Meediakajastus
Veemonopolid võetakse kontrolli alla23.01.2009
Ametkonnad jõudsid täna kokkuleppele, et vee- ja kanalisatsiooniettevõtete tegevus vajab sõltumatut reguleerimist, mis võib tähendada ka vee hinna langust.
Nordic Hotel Forumis toimunud ümarlaual andsid Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit ja Konkurentsiamet nõusoleku, et reguleerida veemonopolide tegevust. Keskkkonnaministeeriumi ettevõtmisel algatatakse seadusmuudatus, mis võimaldaks Konkurentsiametil võtta vee-ettevõtted oma järelvalve all. Praeguse regulatsiooni kohaselt veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse ning jäätmeveo hinnad reguleeritud kohalike omavalitsuste poolt.
Eesti Omanike Keskliidu peasekretäri Taavi Madiberki on ametkondade vahel saavutatud kokkulepe ning järgmiseks eesmärgiks on kiirendada seadusandlikku protsessi, et need muutused saaks ka reaalselt seadusesse sisse kirjutatud ning väheneks kodutarbija kulud veele. .
„Meie hinnangul peavad vee-ettevõtja ja kodutarbija huvid olema tasakaalus. Siiamaani on need olnud selgelt kodutarbija kahjuks,“ ütles Madiberk.
Seadusemuudatus toob kaasa selle, et monopoolses seisus olevatel vee-ettevõtetel oleks ühised mängureeglid. Analoogne regulatsioon kehtib praegu ka maagaasi- ja kaugküttevaldkonnas, kus hinnad on määratud kulude ja põhjendatud tuludega.
„Vee-ettevõtete puhul sellist regulatsiooni ei ole, see on tekitanud seisu, kus Tallinna Vee puhasrentaablus on üle 30 protsendi, mis on monopoolsel ettevõttel väga ebatavaline ning hälbib Euroopa Liidu keskmisest praktikast väga tugevalt,“ selgitas Madiberk.
Euroopas on vee-ettevõtete rentaablused maksimaalselt 15 protsenti.
Madiberki sõnul vajab veel täpsemalt analüüsi, kust on pärit Tallinna Vee suured tulud – kui need on tulnud ainult veeteenuste pakkumisest, siis peab vee hind tarbijale alanema.
Eesti Vee-ettevõtete Liidu esimees ja AS Keila Vesi juhatuse liige Veiko Kaufmanni sõnul on vee- ja kanalisatsiooniettevõtete tegevuse reguleerimine olnud liidus jutust juba aasta tagasi. Liit leiab, et reguleerimine on pigem kasulik nii mõnegi vee-ettevõtja jaoks, kes on soovinud vee kvaliteedi nimel hinda tõsta, ent selleks on puudunud vastavad vahendid. Uue regulatsiooniga analüüsib Konkurentsiamet iga vee-ettevõtet eraldi ning otsustab, kas hinnatõus on põhjendatud või mitte.
„Vee-ettevõtjad ei leia küll praegu vastuväiteid, miks ei võiks olla vee hind reguleeritud lausa riiklikul tasemel,“ ütles Kaufmann.
Siiski on ta skeptiline vee hinnalanguse suhtes, sest praeguseks hetkeks on algatatud palju veemajandusprojekte seoses Euroopa Liidu Ühtlustusfondist tulevate rahadega, aga see tähendab ka projektide omafinantseerimist ning tõenäoliselt hinnatõusu.
„Praegusel hetkel on keskmine vee ja kanalisatsiooni hind kokku natuke alla 30 krooni. Ma arvan, et see võib jõuda 40 kroonini lähima viie aasta jooksul,“ lausus Kaufmann.
Autor: Pille Rõivas
Artikli juurde: Kalev.ee
