahju, siis on võimalus nõuda kaasomanikult hüvitist kohtu kaudu. Loomulikult peaks olukord olema ka fikseeritud vastavate spetsialistide poolt. Ehitusnõuete järgimist kontrollib Tehnilise Järelevalve Amet.

KÜSIMUS
Soovin ehitada kaasomandis olevale krundile olemasoleva kõrvalhoone asemele uue hoone- saun+puu/tööriista kuur. Kaasomandis olev krunt on jaotatud kaheks mõtteliseks osaks, kokkuleppeliselt naabriga on ehitatud maja keskpaigas aed üle krundi. Olemasolev kuur kaasomandis. Soovin lammutada oma osa kuurist, mida hetkel reaalselt kasutan. Naabri osa kuurist, mida tema kasutab ei puutu.
Kas on vajalik ja kas saab naabriga kokku leppida, et uus, ehitatav abihoone ei oleks kaasomandis ning ainukasutusõigus kuulub mulle, et vältida hilisemaid vaidlusi. On seda vaja teha notari juures või piisab ainult omavahel allakirjutatud kokkuleppest?

VASTUS
Ehitatav uus hoone muutub kaasomandi osaks. Kaasomanike vaheline kasutuskorra kokkulepe võib olla nii lihtkirjalik, kui ka notariaalne. Notariaalne kokkulepe koos märkega kinnistusraamatus annab suurema kindluse, kuna kehtib ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes.
Teie poolt kirjeldatud situatsioonis on esmalt vaja ka kaasomandis oleva kuuri osalise lammutamise jaoks ja uue kuuri ehitamiseks kaasomanike otsust ning ka ehitusluba.

KÜSIMUS
Ostsin kohtutäituri oksjonilt korteri. Vana omanik elab sees ja kulutab ohjeldamatult vett ning arveid ei maksa.
Antud juhul võib korteris elav eelmine omanik uuele omanikule tekitada suure kahju enne kuni kohtulik väljatõstmise protseduuriga lõpule jõuab.
Kas minul kui uuel korteri omanikul on õigus oma korteris piirata vee tarbimist?

VASTUS
Vabariigi Valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavad nõuded" sätestab, et eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
Seega võib siit järeldada, et külm vesi peab igaljuhul olemas olema. Kulud saate endiselt omanikult nõuda kohtu kaudu.

KÜSIMUS
Kahe korteriga elamus sai vahetatud elektrisüsteem Nüüd, kui tasaarveldamise aeg on käes, väidab teise korteri omanik, et kulud peaks jaotama vastavalt korteri pinnale (30-70). Kas antud nõue on seadusega põhjendatav?
Minu isiklik arvamus on, et kulud peavad minema pooleks, kuna üks pool ei saa elektrit "kuidagi rohkem" - pesad on üldkasutatavad niikuinii. Kas mul on õigus nõuda elektripaigalduseks tehtud kulude võrdset jaotamist, mitte korteri üldpinna järgi?

VASTUS
Tuleb tõdeda, et Teie naabril on õigus. Kui varem ei ole muud moodi kokku lepitud, siis kantakse kulud vastavalt oma osa suurusele ühises asjas.

KÜSIMUS
2002.a. ostsime talu, mille juurde viiv tee (ca 200m) kuulub naaberkrundi sisse. Kuni siiani ei ole tee kasutamisega probleeme tekkinud, ka lubas omanik kasutada väravatagust maad. Kirjalikku kokkulepet ei olnud ta nõus sõlmima, kokkulepe oli suusõnaline. Kõik need aastad oleme me sissesõiduteed hooldanud (täitnud kivide ja kruusaga ning niitnud). Õigemini oleme meie selle tee taastanud, ostmisel oli teest järgi rohtukasvanud rada.
Ajalooliselt on see tee kogu aeg kuulunud meie poolt ostetud talu juurde. Erastamise käigus aga mõõdeti tee naaberkrundi sisse. Ka on see kunagine külavahetee, mida praegu enam aktiivselt ei kasutata.
Nüüd on olukord selline, et naaberkrundi omanik ei luba meil teed kasutada ega üldse tema maa peal liikuda (kusjuuures see otsus tuli tema poolt päevapealt, mingit tüli pole meil temaga olnud). Reaalselt tähendab see seda, et me ei tohiks üldse väravast välja astuda, kuna piir jookseb värava tagant.
Oleme püüdnud omanikuga kokkulepet saavutada, et me ostaksime teealuse maa tema käest välja või maksaksime talle renti selle kasutamise eest. Kummagi variandiga omanik nõus ei ole.
Kas on mingi võimalus uuesti liita sissesõidutee meie krundiga, toetudes faktile, et see tee on kogu aeg kuulunud sellele talule? Või millised on üldse meie võimalused ja kuidas käituda sellises situatsioonis?

VASTUS
Asjaõigusseadus ütleb järgmist: omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
Tuleks kindlaks teha, kas kohalik omavalitsus pole teed avalikuks kasutamiseks määranud, sest siis ei tohiks naaber üldse seal liikumist piirata.
Kui aga naaber tõesti järeleandmisi ei tee, siis tuleb ilmselt kohtusse pöörduda.

KÜSIMUS
Väikeses maakohas, hajaasustusega külas on talu, mille piimalehmafarmerist naaber on hakanud ehitama uut moodsat lauta koos vedelsõnnikuhoidlaga. Sõnnikuhoidla hakkab paistma meie talu elamu aknast, vahemaaks ca 200 m. Meie, omanikud, kes me ise seal alaliselt ei ela (vaid meie isa), saime ehitusest teada alles nüüd, kui laut juba kerkib. Ka meie talus alaliselt elav isa ja tema pere said ehitusest teada alles siis, kui juba vundamenti maha märgiti. Kas seadusest tulenevalt oleks pidanud naaber meid ehitusest teavitama ja kooskõlastuse võtma? Kas meil üldse on enam mingeid võimalusi pisutki olukorda normaliseerida?

VASTUS
Seda kas kõik vajalikud load ja kooskõlastused on olemas, saate kontrollida kohalikust omavalitsusest. Kuna ilmselt tekib probleeme eelkõige ebameeldiva lõhnaga, siis lisan sellekohased sätted Asjaõigusseadusest:

§ 143. Kahjulikud mõjutused

(1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud mõjutused kahjustavad oluliselt kinnisasja kasutamist, kuid niisuguste mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult eeldada, on mõjutatava kinnisasja omanikul õigus nõuda mõjutuse põhjustanud kinnisasja omanikult mõistlikku hüvitist.
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]

§ 144. Keelatud rajatis ja seadeldis
(1) Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.
(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rajatis või seadeldis on püstitatud kooskõlas seadusega, on õigus nõuda rajatise või seadeldise eemaldamist ainult pärast keelatud mõjutuse tegelikku toimumist.

KÜSIMUS
Minu kinnistut läbib kaks teed, mida mööda saavad naaberkinnistu elanikud oma krundile. Soovin ühte nendest teedest sulgeda. Kas vald saab mind selles keelata? Mõlemad teed on erateed ja pole määratud avalikuks kasutamiseks.

VASTUS
Kohalik omavalitsus ei saa sellises olukorras eriti midagi nõuda. Naaberkinnistu omanikud saavad nõuda läbipääsu oma kinnistule, kui ligipääs mujalt puudub. See, kust Te selle läbipääsu korraldate, on siiski Teie otsustada. Seega isiklikult leian, et võite ühe tee sulgeda küll, kui teine jääb naabrile oma kinnistule ligipääsu võimaldama.

KÜSIMUS

Kas naaber võib minu kinnistuga piirneva aia äärde istutada tiheda kuuserivi, mis suureks kasvades hakkab varjama valgust minu aias? Kas ma saan seda praegu kuidagi takistada, sest kui puud on juba suured, siis teatavasti on ka okste piiramiseks vaja luba.

VASTUS
Alljärgnevalt väljavõtte Asjaõigusseadusest:

§ 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad

(1) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad kinnisasja kasutamist ja naaber ei ole neid hoiatusele vaatamata selleks vajaliku aja jooksul kõrvaldanud.

(2) Kui kinnisasja omanik lubab alles jätta tema kinnisasjale ulatuvaid oksi, on tal õigus nende okste viljadele tema kinnisasja piirides oleva oksa ulatuses.

(3) Kinnisasja omanikul on õigus viljadele, mis on kukkunud tema kinnisasjale naaberkinnisasjalt kasvavalt puult või põõsalt.

(4) Kinnisasja piiril kasvava puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

§ 150. Piiril kasvavad puud ja põõsad

Piiril kasvavad puud ja põõsad on naabrite kaasomandis.

§ 151. Piirirajatis

(1) Kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asja kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta.

KÜSIMUS

Meil on elektrikilbi peakaitsme võimsuse jagamise probleem väikeses kortermajas. Amprid jagatud paar aastat tagasi korterite vahel ebaproportsionaalselt. Keskmine jaotus vahemikus 10-20A korteri kohta. Meie kaitse suurus oli 6A. Palusime võimalust suurendamiseks. Elektrik paigaldas meile 16A kaitse. Maja peakaitse suurendamist ei vajanud.
Nüüd soovivad mitmed korterid ka nende korterite peakaitsmete amprite suurendamist, mis ei ole aga peakaitset suurendamata võimalik. Teiste korterite omanikud, kes võimsust juurde ei vaja, soovivad, et kaitsme suurendamise kulud kannavad need korterid, millised võimsust juurde soovivad, kaasaarvatud meie korter, millise kaitse on suurendatud pärast maja elektrisüsteemi põhjalikku uuendamist paar aastat tagasi.
Miks jaotusid siis amprid korterite vahel praegusel viisil ei ole selge. Majas puudub ühistu.
Küsimused:
1. Milliste printsiipide järgi toimub kortermajas elektrivõimsuse jagamine?
2. Kas pean maksma nüüd maja võimaliku peakaitsme suurendamise kulude eest ja kuidas ja kelle vahel need peaksid jagunema?

VASTUS
Teie poolt esitatud küsimusi pole ühegi õigusaktiga konkreetselt reguleeritud. Põhimõtteliselt on tegemist kaasomanike vaheliste kokkulepetega. Üldiste põhimõtete järgi peaks elektrivõimsus jagunema kõigile võrdselt, millest aga võibki kaasomanike vahelise kokkuleppega kõrvale kalduda. Seaduse järgi peaksid kõik kaasomanikud tasuma peakaitsme suurendamise eest vastavalt igale ühele kuuluva mõttelise osa suurusele.

KÜSIMUS

Kas mul on võimalik nõuda naabrilt raha, kui minu maja poole sein hallitab sellepärast, et keegi ei ela naaberkorteris ning talvel ja muul niiskel ajal ei köeta. Sein on juba päris pahas olukorras ja vajab remonti!

VASTUS

Vastavalt Asjaõigusseadusele on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
Seega on Teil õigus teha asja säitilitamiseks vajalik remont ning siis naabrilt tema osa kulutustest välja nõuda.

KÜSIMUS

Minule kuulub maja esimene korrus s.o. korterid 1 ja 2 üldpinnaga 80 m2. Maja teisel korrusel asub krt. nr. 3 - 28 m2. Teisel korrusel on nn pööning, mille arvelt on krt. 3 omanik laiendanud oma elamist: ehitanud välja vannitoa ja WC ning juurde ehitanud ühe toa. Minult ta mingit nõusolekut sellisteks ümberehitusteks küsinud ei ole. Ütles, et teeb mis tahab. Tegelikult on tema korter nende ümberehituste tulemusena oluliselt suuremaks ehitatud, mis ei kajastu kinnistusraamatus. Kuidas ma saan krt. 3 omanikku korrale kutsuda. Tegelikult on ju ka minul õigus kasutada seda pööningul olevat pinda. Samas on ka maamaks arvestatud vaid kinnistusraamatus olevate m2 alusel ehk tema tasub seda oluliselt vähem.
Kas ma saan nõuda, et krt. 3 omanik ehitab selle isetegevuse kompensatsiooniks oma kuludega majale uue katuse?

VASTUS

Eeldan, et tegu on korteriomanditega, mitte lihtsalt kaasomandiga.
Ainuke võimalus on ilmselt kohtusse pöördumine. Saate nõuda kas esialgse olukorra taastamist või siis uue olukorra seadustamist, mis muuhulgas tähendab seda, et ka Teile kuuluva üldpinna arvelt oma korterit suurendanud isik Teile tekitatud kahju ka hüvitab. Katuseehitus on juba pooltevaheline kokkulepe. Hetkel selliseks nõudeks alust pole.

KÜSIMUS

Oman mõttelist osa kinnistust. Krundil vana maja, mis pidevat remonti nõuab. Mina ise elan seal ja hooldan kogu kinnistut. Kohe teist poolt välja osta käib üle jõu. Teine pool on nõus müüma niii, et kohe saab raha kätte . Olen uurinud nii palju, et on võimalik sõlmida notariaalne kasutuskord teise poolega.

VASTUS

Kui Teil on kindel soov selline lepe sõlmida teise kaasomanikuga, siis saate minna mõnda notaribüroosse konsultatsioonile ning lasta koostada ka esialgne lepinguprojekt, mida siis vastavalt vajadustele täiendada saab. Seadus üldiselt mingeid olulisi piire kaasomanike vahelisele kokkuleppele ei sea.

KÜSIMUS

Kuidas ma saan müüa päritud korterit, kui kaasomanik, kes ei ole veel pärandit vastu võtnud on vangis ja ei tahagi seda saada.

VASTUS

Saate müüa ainult oma mõttelise osa korterist. Kui vangis olev isik ei soovi oma osa pärandist, siis ehk on ta nõus loobuma sellest Teie kasuks?

KÜSIMUS

Elamu on kaasomandis 1/2 :1/2
Kaasomandi osast pesuköögi kasutamine on ära märgitud ka kasutuskorra lepingus.
Nüüd on naaber hakanud seda ehitama omale äripinnaks. Ta ei lase minul kasutada oma kuuri ja aiamaad, kuhu viib siis üldkasutatav tee kuhjates sinna oma kaupluse rämpsu ja muud ehitusprahti. Üritasin oma osa müüa aga, kuna on kaasomand siis ostjaid leida pole võimalik.
Kuidas naaber korrale kutsuda?

VASTUS

Ilmselt on juurdeehitus ebaseaduslikult rajatud. Samuti viitavad Teie poolt kirjeldatud ventilatsiooni puudumine ja muu mitmetele õigusrikkumistele.
Soovitan Teil pöörduda kaebustega nii kohaliku omavalitsuse kui ka näiteks Päästeameti poole. Tehke kindlaks, kas selliseks tootmiseks on olemas kõik vajalikud kooskõlastused ja load. Kui müratase ületab normaalse piiri, siis saate kaebusega pöörduda ka Terviseameti poole.

KÜSIMUS

Kaasomandis krunt. Kas seda on võimalik vormistada kaheks eraldi krundiks? Ja kas sinna on võimalik juurdeehitist teha? Ja kui kaasomand on ühe osapoole poolt mõõdetud, kas siis peab teine osapool ka oma maaosa eraldi mõõtma?

VASTUS

Teoreetiliselt saab kinnistut kaheks jaotada küll. Selleks on vaja esmalt tekitada kinnistule maa-ametis kaks eraldi katastriüksust , milleks on ka uued mõõtmised vajalikud.
Piirangud võivad tulla kohaliku omavalitsuse poolt, kuna minuteada on Nõmme erinevates piirkondades ka erinevad kinnistute miinimumsuurused. Infot selle kohta oleks Teil aga mõistlik uurida linnaosavalitsusest. Sealt saate infot ka ehitamise võimalikkuse kohta.

KÜSIMUS

Kas oleks võimalik teiste kaasomanike nõusolekul vormistada notariaalne leping, millega teised kaasomanikud loobuvad oma õigustest pööningule ja üks kaasomanikest ehitab sinna korteri laienduse ning korvab teistele kaasomanikele nende loovutatud osa katuse vahetamisega?

VASTUS

Selline võimalus on olemas küll, et kaasomand teistelt kaasomanikelt välja osta ja enda korteriomandiga liita. Esmalt aga peaks olemas olema projekt ja ehitusluba. Seejärel saaks tehingu notaris vormistada, kus kindlasti peavad kohal olema kõik kaasomanikud või nende esindajad.
Üldiselt asja juures midagi ületamatult keerulist ei ole ning kõige täpsema nõu jaoks soovitan ka mõnest notaribüroost sellise tehingu jaoks konsultatsiooni küsida.

KÜSIMUS

Ostsin kohtutäituri oksjonilt korteri. Vana omanik elab sees ja kulutab ohjeldamatult vett ning arveid ei maksa.
Antud juhul võib korteris elav eelmine omanik uuele omanikule tekitada suure kahju enne kuni kohtulik väljatõstmise protseduuriga lõpule jõuab.
Kas minul kui uuel korteri omanikul on õigus oma korteris piirata vee tarbimist?

VASTUS

Vabariigi Valitsuse määrus "Eluruumidele esitatavad nõuded" sätestab, et eluruum peab olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.
Seega võib siit järeldada, et külm vesi peab igaljuhul olemas olema. Kulud saate endiselt omanikult nõuda kohtu kaudu.

KÜSIMUS
Minu majas ehitatakse pööningukorterid s.t.kolmandat korrust. Mina elan 2. korrusel. Seoses ehitustöödega minu korteris kukkus kahes kohas lagi alla (korter ammu remontimata). Kas minul on mingi õigus nõuda kahjutasu ehitusfirmalt, kes parandustöid teeb? Kui on siis, millest alustada ja kuhu pöörduda? Enne ehitamist olid tehtud laest pildid ning nüüd on ka pildid kukkunud laetükkidest.

VASTUS
Loomulikult on Teil õigus tekitatud kahju hüvitamist nõuda. Esmalt pöörduge pretensiooniga ehitusettevõtte poole.

3. MUUD

KÜSIMUS
Kui palju võtaks aega kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine maakohtus.
Ei tahaks küll midagi halba öelda, aga mina ootan mingit vastust juba 7 kuud...

VASTUS
Kui esitatud hagile ei ole 7 kuu jooksul mingit vastust tulnud, siis soovitaksin pöörduda vastava maakohtu poole päringuga.
Otsest menetlusaega on raske prognoosida, kuid 7 kuu jooksul peaks olema mingid menetlustoimingud juba tehtud.

KÜSIMUS
Suurema mõttelise osa omanikud on võtnud aastaid tagasi laenu ja seatud on hüpoteek, nüüd panga nõudel taheti laenu suurendada, millele alla ei kirjutanud, soovides pikendust määramata ajaks.Mis võimalused on väiksema osa omanikul?

VASTUS
Mitte keegi ei saa Teid sundida oma omandit koormama ega koormist suurendama, kui te sellega vabatahtlikult nõus ei ole.

KASULIKKU LUGEMIST: