OMANIK ja KOHALIK OMAVALITSUS

OMANIK JA KOHALIK OMAVALITSUS

Tihti koduomanikud ei teagi, mida peaks kohaliku omavalitsusega kooskõlastama.

Esmalt soovitame läbi lugeda:

Ehitusseadus

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus

Teeseadus

Jäätmeseadus

Kohalikud heakorraeeskirjad.

SISUKORD:

1. MAAD. MAAMAKS. TEED
2. PLANEERINGUD. EHITUSTEGEVUS
3. PRÜGIVEDU
4. MUUD MURED

1. MAAD. MAAMAKS. TEED.

KÜSIMUS

Isa erastas maja ümbruse maa, mis piirneb jõe teljega ja ei sisaldanud maakatastri kaartidel mingit teed, mis jookseks mööda jõe kallast ning läbiks krunti. Kuid 2005.a.pakuti minule allakirjutamiseks  valla poolt välja antud "Eratee avaliku kasutamise lepingut" , mida ma alla pole kirjutanud. Kuid nüüd on juba valla kodulehel kaart, kus jookseb maast läbi tee (nn.liikluspind) "xxx" nimeline tänav. Kaart on üles riputatud ja nüüd peaks olema aega 1 kuu, et midagi ette võtta.
Kuidas on see võimalik, et eramaalt sõidetakse rulli meetodil üle?  Maakatastrist öeldi, et selline asi pole võimalik, kuna Teie olete maa omanik ja omaniku loata pole seda võimalik teha. Minul jääb arusaamatuks  mis toimub?

VASTUS

Tõepoolest ei ole selline tee loomine ilma Teie nõusolekuta võimalik ja tundub lihtsalt, et kohalik omavalitsus on hetkel natuke ennatlikult käitunud ning ei ole sellega arvestanud, et Te oma maad avalikuks kasutamiseks ei anna. Igal juhul soovitan aga kohalikku omavalitsusse vastavasisuline päring teha.


KÜSIMUS
Kuidas peame talitama nüüd, kuna meil ei ole eraldi eramualust maad välja toodud? Omame talumaad vallas ja ühel maaüksusel oleme ehitanud vanadele vundamendimüüridele (hobutall endisaegne) maja. Ja nüüd soovime saada maamaksust vabastuse.

VASTUS
Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Siin tekibki küsimus, kas Maa-Ametis ei ole tõesti registreeritud õuemaad. Kui on, siis piisab avaldusest kohalikule omavalitsusele, kui aga ei ole, siis tuleb Teil pöörduda Maa-Ameti poole. Seadusemuudatus, mille kaob kohustus maksta maamaksu hakkab kehtima 1.01.2013.


KÜSIMUS
Kas vallal on õigus nõuda, et kinnistu kaasomanik annab enda maal oleva kahe naabri poolt kasutatavale (ja naabrite ehitatud) teele servituudi teise kaasomaniku kasuks, kui teise omaniku krunt piirneb ca 200 m ulatuses tehno eesmärgil kasutatava metsateega ja krundist ca 50 meetri kaugusel on avalik tee? Millistele seadustele antud juhul saab viidata?

VASTUS
Ka kohalik omavalitsus saab servituudi seadmist nõuda vaid kohtu kaudu ja vaevalt, et KOV selleks kohtusse pöörduma hakkab. Küll võivad seda teha teised kaasomanikud ehk tee kasutajad ja seda on raske prognoosida, kuidas kohus asja lahendab.
Eelkõige soovitame tutvuda Asjaõigusseadusega.

2. PLANEERINGUD. EHITUSTEGEVUS

KÜSIMUS

Elan väikeses asulas, kuhu rajatakse ühisveevärki/kanalisatsiooni.Praegu on olemas omal puurkaev ja toimiv kanalisatsioon. Nüüd rajatakse uus veetrass ja renoveeritakse/ehitatakse ümber olemasolevat kanalisatsiooni, mistõttu pean ma nüüd liituma ja hakkama neile maksma reovee ärajuhtimise eest. Praegune reovee ärajuhtimine on tasuta. Kas on õigustatud nendepoolne reovee ärajuhtimise eest küsitav tasu, kui minul sellest midagi ei muutu, peale selle, et ma neile maksma hakkan.

Samuti tekitab segadust järgnev asjaolu. Nemad tagavad liitumispunkti avalikult kasutatavale maale 1m kaugusele kinnistu piirist. Edasi on trassi vedamine liituja kulu ja kirjadega. Ometigi nõuab veevärk pärast selle rajamist isiklikku kasutusõigust kogu trassi kaitsevööndi ulatuses.  Kas selline asi on õigustatud?

VASTUS
Kui planeeringutega ning kohaliku omavalitsuse vastava kavaga on Teie piirkonna liitumine trassidega ettenähtud, siis ega sellest pääsu pole.
Kui trass ei ole Teie kinnistu suhtes läbiv, siis sellist isikliku kasutusõiguse seadmist ei saa pidada õiguspäraseks. Kinnistu veevärk ja -kanalisatsioon on üks asi ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon teine. Esimese eest vastutab ja hoolitseb kinnistu omanik ning vee-ettevõttel ei tohiks sellega asja olla.


KÜSIMUS
Taotlesin meie majale kasutusluba. Päästeametis jäi asi selle taha, et kevadel pandi meie tänavasse lõpuks veetrass ja saime liituda nii vee kui ka kanalisatsiooniga. Paraku selgus aga, et ehitusfirma on jätnud tuletõrje veevõtukohad survestamata ja seda ei tehta ilmselt enne 2010 järgmise aasta suve. Kas on õigus jätta sellepärast kasutusloa andmine ära seni kuni see töö ehitusfirma poolt ära tehakse?

VASTUS
Tundub, et selline õigus on, kuna antud juhul ilmselt ei vasta määrusele: Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded.


KÜSIMUS
Ostsime krundi, kuhu oli tehtud detailplaneering - maja alune pindala 180m2 ja kahekorruseline ühepereelamu - ühes nurgas on sissepoole täisnurk ning väljaulatuv garaaž. Meie projekteerisime 158m2 ja sissepoole nurka ei ole, aga muidu sama. Meie joonis ei mahu etteantud detailile. Kas see on takistus ehitusloa saamisel? Peaarhitekt linnavalitsusest nõuab joonise sisse mahtumist, aga me ei taha seda sissepoole nurka. Oleme tutvustanud kooskõlastustel meie projekti. Kas see ei kompenseeri, et maja on projekteeritud väiksemana. Kas on olemas parem põhjendus, mis rahuldaks peaarhitekti linnavalitsusest?

VASTUS
Ehitusseadus ütleb tõepoolest, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele.
Millisel määral on praktikas sellised kõrvalekalded lubatud, selle kohta saate ilmselt täpsema vastuse mõnest projekteerimisega tegelevast asutusest.



3. PRÜGIVEDU


KÜSIMUS
Miks tekivad tühisõiduarved ja miks need peab ära tasuma?

VASTUS
Tühisõidu arve saab klient siis, kui tal ei ole konteinerit väljas,  kui jäätmevedajal puudub konteinerile ligipääs või kui autojuht näeb kohapeal, et konteiner on täiesti tühi. Seega on tühisõidu puhul jäätmevedaja osutanud teenuse vastavalt jäätmeseadussele ja KOV-iga sõlmitud lepingule. Jäätmevaldajal on võimalik ühe korra aastas teenusest loobuda, kui annab sellest Ragn-Sellsile eelnevalt teada. Seega on mõistlik, et teenuse osutamise eest saab jäätmevedaja ka tasu.

Vedajal ei ole õigust keelduda teenindamisest ning kuna vedaja on teenuse osutanud, on  jäätmevaldajal kohustus ka tasuda. Seetuleb korraldatud jäätmeveo eesmärgist, mille järgi jäätmevaldajatele, keda KOV ei ole vabastanud, oleks teenus tagatud ning nad tasuksid teenuse eest.
Juhul kui jäätmevaldajale jääb võimalus tellida teenust ainult siis, kui ise soovib, kaoks korraldatud jäätmeveo mõte - jäätmevaldajatel puuduks motivatsioon tasuda ning anda prügi üle jäätmevedajale. Selle tulemusena taastuks olukord, mis oli enne korraldatud jäätmeveo regulatsiooni kehtestamist - prügi oleks KOV-i territooriumil laiali ning puuduks ühtne äravedu jäätmekäitluskohta.

Tavaliselt on veograafiku järgi 80-liitrise konteineri tühjendus 28 päeva tagant. Üldjuhul tekib jäätmevaldajatel kuu aja jooksul rohkem kui 80-liitrit prügi, kuna segaolmejäätmete hulka lähevad kõik jäätmed, mida jäätmevaldaja ise ei sorteeri, sh hambapastatuubid, piimapakid, määrdunud pakendid, kommi-nätsu paberid, purunenud nõud, äravisatud riideesemed jne. Juhul kui jäätmevaldaja valib ise, millal teenust tellib ja millal selle eest maksab, puuduks kontroll, kuhu nimetatud prügi liiguks.  



KÜSIMUS
Meie omavalitsuses on vaidlustatud hange prügi vedamiseks ja seepärast peame maksma praegusele vedajale põhjendamatult kõrget hinda. Kui kaua võib see kohtuasi veel kesta, et saaksime lõpuks soodsama hinna?

VASTUS
Üldiselt on hoidutud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisi kohtumenetluse pikkusele. Euroopa Inimõiguste Kohtu raporti kohaselt on tavalistes asjades mõistlik kaheaastane menetluse aeg, keerulistes asjades võib see olla pikem ning prioriteetsetes asjades lühem. Konkreetselt tsiviilasjade kohta on raportis märgitud, et mõistliku aja nõude rikkumiseks võib lugeda keerulise tsiviilasja menetlemist rohkem kui 8 aastat ja prioriteetse asja menetlemist üle 2 aasta. Raporti järgi ei ole samas rikkumiseks peetud lihtsa tsiviilasja arutamist esimeses astmes 1a ja 10k, teises astmes 1a ja 8 k ning kassatsiooniastmes 1a ja 9 k, seega kokku 5a ja 3 kuud kolmes kohtuastmes ning töövaidluse (prioriteetne vaidlus)  arutamist 5a ja 1 k, sealjuures esimeses astmes 1a ja 7k ning teistes kohtuastmetes mõlemas 1a ja 9 k. 


KÜSIMUS
Meie KÜ prügiveo hind tõusis jälle 1.50 € võrra, sest prügivedaja otsustas raha küsida selle eest, et peab avama prügimaja ukse. See peaks ju just mugavam olema, sest takistusi prügikastini jõudmiseks on vähem. Kas neil on õigus sellist summat küsida?

VASTUS
Kõik oleneb KOV ja vedaja lepingust, KOV jäätmehoolduseeskirjast, vedaja ja kinnistu omaniku vahelisest lepingust jne . Pöörduge KOV keskkonnaspetsialisti poole.

KÜSIMUS
Mis alustel otsustab KOV, kas minu avaldus selle kohta, et oktoobrist aprillikuuni minu suvilast prügivedu ei toimu, rahuldatakse?

VASTUS
Kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest.


KÜSIMUS
Minu kinnistul seisev prügikast on igati kaitstud ja mul pole endal võimalik sellele füüsiliselt kahju teha, kuid pärast viimast tühjendamist märkasin kasti küljel suurt pragu. Mida peaksin tegema ja kuidas tõestama, et seda tegid prügikasti tühjendajad. Nad ju lausa loobivad neid väikesi 140 l kaste... Kelle poole pöörduda kahju tekitamise avaldusega?

VASTUS
Avaldusega pöörduda vedaja poole, samuti KOV poole. Vajadusel kohtusse.




4. MUUD MURED

KÜSIMUS
Kohalik omavalitsus ei vasta  mingile kirjale ega meilile.  Teeosa 1,2 km , mis kuulub vallale on kobrastel alt tühjaks aetud . Veame ise vana karjalauda juurest kive, et täita  teed. Kevadel on tee täiesti läbimatu ja meie auto seisab külas, et liikuda saaks. Oleme viinud jäätmed ise jäätmejaama ja kviitungid on olemas, kuid nüüd tuleb hakata ka  maksma teenuse eest, mida me ei saa kasutada.Suurel  prügiveo autol on võimatu sellel teel liikuda niikaua, kui vald seda teed ei remondi. Mida teha?

VASTUS
Mina soovitaksin esmalt ikkagi kohalikult omavalitsuselt antud asjas ametlik vastus saada. Selleks peaksite siis kasvõi isiklikult vastava ametniku jutule minema.
Vastavalt Teeseadusele Teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. Valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks.



KÜSIMUS
Talvel kukkus kuuri katus sisse lume raskuse all. Kas vallavalitsus peaks kuidagi aitama, kuna me oleme pensonärid. Ja teine küsimus tee kohta kas euroliit või vallavalitsus peaks aitama teha uut teed, kuna meil on tee üle põllu ja see on pehme ja mudane. Keegi ei saa sisse ega välja.

VASTUS
Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.
 Kindlasti soovitame vallavalitsuselt sotsiaalabi või vanurite hoolekande raames abi paluda nii kuurikatuse kui ka tee osas.

KÜSIMUS

Vastavalt KOV heakorraeeskirjale lubatakse küttematerjali ladustada maja ees tingimusel, et see kedagi ei sega 24 h. Pöördusin linna volikogu poole palvega seda aega pikendada, kuna soovin osta 3m pikki küttepuid ja nendega toimetamiseks läheb kauem aega. Volikogu suunas kirja edasi linnavalitsusele, kes omakorda suunas kirja tagasi volikogusse kommentaariga, et linnavalitsusel puudub luba muuta volikogu kehtestatud tähtaega. Kuidas ma peaksin edasi käituma? Kas mul polegi võimalik selliseid küttepuid osta?

VASTUS
Tuleks esitada taotlus volikogule, et saada ühekordne luba, ladustamaks küttepuid kauem. Volikogul on kohustus vastata taotlusele ning vastust põhjendada.



KÜSIMUS
Ka minu krundil kasvavate puude mahavõtmiseks on vajalik valla luba?


VASTUS
Seda tuleks uurida ikka konkreetse KOV juurest. Kui on mingi miljööväärtuslik ala, siis ilmselt on luba vajalik. Samas oma kinnistul kuskil maal keset põlde, ei ole õunapuu mahavõtmiseks kindlasti nõusolekut vaja.



KÜSIMUS
Omavalitsus rajas meie kinnistu äärde autodele parkimisplatsi (äärekivi kaugus krundi piirist 20 cm). Kas linnavalitsusel oli selleks õigus ilma naaberkrundi omaniku nõusolekuta?

VASTUS
Kui naaberkinnistule tehtud projekteerimistingimustele ei ole esitatud nõuet kooskõlastuste „korjamiseks”saamiseks naabritelt, siis ei olnud ka vajadust nõusolekuid küsida. Projekteerimistingimusi saate teie, kui asjast puudutatud isik, minna ja küsida Linnavalitsusest.