Uudised Vaata kõiki uudised
...
Kodu Kauniks 2018 autasustamine

30. novembril toimus ajakirja "Kodu ja Aed" kodukaunistamise konkursi "Kodu kauniks 2018" autasustamine.


Meie panime konkursil välja EV100 eriauhinna rahvuslikule kodule.

Kaunis kodu Kiidjärvel - Kango talu -  sai auhinna konkurentsitult.

Eve ja Rein Reitalu on renoveerinud 1937.a. ehitatud taluhäärberi, mis kuulus perenaise vanaisale, kes ehitas uue maja vana rehielamu kõrvale. 
Tänavu sai 150 aastat sellest, kui taluperemees talu endale sai

See on õnneliku saatusega maja, mis on tulnud läbi ajaloo ja omandivormide keerdkäikudest, terveks jäänud ja uueks saanud.
Alles on maja algne olemus ja side esivanematega. See kodu on helge ja auväärne, kus saavad jõulude ajal kokku neli põlvkonda.

Omanike Keskliit tänab õigusjärgseid omanikke, kes on teinud suure ja tähtsa otsuse - renoveerida esivanemate pärand ja jätkata Eesti maakodude traditsioone.

Jälgige ajakirja "Kodu ja Aed" numbreid, kus tuleb ka pikem lugu sellest kaunist taluhäärberist.

Loe konkursi kohta ka ajakirja kodulehelt


Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator

Maaomanikud saavad äsja valminud talumistasude kalkulaatorist vaadata, kui suures summas on neil võimalik tulevast aastast taotleda tehnovõrgu talumistasu. Talumistasu puudutab ligi 100 000 katastriüksust, see on 15 protsenti kõigist maaüksustest üle Eesti. Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus tehnovõrgu omanikule.

Informatiivse kalkulaatori tehnovõrgu talumistasu arvestamiseks koostas Maa-amet, kes juba varasemalt haldas kitsenduste andmeid. „Kalkulaator aitab maaomanikul vaadata, kas tema maal paikneb tehnovõrke, näiteks elektriliin või gaasitrass, ja milline on maksimaalne taotletav talumistasu selle maa puhul. Rakendus on vajalik tööriist ka riigiasutustele ja võrguettevõtjatele,“ selgitas Maa-ameti katastri teabe- ja arendusosakonna juhataja Priit Kuus.

Tehnovõrgu talumistasu aitab maaomanikul katta maamaksu kulusid ja hüvitada kitsenduste tõttu saamata jäänud tulu. Võrguvaldajad maksavad talumistasusid kogu Eesti peale kokku hinnanguliselt 2 miljonit eurot aastas, sellele lisanduvad veel hoonesiseste tehnovõrkude eest makstavad summad.

Väljamakse mediaansuurus on 4,58 eurot, see tähendab, et pooled maaomanikele makstavad summad on sellest väiksemad ja pooled suuremad. Ligikaudu 70 000 katastriüksuse puhul on väljamakstav summa vahemikus 1–10 eurot, 15 000 katastriüksusel 10-20 eurot, 24 000 katastriüksusel 20–50 eurot ja 3800 katastriüksusel üle 50 euro.

...
Justiitsministeerium saatis meile arvamuse avaldamiseks AÕS js TsMS muudatusettepankud seoses tühjaks jäänud kortermajadega

Seletuskirjast loeme järgnevat:

Viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud rahvastiku vananemine, inimeste koondumine suurematesse linnadesse ning ulatuslik väljaränne on tekitanud teatud Eesti piirkondades mitmeid sotsiaalmajanduslikke probleeme, sh on selle tendentsi tagajärjel tekkinud elanikest pooleldi tühjaks jäänud korterelamud, mille haldamine käib majas elavatele korteriomanikele aina suurenevate kommunaalmaksete võlgade tõttu üle jõu. Esmatasandil üksnes eraõigusliku suhtena käsitatav probleem on teatud kohaliku omavalitsuse üksustes inimeste makseraskuste süvenemise tõttu kasvanud laiemaks sotsiaalseks probleemiks.

Ehkki kehtiv õigus pakub korteriühistule võlgnikest tingitud probleemide lahendamiseks mitmeid võimalusi, on arutelude käigus tuvastatud vajadus kahe täiendava, seadusemuudatust eeldava meetme vastu. Nendeks on korteriühistutele paindlikuma võimaluse loomine riigilõivu tasumiseks võlgniku vastu hagi- või hagita menetluse alustamiseks kohtusse avalduse esitamisel ning kohaliku omavalitsuse üksuse kinnisomandist loobumise õiguse piiramine. Lisaks reguleeritakse eelnõus selgemalt ka küsimus, millises menetluses lahendatakse korteriühistu majandamiskulude nõue.

...
Priidu Pärna: mida kõike saaks soovida, kui ka märtsis oleksid jõulud

Kevadised parlamendivalimised annavad riigikogule uue rahvamandaadi. Soovime kõik, et valmislubadused oleks realistlikud, lahendaks tegelikke Eesti probleeme ja et lubatu ka ellu viiakse.

Valimised on nagu jõulud, kus enne pühi tuleb jõuluvanale kirjutada, mida soovid ning kui tubli oled olnud ja mida kõike veel lubad olla ning teha.

Jõuluvana kostitab siis oma mõõdupuu järgi kingitustega. Jõuluvanaks on valimistel rahvas ja kingi (mandaadi) lunijaks – lubaduste andjaks – erakonnad. Esindusdemokraatia tingimustes on oluline, et rahva hääl jõuaks poliitikuteni. Mida hea laps peaks rahva arvates tegema?


Omanik panustab niikuinii

Eesti on omandikeskne ühiskond, kus vara jaguneb kõigi ühiskonna liikmete vahel ja ei ole vaid väheste privileeg. Riigikogu loodavad seadused puudutavad väga paljude kodanike (omanike) huve.

Kahjuks on aastatega õiguskorda siginenud hulk omandipiiranguid ja -kitsendusi, mis paneb küsimärgi alla selle põhiseadusega kaitstud ühiskonna alushüve puutumatuse ja austamise. Omanik panustab oma kodusse kogu aeg, kuid vaja on ka riigi tuge.

Soovime, et uute seaduste loomisel ei kitsendataks omandit ebaproportsionaalselt ja seda kitsendust hüvitamata.

Uue muinsuskaitseseaduse puhul tähendab see, et riik hüvitab lisakulu, kui omanikul läheb ehitise taastamine kallimaks seetõttu, et tegu on kultuurimälestisega, ning riik ei koormaks omanikke ülemäärase paberimajandusega.