Meediakajastus
Omanike Keskliit: veemonopolid Konkurentsiameti kontrolli alla26.01.2009
Reedel toimus Eesti Omanike Keskliidu eestvedamisel vee hinnakontrolli ümarlaud, kus leiti, et monopolide hinnakontroll tuleks anda Konkurentsiameti pädevusse.
Eesti Omanike Keskliit korraldas reedel vee hinnakontrolli ümarlaua, kus osalesid Eesti Omanike Keskliidu, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, Eesti Vee-ettevõtete Liidu, advokaadibüroo Glimstedt ning Tallinna Linna esindajad, teatas Eesti Omanike Keskliit (EOKL).
Toimunud arutelul jõuti ühise arusaamani, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus vajab muudatusi, mis tagaks parema vee- ja heitvee valdkonna reguleerimise ning vee piirhinna kooskõlastamise sõltumatu järelvalveorgani poolt.
"Ümarlaual astusime sammu edasi monopolide efektiivseks kontrolliks," seisis teates. "Asjaosalised ministeeriumid toetasid Omanike Keskliidu ammust nõuet anda monopolide hinnakontroll Konkurentsiameti pädevusse."
Samuti avaldas sellele EOKLi kinnitusel toetust Eesti Vee-ettevõtete Liit ning Tallinna linn. "Tervitatav on, et oleme jõudnud olukorda, kus Keskkonnaministeeriumis käib vee monopolide kontrolli alla võtva eelnõu ettevalmistamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on avaldanud ideele toetust ja Konkurentsiamet on valmis valdkonda oma kontrolli alla võtma."
Omanike Keskliidu hinnangul tuleb tarbijate huvide tasakaalustatud kaitseks seada monopolidele ühtsed mängureeglid. Seadusemuudatus toob kaasa selle, et monopoolses seisus olevad vee-ettevõtted peaksid oma hinnad kooskõlastama Konkurentsiametiga. Analoogne regulatsioon kehtib praegu ka maagaasi- ja kaugkütte valdkonnas, kus hinnad on määratud kulude ja põhjendatud tulukusega. "Lähitulevikus on eeldatavasti loota ka tugevamat tarbijakaitset juba reguleeritud valdkondades," lisati teates.
"Tänasel päeval on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusesse sisse kodeeritud selge huvide konflikt. Enamik vee-ettevõtteid on täielikult või osaliselt munitsipaalomandis ja hinnad kooskõlastab kohalik volikogu, st vee-ettevõtte omaniku esindaja," märkis EOKL. "Samas ootab omanik võimalikult suurt tulu. Lisaks puudub hinna üle otsustajal vastav erialane kompetents."
Vee-ettevõtete puhul tegelik kontrollmehhanism üldjuhul puudub, märkis EOKL. See on liidu sõnul tekitanud seisu, kus Tallinna Vee puhasrentaablus on üle 30 protsendi, mis on monopoolse ettevõtte puhul väga ebatavaline ning hälbib Euroopa Liidu keskmisest näitajast väga tugevalt. Euroopa praktikas on vee-ettevõtete tulud müügitegevusest üldjuhul umbes 10%.
Seaduse jõustumisel peab Konkurentsiameti täpsem analüüs selgitama, millised on Tallinna Vee põhjendatud sisendkulud ja tulevased investeerimiskohustused ning millistest tegevustest on teenitud tulud.
Kui tulud on teenitud peaasjalikult üle 30%-lise käibemarginaliga vee- ja heitveeteenuste müügist, on selge, et vee-ja heitveeteenuse pakkumise marginaal peab langema, sellega seoses langeks ka vee hind ja pidurduks tulevane hinnatõus.
Monopolide hinnakontroll tooks kaasa tarbijahinnaindeksi väiksema kasvu, seeläbi vähendades survet sotsiaalhoolekande süsteemile ning luues soodsama ettevõtlusekeskkonna, iseäranis veemahukatele tööstus- ja teenindusettevõtetele. Samuti näitaks see kodanikele, et riik võtab reaalselt midagi ette nende huvide kaitseks, mis on majanduslangusest tingitud ühiskondliku turbulentsi tingimustes hädavajalik.
Artikli juurde: Eesti Päevaleht
