Uudised

Kuna 2010. aasta tuludeklaratsioon esitatakse 2011. aasta kevadel, siis sel aastal kehtivat maksusoodustust tagantjärele kaotada ei saa. Seega on kindel, et käesoleva aasta tulumaksutagastus jõuab koduomanikeni alles 2011. kevadel ning koduomanikelt soodutuse võtmine võiks riigiieelarvele mõju hakata avaldama kõige varemalt alles 2012. aasta kevadel.
Kodulaenu intressi tulumaksutagastuse kaotamine mõjutaks otseselt pea 300 000 inimest - kodulaenu on võtnud üle 130 000 perekonna. Kuna tänasel päeval on seadusandlikult pandud tulumaksutagastusele n-ö lagi peale, oleks see kõige tugevam hoop keskmise sissetulekuga perekondadele. Iga perekond kaotaks alates 2012. aasta kevadest maksimaalselt 10 000 krooni ja keskmiselt pea 5000 krooni aastas.
Samuti ei püsi Euribori rekordmadalad tasemed lõputult. Seega lähiaastatel niigi raskustes olevate kodulaenu võtnute maksukoormus kasvab veelgi.
Tulumaksutagastuse kaotamine annaks laenajate maksevõimele topeltlöögi. Ainuüksi 2009. aastal langes Eesti üldine palgafond pea 20% . Kümned tuhanded perekonnad maksavad laenu suurte jõupingutustega ning üle 60-päevaste viivislaenude osakaal on tõusnud 12%-ini. Kodulaenu võtnute raske olukorra tahtlik halvendamine on makromajanduslikult lühinägelik ning vastutustundetu.

Omanike Keskliidu hinnangul ei peaks riik tegelema kodulaenu võtnute karistamisega, mis ei oma erinevalt väidetust lähiaja riigieelarvele ega euro tulekule mingisugust mõju. Keskenduma peab koduomanike kaitsele pankade agressiivse tegevuse eest ning vastava seadusandluse väljatöötamisele.
Vähe on tähelepanu pööratud probleemile, et juba 2009. aasta esimesel üheksal kuul tõstis näiteks Swedbank 7% kodulaenu võtnutel intresse ning tegemist on kogu sektoris süveneva tendentsiga. Eesti suurima panga kodulaenude osas ületab juba 29%-l juhtudest laenujääk tagatiseks oleva vara väärtuse. Praegune seadusandlus võimaldab nõuda sellisel juhul pangal lisatagatist