OMANIK ja PERE

Omandisuhted peres ja sugulaste vahel peaksid olema selged ja läbipaistvad, sest tekkivad probleemid puudutavad meid valusamalt, kui suhted naabri või omavalitsusega.

Oleme teinud valiku tüüpilisematest küsimustest, kuid enne soovitame tutvuda ka seadustega.

Perekonnaseadus

Pärimisseadus

Pärimisseadusest tulenevate notari ametitoimingute tegemise ja pärimisregistri pidamise kord

Kinnistusraamatuseadus


SISUKORD

1. KES ON OMANIK?

2. RAHAASJAD

3. PÄRIMISASJAD

4. MUU

1. KES ON OMANIK?

KÜSIMUS

Olen abielus ja me ehitame koos maja.
Mees ostis krundi siis, kui me polnud veel abielus, aga elasime juba koos. Seega maa tema nimel. Mehel on eelmisest abielust 2 täiskasvanud last, ühiseid meil pole.
Küsimus: Milline on minu osa juhul, kui mehega midagi juhtuks?

VASTUS

Esiteks on oluline selline asjaolu, et kas maa kandmisel kinnistusraamatusse (kinnistamise) ajal olite juba abielus või mitte. Kui kinnistamise ajal olite abielus, siis sellega muutus ka krunt kohe ühisvaraks. Siis päriksite abikaasa 1/2 mõttelisest osast iga tema lapsega võrdse osa (kuid mitte vähem kui 1/4 kogu abikaasa osast).
Kui on kindel, et kinnistu näol on tegu Teie abikaasa lahusvaraga, siis kinnistu jagatakse Teie ja laste vahel võrdseteks osadeks (Teile peab samuti jääma vähemalt 1/4).
Siin aga mängib olulist rolli asjaolu, et maja ehitate te koos. Selle põhjal võib hiljem kindlasti pärijate vahel tekkida vaidlusi, kuna maja kui selline on ikkagi ju sisuliselt ühisvara.
Mina soovitaksin Teil oma abikaasaga teha notariaalne ühisvara jagamise leping, millega lepite kokku, et kinnistu on siiski ühisvara. See tagab Teile tulevikuks suurema kindluse.



KÜSIMUS

Hetkel on mul isaga korter, mida omame mõlemad  1/2 mõttelises osas. Sooviksin teada, et kui isa nüüd abiellub, kas siis mingi osa korteriomandist kandub ka tema tulevasele abikaasale?

VASTUS

Pärimisseaduse järgi läheks sellisel juhul tõesti pool Teie isa kaasomandi osast tema abikaasale ja pool Teile (muidugi kui olete ainus järeltulija).



KÜSIMUS

Olen majaomanik ja vabaabielus. Maja ostmisel oli mees alles eelmises abielus ja maja sai vormistatud minu nimele. Maja eest maksin kaks kolmandikku mina ja ühe kolmandiku mees. Nüüd soovib mehe esimesest abielust poeg vormistada isa nimele selle ühe kolmandiku ametlikult. Kas on selline ebaproportsionaalne tehing võimalik ja kus seda vormistada?

VASTUS

Selline tehing on võimalik. Ilmselt soodsaim on teha kinkeleping selliselt, et kingite kinnistust 1/3 oma elukaaslasele. Selleks tuleb Teil pöörduda mõnda notaribüroosse.

KÜSIMUS

Mulle, minu täiskasvanud õele ja meie emale, kes nüüd on hooldekodus, kuulub maja, mille me pärisime võrdsetes osades pärast isa surma.  Emal on ka poeg esimesest abielust. Pärast ema hooldekodusse minekut jäi maja tühjana seisma.
 
Mõne aja pärast jõudis aga meieni uudis, et ema majja on elama asunud meie poolvend . Olime seatud fakti ette. Andsime vennale teada, et soovime maja müüa, kuna ema sinna enam tagasi ei lähe ja hooldekodu eest peame maksma küllalti suuri arveid.

Nüüd on sellest möödunud mitu aastat, poolvend on ennast ema majas mõnusalt sisse seadnud ja ka uue elukaaslase koos lastega sinna elama võtnud. Me oleme õega korduvalt käinud seal, kuid tulu sellest pole ja ta ei kavatse välja kolida.
Kas meil, kui seaduslikel omanikel on mingeid õigusi?
Lisaks tahan mainida, et mind on määratud kohtu poolt ema eestkostjaks.

VASTUS

Kuna isik valdab Teie kinnisasja ilmselt ilma seadusliku aluseta, siis on Teil õigus nõuda valduse vabastamist. Hetkel näevad seadused ette, et selleks tuleb pöörduda kohtusse. Positiivse otsuse korral saab kohtutäitur isikud välja tõsta, kasutades selleks vajadusel ka politsei abi.



KÜSIMUS

Kuidas on võimalik,oma kodu vormistada abikaasaga ühisomandiks?
Praegu on vormistatud,notariaalselt "Abikaasade vastastikkune testament". Kas see ajab asja ära?

VASTUS

Kas olete kindel, et kinnisvare hetkel ei ole ühisomandis?
Kinnistu puhul tuleb lähtuda sellest, kas olite kinnistamise ajal juba abielus.
Kui olite, siis muutus vara automaatselt ühisvaraks.
Kui abiellusite pärast kinnistamist, siis on tegu lahusvaraga.
Lahusvarast ühisvaraks saab muuta vara abieluvaralepinguga.
Kui tegu on juba ühisvaraga, siis saab notariaalse avaldusega lasta kinnistusraamatusse kanda ka teise abikaasa nimi.


KÜSIMUS
Kas mul on juriidiline õigus nõuda alkohoolikust elukaaslase/laste isa välja kolimist elamispinnalt, kui mina olen korteriomanik ning temal puudub sissekirjutus? Ta on pangalaenu (15 a, pool aega makstud) kaastaotleja, kuid kõik laenumaksed olen teinud mina (tõestatav). Kuna ta keeldub välja kolimast, millised õigused ja võimalused on mul edasi tegutsemiseks?

VASTUS
Korteri/kinnistu omanikuna on Teil see õigus olemas. Kui elukaaslane keeldub välja kolimast, siis peate kohtusse pöörduma. Positiivse kohtuotsuse korral tõstab elukaaslase korterist välja kohtutäitur.


KÜSIMUS

Kinnistul (talukoht maal) on praegu üks ainuke omanik, kes sooviks kinnistu reaalsete osadena kinkida oma lastele-lastelastele (kokku 4 erinevat in). Kuna maa mõõtmine on kallis töö, siis kuidas oleks tal olukorda võimalikult kasulik korraldada?
Tähtis on ka see, et kinkesaajad tulevikus täna tehtud valede otsuste pärast ei peaks omavahel riidlema ega kohut käima hakkama. Kas on võimalik selline lahendus, et kinnistu jagatakse notari juures reaalosadeks, märgitakse plaani peal konkreetsed osad ära ja iga kingisaaja saab ühe kindla tüki omanikuks, mille eest ta siis edaspidi ainult ise hoolt kannab? Kuigi jagada on võimalik selliselt, et igale tükile säilib juurdepääs, siis kommunikatsioonid (vesi, el) on ju ühised. Kas nende kasutamiseks/hooldamiseks tuleks teha notariaalne kasutuskord?
Kas sellise lepingu korral on ka praegusel omanikul võimalik (näiteks ühele tükile) jätta enda kasuks eluaegse kasutamise õigus?

VASTUS

Kinnistu saab jagada eraldiseisvateks uuteks kinnistuteks ikka ainult siis, kui teostatakse vajalikud mõõtmised ning tekitatakse uued katastriüksused. Üks võimalus oleks tõepoolest sõlmida koos kinkelepinguga kasutuskorra leping. Sellisel juhul kingitakse pragunse kinnistu mõtteliste osadena ning määratakse kindlaks, milline osa kellegi käsutusse jääb ning milline osa on ühiseks kasutamiseks. Samuti saab kanda sisse kinkija kasuks isikliku kasutusõiguse ükskõik, millise mõttelise osa suhtes siis.


KÜSIMUS

Olen elanud 36 aastat vabaabielus. Lapsed on ühised ja minu perekonnanimel. Kolmetoaline korter on mulle kaasa antud vanematelt juba vene ajast ja minu nimel. Sooviksin mehest lahku minna, kuid tema tahab 1-toalist vastu. Kas tal on õigust millelegi pretenteerida? Lapsed on 36 ja 35.

VASTUS

Kuna tegu on vabaabieluga ning seetõttu on korter Teie ainuomandis, siis pole teie mehel küll mingeid õigusi endale korteri nõudmiseks.


KÜSIMUS

Mul on järgmine küsimus. 2003. aastal kirjutasin poja nimele korteri, kes oli sel ajal 16. aastane. Korter sai kirjutatud seetõttu tema nimele, et olin abielus, aga elasime 4- ndat aastat lahus. Praegu olen lahutatud ja soovin korterit müüa, aga poeg ei anna nõusolekut, kuigi ta ise seal ei ela. Korter sai ostetud minu isa pärandusest. Soovin teada kas mul on võimalust korter endale tagasi saada?

VASTUS

Kui poeg on korteri omanik, siis mina hetkel küll mingit võimalust korteri tagasinõudmiseks ei näe. Eeldan, et poeg sai korteri omanikuks kinkelepinguga. Seadus ütleb, et kinkija võib lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui:
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha;
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.

Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.

2. RAHAASJAD


KÜSIMUS

Mõned aastad tagasi sai võetud eluasemelaen ja soetatud korter. Tagatiseks on minu ema maja, millel lasub siis hüpoteek. Siit küsimus - kui ema soovib maja nüüd kanda minu nimele või minu poegade nimele, siis kas see on teostatav ja kas alaealistele saab üldse kirjutada?


VASTUS

Kui hüpoteek jääb peale, siis ei tohiks probleemi olla. Enne sellist tehingut peaks loomulikult hüpoteegipidajat (st panka) informeerima. Alaealine saab oma seadusliku eestkostja (st lapsevanema) nõusolekul kinnisvara omandada küll.


KÜSIMUS

Ostsime koos elukaaslasega pangalaenuga maja (elukaaslane kaastaotleja). Kahe kuu pärast läksime lahku ja ta kolis ära. Majalaenu ja muud maksud maksan mina, üritasin pangas vabastada elukaaslast laenukohustustest, kuid minu palk ja laenukoormus seda veel ei luba.
Kui nüüd ehitan maja edasi ja matan sinna raha , samas teades, et pool kuulub elukaaslasele, kas ei või tekkida tulevikus probleem, et ta võib hakata nõudma poolt maja või kompensatsiooni.
Mida peaksin ette võtma või mis doumendi. koostama, et saaksin olla rahus ja oma maja omanik.

VASTUS

Te peaks pangast uurima, kas selline variant on võimalik, et endine elukaaslane loovutab notariaalse lepinguga ka oma mõttelise osa Teile. Juriidiliselt on asi teostatav notari juures ning ka panga jaoks ei tohiks selles midagi kahjustavat olla. Hüpoteek jääb kehtima ning samuti laenuleping, lihtsalt omanik vahetub. Samas, kui sellise tehingu saaks teostada, siis tuleks kindlasti üle vaadata selline asi, nagu hüpoteegiga tagatavad nõuded. Need peaksid jääma sellised, et endine elukaaslane ei saaks edaspidi laenu võtta Teie maja tagatisel.


KÜSIMUS
Ostsime maja pangalaenuga 6 aastat tagasi elukaaslasega kaasomandisse. Nüüdseks on meie teed läinud lahku, kuid maja võlg on jäänud minu kanda, sest tema siin ei ela. Nüüd aga selgus, et ta on võtnud ka muid laene, mida ta ei ole tasunud. Kas need võlad jäävadgi minu kanda, kuna keegi ei saa temaga kontakti. 

VASTUS
Otseselt Teie neid võlgnevusi tasuma ei pea. Küll aga on oht, et võlgnevused võivad viia endisele elukaaslasele kuuluva kaasomandiosa sundmüügini.



3. PÄRIMISASJAD


KÜSIMUS

Peale isa surma 2008.a.  läks meie maja pärimisõigusega minu ja minu õe kaasomandisse. Olen abielus aastast 2006
Küsimus: Kas minu maja kaasomand minu abikaasa suhtes on minu lahusvara või ühisvara? 
Siit tekib järgmine küsimus: saadud raha (minu osa)  maja müügist oleks sel juhul kas minu isiklik lahusvara või ühisvara. Kui saadud rahast soovin osta korterit, siis kas see korter oleks minu lahusvara või ühisvara abikaasa suhtes? Me soovime, et see protsess toimuks nii, et maja müügist saadud raha ja selle eest soetatav korter jääksid minu isiklikuks lahusvaraks ja mitte ühisvaraks abikaasaga.

VASTUS

Kui omandasite pärimise teel ka maa (s.t. kogu kinnistu), siis on see Teie lahusvara. Kui kinnistu maha müüte, siis sealt saadud raha on Teie lahusvara ja teoreetiliselt peaks ka selle lahusvara arvelt soetatud korter siis lahusvara olema. Siit aga ilmselt võib palju vaidlusi tekkida ning raskendatud on hiljema ka tehingute tegemine, kuna tõestada, et tegu on tõepoolest Teie lahusvaraga, oleks äärmiselt keeruline ning nõuaks kohtu hinnangut.
Seega minu soovitus oleks selline, et sõlmite uue korteri ostutehingus ka ühisvara jagamise lepingu oma abikaasaga, s.t., et ostu-müügi lepingusse pannakse sisse punkt, et abikaasad on kokku leppinud, et ostetav korteriomand hakkab kuuluma Teile lahusvarana. See muidugi tähendab ka seda, et Teie abikaasa peab notarisse tulema ja vastavasisulise nõusoleku andma.


KÜSIMUS

Peale abikaasa surma on minu alaealised pojad päritud vara kaasomanikud ja nende eestkostja on kohalik omavalitsus .Olen seda teadmist võtnud kui fakti, aga milline on siin seadusandlik alus?
Meile kuulub kaks hoonestatud kinnistut. Nüüd sooviksin jagada ühe kinnistu ja müüa seal tühjalt seisva ja laguneva maja koos õueaiamaaga. Sisuliselt saaks omavalitsus seda keelata, kus on siin mõistlikkuse piir?
Kui anda maja üürile, kuidas vormistada nõuetele vastavat üürilepingut, kas on kuidagi kindlaks määratud tagatisraha suurus?
 
VASTUS

Vastavalt Perekonnaseadusele on ikkagi lapsevanem eestkostja õigustes. Kohalik omavalitsus on eestkostja siis, kui lastel vanemad puuduvad või on neilt võetud vanemlikud õigused. Müügitehingu saavad seega lapsed teha lapsevanema nõusolekul. Kohalik omavalitsus saaks sekkuda siis, kui müüa tahetaks laste eluaset.
Üürilepingu puhul tuleks täpselt järgida Võlaõigusseaduse sellekohaseid sätteid. Mingit kindlat summat tagatisrahaks ei ole määratud.
Seadustega saate tutvuda aadressil www.riigiteataja.ee


KÜSIMUS

Kui surnud inimesel on saada tulumaksu tagastus, kuid puudub pärimistunnistus, siis kas on võimalik mingil viisil seda siiski saada, et kasutada raha hauakivi valmistamiseks? Surnul on vabaabielust neli last. Kas nemad saaksid seda summat pärida? Kuidas?

VASTUS

Ilma pärimismenetlust läbiviimata ei ole see kindlasti võimalik. Kui laste puhul on isadus tõendatud, siis saavad lapsed pärida küll. Selleks tuleb pöörduda mõne notaribüroo poole.
Surnud isiku enammakstud tulumaksu tagasisaamise õigus on isiku pärijatel. Enammakstud tulumaks tagastatakse pärijate pangakontodele võrdsetes osades, selle kohta tuleb esitada eraldi kirjalik avaldus. Täpsema info saate Maksu- ja Tolliametist.

KÜSIMUS

Esivanematel on talu, mis oli vanaema nimel. Vanavanemad olid samuti abielus. Kahjuks vanaema lahkus siit ilmast enne, kui ta jõudis talu kellelegi üle anda. Talu on saadud pärandi korras. Missugused võimalused ja rahalised kohustused kaasnevad selle talu ümberkirjutamisega pärijate nimele?

VASTUS

Kui pärand on vastu võetud, siis tuleb notari juures vastav avaldus teha omandi ülekandmiseks. Tekivad kohustused nagu iga teise kinnisvara puhul - eelkõige maamaksu tasumise kohustus. Notari juures tuleb samuti tasuda nii notari tasu kui ka riigilõiv, aga nende täpsemad suurused saab teada notaribüroost.


4. MUUD MURED


KÜSIMUS

Meil on maal hoonestusõigusega maja, mis on isa nimel. Isa on juba 3 aastat sügava puudega ja teovõimetu. Olen tema eestkostja. Tahan maja maha müüa, et koos isaga linna kolida. Kas mul ikka on õigus müüa ja kas uue elamise saan oma nimele vormistada?

VASTUS

Saate eestkostjana hoonestusõiguse võõrandada ning ka uue osta. Arvan, et uue elamise saate enda nimele kirjutada vaid juhul, kui isale seatakse isiklik kasutusõigus. Täpsemalt võite küsida mõnest notaribüroost – nemad teavad, mis dokumente teil tehinguks vaja läheb.


KÜSIMUS

Kas ise koostatud testamendil, mis pole notariaalselt kinnitatud, on ka mingit seaduslikku alust? Kui kaua selline testament kehtib?

VASTUS

Omakäeliselt tehtud testament kehtib 6 kuud. Seega peab seda aeg-ajalt uuendama.
Vaata ka
http://kasulik.info/wlex/p%25C3%25A4rimisseadus#p24


KÜSIMUS

Pärast ema - isa surma on nende korteri pärijateks 3 last. Üks lastest ähvardab panna korteri sundmüüki. Kas ma saan ennast ka kuidagi kaitsta? Mida peaksin teadma?

VASTUS

 
Seadused sellist varianti ette ei näe, et üks kaasomanikest saab kogu kinnisasja nö sundmüüki panna. Iga kaasomanik saab siiski vaid endale kuuluva mõttelise osaga tehinguid sooritada.



KÜSIMUS
Mul on paarismaja. Kunagi ehitasid 2 venda suure talu ja oli 1 kinnistu ja maja. 10 aastat tagasi jagati kinnistu ja maja kaheks eraldi kinnistuks ja siis algasid probleemid. Paigaldati signalisatsioon minu osa pööningule. Majas käidakse sees minu äraolekul. Nende krundil pole vett ja nad käisid maja kaudu kraani lahti tegemas. Kas võõral kinnistul omavoliliselt kolamine on seadusega lubatud ja mida saaksin naabrile öelda vastavalt Eestis kehtivatele seadustele.

VASTUS
Asjaõigusseadus ütleb, et füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Kui naaberkinnistule mingil põhjusel kaevu rajada ei saa, siis on naabril õigus taotleda Teilt luba Teie kaevu kasutamist. Samuti on Teil õigus nõuda selle eest mõistlikku tasu.


KÜSIMUS
Kas korteriomanikul on ainuisikuliselt õigus oma korterist välja kirjutada oma täiskasvanud lapsi, kui nad on seal elanud koos algusest peale?

VASTUS
Kui isikute elukoht ei ole konkreetses korteris, siis on korteriomanikul see õigus olemas.

 

KÜSIMUS

Olen abielus naisega, kellel on eelmise abikaasaga ühised lapsed. Oleksin nõus need lapsed lapsendama. Kust ma peaksin alustama?
 
VASTUS

Lapsendajaks võib olla vähemalt 25-aastane isik, kes on suuteline lapsendatavat kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kohus võib lubada lapsendajaks olla ka nooremal täisealisel isikul.
Lapsendaja ei või olla isik:
1) kellelt vanema õigused on ära võetud või kellelt laps on ära võetud vanema õigusi ära võtmata;
2) kes on kõrvaldatud eestkostja kohustuste täitmisest seetõttu, et ta neid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud;
3) kes on piiratud teovõimega.
Lapsendamise otsustab kohus lapsendada sooviva isiku avalduse alusel. Vanemad võivad lapsendamiseks antud nõusolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni.


KASULIKKU LUGEMIST:

Notarite Koda

www.dejure.ee

www.juristaitab.ee