- Eesti Omanike Keskliit
- II EESTI KODUOMANIKE KONGRESS
- Uudised
- Meediakajastus
- KODUKAART
- Kirjandivõistlus
- Ajaleht "Koduomanik"
- Seadusandlus
- Energeetika
- Prügimajandus
- Keskkond ja turvalisus
- Tegevused
- Koduomaniku Õigusbüroo
- Koduomanike blogi
- Foorum
- Pood
- Toetused
- KÜSITLUS
- petitsioon.ee
- Uudiskirja arhiiv
- KODUKAARDI KATALOOG
Uudised
Arvamus: Maareform venib 18. aastat18.06.2009
Eestit peetakse edukaks reformiriigiks, ent
kolme klassikalise põhireformiga pole kõik kaugeltki hästi - edukaks osutus
kolmest vaid rahareform 1992. Taasiseseisvumise algul võis seepärast loota, et rahareform näitab eeskuju ka
haldus- ning omandi- ja maareformile. Kuid nii ei läinud. Omandireform vältab
juba 18 aastat ja haldusreform on alustamatagi. Mõlemad reformid on seotud (kas
või seepärast, et maareformi viivad läbi omavalitsused) ja on omanikud
huvitatud, et mõlemad kiirelt ära tehakse. Lootusi positiivsele lõpplahendusele jääb üha vähemaks. Lõputud võimumängud
suruvad maha iga poliitilise tahteavalduse põhireformide otsustavaks
läbiviimiseks. Mõlema ümber valitsev vaikus iseloomustab nii meedia kui ka
avaliku sektori huvipuudust.
Omanike keskliit on aastast 2007 pommitanud valitsust ja rahandusministeeriumi, reformide riigipoolset kuraatorit, ettepanekutega maareformi kiirendamiseks, pakkudes välja n-ö kiire lõppmängu. See seisneb 2600 lõpetamata toimiku äravõtmist nendega mitte toime tulnud omavalitsustelt ja üleandmist erapooletule tsentraalsele instantsile, nt rahandusministeeriumile.
Kui tundub, et 2600 menetlemata kaasust polegi suur arv, siis meenutaks, et maareformis oli üpris palju kaasomandit, mistõttu huvitatud isikute arv võib ületada kümmet tuhandet. Ka on piki aastaid veninud reform suurendanud pärandiasju.
Viis ministeeriumi, mis on nii või teisiti seotud käimasolevate reformidega, on möönnud muret reformide pärast, kuid keeldunud otsustavate abinõude rakendamisest (!). Omanike ettepanekuid on nagu kuuma kartulit veeretatud ühest instantsist teise, nüüd juba kaks aastat. Neid on peetud liialt keerulisteks ja aeganõudvaiks, ent mittemidagitegemisele on samuti kulunud kaks aastat.
Alles nüüd on rahandusministeerium saatnud kooskõlastusringile seaduseelnõu, mis mingil kujul sisaldab ka omanike ettepanekuid. See on samm edasi ja kooskõlastatav ses mõttes, et on aluseks edasisteks läbirääkimisteks ja parandusteks. Omanikud nt ei arva, et maavalitsused võiksid olla instants, mis töö üle võtab.
Kuid rahandusministeeriumi seegi tagasihoidlik eelnõu kohtab teravat vastuseisu, nt Tallinna linnavalitsuse poolt, kel endal on tõsiseid tegematajätmisi, nt 1941. a järelümberasujate probleem, ometi on konkreetne lahend riigikohtu otsuse näol olemas. Lõviosa lõpetamata toimikuist asubki pealinnas ja Harjumaal, kus on hulga ka nn magusaid maatükke
Reformide lõpptähtajaks pakume päeva, mil möödub 20 aastat nende alustamisest - 1. juulit 2011. Kahe aastaga nende lõpetamine eeldab avaliku sektori asutuste vastutustundlikku koostööd.
Tiit Ulas
Allikas: Äripäev
