Uudised

Kui keskajal peeti võitlust elu või surma peale, siis praegu majandusliku edu või pankroti peale. Sestap on Ülemiste vanake leidnud tulusama viisi meid uputada Tallinna Vee meeletute veearvete kujul.

Tallinna Vee kasumirentaablus oli mullu 720miljonilise käive juures 41 protsenti. Selliste kasumimääradeni jõudis veehiid kõigil viimastel aastatel.

Konkurentsiõiguse üks põhiprintsiipe on ausa konkurentsi tagamine, sealjuures tarbijate seisukohalt. Euroopa praktikas on universaalteenuste müügist saadav puhaskasumimäär piiratud 7-10 protsendiga.

Kui viia Tallinna Linnavalitsuse põhjendatud tulukus vastavusse Euroopa konkurentsiõigusega, võib veearvest maha kriipsutada 30 protsenti.

Kõlab liiga hea, et olla tõsi. Käisin oma 80. eluaastates vanaemal külas ning lahutasin tema viimase kolme aasta veearvetest maha summa, mis arvetel seoses Tallinna Vee ebamõistlike kasumitega. Selle raha eest saaks soodsa pakkumise korral veeta kena nädala Türgis.

Võime vaadelda ka makrotasandit - kui kõigi Tallinna eraisikute ja ettevõtete arveid vähendada 30 protsendi võrra, teeks see aastas kokku ligi 220 miljonit. Selline summa jätaks igale tallinlasele hällilastest kulupeadeni kätte üle 500 krooni.

Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus loetleb üksikasjalikult vee hinna komponendid. Küsimusi tekitav osa on põhjendatud tulukuse mõiste defineerimine.

Riigikohtu hiljutine otsus ütleb, et kui Eesti konkurentsiõiguses puudub otsene praktika, siis tuleb aluseks võtta Euroopa Kohtu ja liikmesriikide oma. Kas Tallinna linna poolt määratud 41protsendine kasumirentaablus on "põhjendatud tulukus"? Euroopa kogemus ütleb selgelt ei. Analoogsete ettevõtete kasumimäär ei ole seal kõrgem kui 10 protsenti.

Tallinna linn on hoidnud vee hinda aastaid kunstlikult kõrgel ning pole Euroopa praktikat arvestanud.
Omanike Keskliit kavatseb vee hinna asjas pöörduda nii õiguskantsleri kui ka maavanema poole. Lisaks analüüsime järgmised juriidilisi valikuid.

1. Tsiviilhagi Tallinna Vee vastu, sest turgu valitsev ettevõte müüb teenust põhjendatud hindadest kallimalt - kuni 10 protsendi suuruse kasumimarginaali asemel 41 protsendi suuruse marginaaliga.

2. Kaebus halduskohtusse Tallinna linna vastu seadusega vastuolus üksikakti vastuvõtmise eest, mille kaudu tekitati kaebajale põhjendamatult kõrgete vee-arvete kujul otsest majanduslikku kahju.

3. Märgukiri Konkurentsiametile, selgitamaks ja toonitamaks, et neil on õigus ja kohustus sekkuda Tallinna Vee turgu valitsevat seisundit ärakasutavasse tegevusse.

4. Kui Konkurentsiamet tegudele ei asu, esitame kaebuse halduskohtusse Konkurentsiameti vastu tegevusetuse alusel, kohustades neid järelevalvet teostama.

Esialgse juriidilise analüüsi kohaselt saaks tagasi nõuda vähemalt viimasel kolmel aastal tekitatud kahju. Tahtliku rikkumise tuvastamise korral võib kahjunõue ulatuda aga esimeste põhjendamatult kõrgete veearveteni pärast veehiiu erastamist. Mõnede suurettevõtete koondnõude puhul ulatuks hagi kümnetesse miljonitesse.

Ärimehed tunnevadki probleemi omal nahal väga valusalt - seepärast kirjutaski Omanike Keskliidu avalikule pöördumisele Riigikogu poole alla plejaad tuntud tegijaid eesotsas Fjodor Bermani ja Rein Kilgiga.

Keskliidu koostatud seadusemuudatuste pakett monopolide ohjamiseks on edastatud Riigikogu majanduskomisjonile. Loodame, et lõpuks viib see võitlus reaalsete tulemusteni. Konkurentsiõiguse rakendamine ja tarbijaõiguste tagamine ei saa õigusriigis oleneda sellest, milline monopol paremini lobi teeb.

Vanemad uudised