Uudised
Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringule vastuväited (kiri Haabersti Linnaosavalitsusele)19.08.2009
Eesti Omanike Keskliit (EOKL) kui mittetulundusühing koondab üle 35 000 koduomaniku. Oma tegevuses oleme toeks koduomanike ühiste algatuste läbiviimisel ning sekkume kui koduomanike õigusi üritatakse rikkuda. 22.07.2009 – 19.08.2009 on toimumas Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu avalik väljapanek. EOKL tutvunud avalikul väljapanekul oleva detailplaneeringu materjalidega, esitab selle kohta oma peamised vastuväited:
EOKL ja Kakumäe Seltsi tegevuse toetuseks, milles ollakse vastu Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringule, on andnud allkirja vähemalt 450 Kakumäe elanikku ning neid tuleb igapäevaselt juurde. Arvestades sedavõrd mastaapset Kakumäe elanike vastuseisu planeeringule on mõeldamatu planeeringu kehtestamine olemasoleval kujul. Eeltoodust tulenevalt palub EOKL planeeringu edasisel menetlemisel arvestada nii käesolevate kui ka varasemalt esitatud ettepanekutega, milledega edasises planeerimismenetluses mitte arvestamisel ning jätkuval eiramisel rikutaks planeerimismenetluse ühte peamist kompromissi leidmise kohustuse printsiipi erinevate huvigruppide vahel.
Põhjendamatu ja vastolus elanike/koduomanike õiguspärase ootuse printsiibiga on seejuures ka fakt, et planeeringuga soovitakse muuta kehtivat Tallinna linna üldplaneeringut selliselt, et väikeelamumaa muudetakse korruselamumaaks, realiseerimaks arendaja soovi ehitada eramute piirkonda kuni üheksa kolme korruselist korterelamut ning äärmiselt suurt sadamahoonet. Samas on jäetud planeeringu koostaja poolt sisuliselt näiteks arvestamata Haabersti Linnaosa Halduskogu 08.04.2008 otsuses väljendatud seisukohad: vähendada positsiooni 31 ehitumahtu; mitte ette näha sadamaalale kortereid; seada eesmärgiks, et hoonestustiheduse näitaja oleks suurem kui 160m2 korteri kohta; näha ette hoonestuskõrgus mitte rohkem kui 10m elamualal.
EOKL hinnangul tuleks kortermajade ehitamisest planeeringus üldse loobuda, seda nii piirkonna elanike vastuseisu tõttu kui ka lähtudes faktist, et siiani ei ole Kakumäe piirkonda planeeritud ja rajatud kortermajade projektid osutunud õnnestunuks ega nõutuks potentsiaalsete klientide/elanike hulgas – näiteks Räime tn kortermajad (pankrotis); Merirahu kortermajad (suures osas müümata ja konserveeritud majad aastateks, mis kuidagi ei kaunista Kakumäe piirkonda, Jõeoti tänava kortermajad (olulises osas müümata) jne.
Kortermajade asemele tuleks planeerida hoopis väikeeramukrundid (milledele oleks ka reaalne nõudlus ning mis sobiks piirkonda), mis on ka oluliselt säästlikumaks lahenduseks keskkonnaalastest aspektidest lähtuvalt niigi keskkonnaalaselt äärmiselt tundlikus Kakumäe piirkonnas. Kakumäe on juba ajalooliselt välja kujunenud väikeelamupiirkonnana, millisena on seda ka käsitletud seni kehtivas üldplaneeringus. Üldplaneeringu muutmine ei ole antud juhul millegagi põhjendatud ning selleks puudub üldplaneeringu muutmist võimaldav ülekaalukas avalik huvi.
Eriti probleemne on kortermajade rajamine Lesta 22 kinnistule, mis on valdavalt olulise ning säilitamist vajava väärtusega metsakinnistu. Kortermajade tõttu hävineks suur osa seal asuvast puistust ning väheneks ka selle puistu kaitsev roll ümbruskonna kaitsmisel merelt puhuvate tuulte eest. Puude säilitamise nimel on arendaja näiliselt olnud valmis säilitama teatava osa puistust, kuid siinjuures on jäetud täielikult arvestamata, millist mõju omab pinnase struktuuri muutus, erinevate kommunikatsioonitrasside rajamine ning kortermajade ehitamine selle puistu ja eriti seal kasvavate sangleppade säilimisele.
Planeeringu koostamisel on jäetud sisuliselt lahendamata ja hindamata erinevad liikluskoormuse ja müra aspektid. Senine liikluskoormus kasvab planeeringu ellu viimisel kavandataval kujul oluliselt. Liikluskoormuse kasv puudutaks sealjuures kogu Kakumäe poolsaare piirkonda tervikuna. Lisaks kahjustaks tekkiv täiendav liiklusmüra ning sõidukitest tekkiv reostus suuresti Kakumäe elanike elukvaliteeti ning seda eriti jahisadama läheduses asuvates piirkondades ja tänavatel – muuhulgas ka suuremate teede (näiteks Vabaõhumuuseumi tee ja Kakumäe tee) ääres elavate elanike jaoks.
Arvestamata on planeeringu koostamisel jäetud, et olemasolevad elamud on ehitatud arvestusega, et antud piirkond on planeeritud väikeelamute alana, millest lähtuvalt on tehtud ka vastavad ostuotsused (sh tuginetud kehtivale üldplaneeringule) Väikeelamute teenindamiseks loodud infrastruktuur (sh teedevõrk) Kakumäe poolsaarel ei ole mõeldud sedavõrd suurte mahtude jaoks ning kuna Kakumäe piirkonnas on hetkel veel palju planeerimata perspektiivset elamumaad, siis liikluskoormuse kasv suureneb tulevikus niigi pidevalt. Sellistel tingimustel ei ole mõeldav, et Kakumäele planeeritaks veel juurde üldplaneeringuga vastuolus olevat tõmbekeskust, mille välja ehitamine iseenesest võtaks aega vähemalt mitu aastat ning häiriks piirkonna elanikke põhjendamatult kogu ehitusperioodi jooksul.
Planeeringus on juurdepääs lahendatud mööda Lesta tänavat ning perspektiivis rajatava Nooda tee kaudu. EOKL leiab, et selline lahendus ei ole mõeldav kuna üksnes nende nimetatud kahe tänava kaudu ei ole võimalik mõistlikult ära juhtida tekkivat suurt liikluskoormust. Kindlasti hakatakse kasutama tõmbekeskuse külastajate poolt muid kitsaid Kakumäe sadamaala ümbruses asuvaid väiketänavaid, mis halvendab oluliselt nimetatud teede ääres elavate isikute elukvaliteeti nii müra, liikluskoormuse kui ka ohutuse osas ning vähendaks olemasoleva kinnisvara hindasid.
Kokkuvõtvalt palub EOKL, et planeeringu avaliku arutelu järgselt kohustaks Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Tallinna linnavalitsus planeeringu koostajat muutma planeeringu lahendust selliselt, et oleks arvestatud vähemalt järgnevate ettepanekute ja printsiipidega:
korterelamute asemel planeerida väikeeramute krundid, kuna selline lahendus oleks sobilik nii piirkonna eripärast tulenevalt, arvestaks kohalike elanike seisukohti, tagaks piirkonna säästva arengu ning võimalik oleks rahuldavalt lahendada tekkivad liikluskoormuse kasvu küsimused;
Kakumäe jahisadam (sh sadamahoone) planeerida oluliselt väiksemana ning kontseptsioonilt peamiselt kohalikke elanikke teenindava sadamana. Sadamahoonesse puudub vajadus planeerida suurt hotelli, äriotstarbelisi pindu ning SPA-d;
Nooda tee ja kaldakindlustuse rajamise kohustus seada planeeringus konkreetseks kohustuseks ilma millede ellu viimiseta ei oleks võimalik saada muude ehitustööde alustamiseks ehitusluba;
arvestada planeeringu muutmisel kohalike elanike poolt esitatud vastuväidetega ja juhinduda planeeringu koostamisel vähemalt olulises osas kehtivast Tallinna linna üldplaneeringust;
kaasata planeeringu uue kontseptsiooni välja töötamise juurde kohalikke elanike ja neid esindavaid mittetulunduslikke organisatsioone, et oleks juba planeerimismenetluse algfaasis arvestatud elanike õigustatud ootuse printsiibiga ning vältida hilisemate vaidluste teket. Siiani on huvitatud isikuid planeeringu koostaja poolt kaasatud üksnes deklaratiivselt, samas sisulises osas peaaegu täielikult arvestamata nende arvamusega.
viia läbi planeeringu menetlus selliselt, et oleks tagatud lõpptulemuse puhul kõikide huvitatud isikute jaoks kompromiss.
välistada tuleb olukord, kus Kakumäele lubatakse jätkuvalt arendaja soovide kohaselt ehitada suuri korterelamuid, mille ühe õigusliku alusena juba täna tuuakse arendaja poolt esile fakt, et piirkonnas on juba üks korterelamu Selise 26. Planeeringu olemasoleval kujul kehtestamisel järgneksid tulevikus teiste arendajate poolsed nõuded ehitada samalaadsetel alustel mujale Kakumäel korterelamuid, vaatamata kehtivale üldplaneeringule põhjendades seda eelkõige võrdse kohtlemise printsiibiga.
Ülaltoodud seisukohtadega mitte arvestamisel ei saa EOKL pidada Kakumäe jahisadama ja lähiümbruse detailplaneeringu menetlust kooskõlas olevaks ei planeerimisseaduse ega Tallinna linna ehitusmäärusega ning kaitsmaks Kakumäel asuvaid koduomanikke on kohustatud astuma vajalikke samme vastuolulise ja Kakumäele sobimatu planeeringu tühistamiseks.
Lugupidamisega ja koostööd soovides,
Anto Raukas
Eesti Omanike Keskliit
Juhatuse nimel




