Avaleht - Omanikud

Uudised Vaata kõiki uudised

Elektrilevi võrguteenuse hind langeb 1. novembrist taas

Alates 1. novembrist väheneb Elektrilevi klientidele võrguteenuse keskmine hind 2,3 protsenti. Hinnalangus toimub tänu odavnenud Eleringi ülekandeteenusele, mille kulud moodustavad võrguteenuse lõpphinnast ligikaudu kolmandiku.

Kuna lisaks võrguteenusele kajastuvad ühisel elektriarvel ka elektrienergia hind ning riiklikud maksud ja tasud, tähendab hinnamuutus kodukliendile ligikaudu üheprotsendilist kogu elektriarve vähenemist.

“Võrgutasu on kulupõhine ja riikliku järelevalve all – seega, kui muutuvad teenuse osutamiseks vajalikud kulud, korrigeeritakse ka hinda vastavalt,” selgitas Elektrilevi turusuhete juht Lembit Sünt.

Hea teada Vaata kõiki artikleid

Maaleht: Kuidas lärmakaid naabreid korrale kutsuda?

Külaelanikud protestivad külla ehitatud puhkemaja ja seal toimuvate lärmakate pidude vastu. Kuidas naabrite konflikti lahendada?

Kas ja kuidas oleks saanud naabritega arvestada juba planeerimismenetluses? Mida nüüd tagantjärele teha, kui ehitis ehk puhkemaja on juba valmis?

Vastab Priidu Pärna:

Naabrid tuleb kaasata planeeringu koostamisele, kus nad saavad esitada vastuväiteid ja ka hiljem maavanemale edasi kaevata. Hajaasustuses pole planeering sageli kohustuslik ja siis on kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanne jälgida, et kinnistu ja hoone sihtotstarve ja hoone tegelik kasutus langeksid kokku. Isegi kui KOV on lubanud rajada puhkemaja, siis on eraomanikel õigus esitada nõudeid puhkemaja pidaja vastu tulenevalt asjaõigusseadusest, mis sätestab naabrusõigused.

Justiitsministeerium ootab ideid õiguskeskkonna arendamiseks

Kas olete olnud vastamisi keeruliste ja bürokraatlike olukordadega justiitsvaldkonnas, kus paratamatult on tulnud pähe mõte, kas lihtsamalt ja mugavamalt ei saaks? Kui jah, siis palub Justiitsministeerium Teil need mõtted kirja panna, sest juba sügisel toimub e-õiguskeskkonna ideehäkaton, kus võib-olla just Teie probleemile leitakse põnev digilahendus.

Möödunud nädalal avaldasid Euroopa justiitsministrid Tallinnas tugevat toetust e-õiguskeskkonna edasisele arendamisele. Digiajastul peab inimestel ja ettevõtetel olema võimalikult lihtne leida vajalikku infot ja kaitsta oma õigusi nii oma koduriigis kui kogu ELis, samuti peab tõhusalt toimima riikide ja asutuste omavaheline koostöö.

Enamus meist puutub kas suuremal või vähemal määral kokku piiriüleste õigusprobleemidega. Me reisime, ostame elektroonikaseadmeid ja muid tooteid internetis teistest riikidest, soetame kinnisvara välismaal. Ettevõtjate piiriülene tegutsemine ei ole enam ammu erandiks.

Kohus: pikaaegne omanik teab vara olulisi puudusi

Kui pikaaegne omanik müüb puudustega kinnisvara, ei saa ta väita, et ei olnud elementaarseid elutingimusi rikkuvaist puudustest teadlik, vahendas advokaadibüroo Teder hiljutist kohtulahendit.

Advokaadibüroo Teder kinnisvara-ja ehitusvaldkonna juht Pille Pettai ja samas büroos töötav Rasmus Õisma lahkasid kinnisvaraalases uudiskirjas riigikohtu lahendit nr 3-2-1-53-17, mis selgitas puudusega kinnisasja müüki ja puudustest teavitamise kohustust.

Kohtunik selgitas selles kohtuasjas mitmeid olulisi küsimusi seoses asja puudusega, ostja puudusest teadma pidamisega ja puudustest teavitamise teate kätteandmisega. Asjaolude kohaselt osteti elamiseks kinnisasi, millel asus suvilast ümberehitatud elumaja. Pärast valduse üleandmist avastas ostja, et kaevus on vesi kasutamiskõlbmatu, elamu küttekolded on kasutuskõlbmatud (pliidi küttekolle on amortiseerunud, kamin ei tõmba ning ajab suitsu sisse, korsten on pragunenud) ja reovee kogumiskaev ei ole vettpidav. Müüjad olid müügilepingus andnud standardse kinnituse, et lepingu esemel ei ole neile teadaolevaid varjatud puudusi. Enne lepingu sõlmimist vaatasid ostjad lepingu eseme üle ilma eriteadmistega isiku abita.