Uudised Vaata kõiki uudised
...
Pressiteade: rahvas ootab valitsuselt samme elektri hinnatõusu leevendamiseks

Eestis on sadutuhandeid kodutarbijaid, keda hirmutavad jutud 30 % elektrihinna tõusust ning kes ootavad valitsuselt selget plaani, kuidas seda hinnatõusu leevendada ja selle kordumist vältida. 

Eesti Omanike Keskliidu juhi Priidu Pärna sõnul on maailmaturuhindade kõikumine loomulik, kuid kui mingi elutähtis teenus kallineb korraga kolmandiku võrra, siis tundub omanikele, et mingid sammud on riigis jäänud tegemata. 

Kui kohvi kallineb turul samas suurusjärgus, siis on mul võimalus selle ostmisest loobuda, kuid pirni asemel pirruvalgel istumine ja jõevees pesu pesemine ei ole tänapäeval  tõsiseltvõetav alternatiiv, arvab Pärna. 

Madalapalgaliste maksusoodustused on tasalülitanud  oluliste teenuste ja kaupade jätkuv kallinemine. Kodutarbijad ootavad, et valitsus, kellele kuuluvad energiaettevõtted ning kes kujundab aktsiisipoliitikat, pakub visiooni, kuidas energiahinnad kontrolli all hoida ning Vene energiaturust lahti rakendamine ei seaks meid sõltuvusse vaid sellest, kas Skandinaavias on sadanud piisavalt vihma. 

Omanike Keskliidu arvates peaks valitsus kasumliku riigi energiaettevõtte omanikuna  suunama teiste elektritootjate kokkuostmise asemel rohkem vahendeid võrgu kaasajastamisse, et selle tulemusena võrgutasud langeksid. Võrgutasud moodustavad tarbija arvest ca kolmandiku ja nende langus kompenseeriks elektrihinna kasvu. Samuti ei ole elekter luksuskaup ega kahjulik harjumus, et seda peaks nii kõrgelt aktsiisiga maksustama.

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
MKM: Lammutustoetus suureneb 100 000 euroni

Kohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta.

Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti seetõttu, et haldusreformi järgsed omavalitsused on märksa suuremad ning vana piirmäär jäi ajale jalgu. Tondilossidena kõrguvaid kortermaju, mis risustavad elukeskkonda, on osades omavalitsustes lihtsalt nii palju. Kõige rohkem on probleemseid korterelamuid täna Ida-Viru ja Valga maakonnas.

2013. aasta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuringust selgust, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni.

„Paljudes paikades, kus on hulganisti pooltühjasid ja lagunevaid kortermaju, on samal ajal keeruline kui mitte võimatu endale kaasaegset elamispinda leida inimestel, kes soovivad neisse kohtadesse elama asuda,“ märkis minister.

Palo selgitas, et kohalikel omavalitsustel on võimalik omandada lagunevad kortermajad, lammutada need maha ning pakkuda elanikele uusi elamispindu kaasaegsetes energiasäästlikes üürielamutes.

Selleks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud lisaks lammutustoetusele ka kohaliku omavalitsuse elamufondi investeeringutoetuse ehk üürielamute programmi, mille abil saavad kohalikud omavalitsused püstitada uusi hooneid sinna, kus on vajadus kaasaegsete üürikorterite järele. Koduomanikud ja korteriühistud saavad eluasemete kaasaegsemaks muutmisel taotleda toetust aga muudest KredExi meetmetest.

2017. aasta lõpu seisuga on lammutustoetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu lammutamiseks. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ja Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.

...
Pressiteade: Tants talumistasude ümber algab uuesti

Saatsime välja alljärgneva teate, mis leidis meedias ka elavat vastukaja:

Eesti Omanike Keskliidu sõnul toob 1. juulil avaliku tähelepanuta jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus kaasa uue konflikti maa- ja tehnorajatiste  omanike vahel, kuna seadus on maaomanike seisukohalt sõnamurdlik ja põhiseadusega vastuolus.

Nimelt viidi eelnõu teisel lugemisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu lobby tulemusel eelnõusse sisse muudatus, mille kohaselt uute tehnorajatiste ehitamisel, kui maaomanikuga ei ole saavutatud kokkulepet, seatakse omavalitsuse poolt sundvaldus ja omanikul tasutakse seadusjärgset tehnorajatiste talumistasu.

Jaanuaris Riigikogus vastuvõetud talumistasude seadus (jõustub 1. jaanuaril 2019.a) näeb ette põhimõtte, et sundvalduse seadmisel makstakse omanikule ühekordne summa võõra maa kasutamise eest ja hilisem perioodiline talumistasu. Teadupärast tunnistas Riigikohus senised talumistasud põhiseadusvastaseks juba 2012.a. 

Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul on kurioosne, et parlament muutis selle huvigruppide vahel saavutatud tasakaalupunkti vaevalt pool aastat hiljem omanike kahjuks ära neid sellesse protsessi kaasamata. Saavutatud tulemus on vastuolus kohtupraktika ja põhiseadusega, mis kohustab sundvõõrandamisel maksma kohest ja õiglast hüvitist. Uute tehnorajatiste ehitamisel tuleks omanikele tasuda maa rendi hind ja mitte naeruväärselt väikest perioodilist talumistasu. Pärna sõnul on sellise omanike seljataga tegutsemise tõttu sõjakirves uuesti välja kaevatud.  

Lisaks ei ole EOKL arvates põhiseadusega kooskõlas säte, mis lubab eraomandi sundvõõrandamise kohaliku omavalitsuse tasandil delegeerida volikogult lausa mõne ametniku pädevusse.

Loe seadust siit.

Ja menetluskäiku siit.


...
Uus määrus: kortermajad peavad olema ligipääsetavad

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas määruse eelnõu, mille järgi peab korterelamus asuvasse eluruumi olema tagatud ühendus lifti abil. Nõue puudutab kõiki viie või enama korrusega kortermaju, mille ehitusprojekt valmib pärast järgmise aasta 1. augustit.

„Lifti paigaldamise kohustus viie või enama korrusega kortermajja annab olulise tegutsemisvabaduse ja iseseisvuse kõigile seal elavatele  inimestele ja nende külalistele. Liftist on kahtlemata abi ratastooliga liikujatele ja ka ajutise liikumispiiratusega inimestele, eakatele, kes ei jaksa trepist käia, või peredele, kus kasvab väikeseid lapsi,“ sõnas Palo.

„Kortermajade eluiga on keskmiselt viiskümmend aastat, teinekord rohkemgi. Kui teeme praegu pingutusi, et kõigil oleks võimalik kortermajas liikuda, siis sellel on positiivne mõju aastakümneteks. Arvestada tuleb ka seda, et juba valminud hoonele on tagantjärele lifti lisamine väga kulukas,“ selgitas Palo.
Viie või enama korrusega kortermajades lifti paigaldamise nõue on levinud praktika ka mujal Euroopas.

Eluruumidele liftiga ligipääsetavuse nõudega jätkatakse erinevates hoonetes ligipääsetavuse parandamist. Selle aasta mai lõpus jõustus ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus, milles sätestatakse ligipääsetavuse nõuded avalikult kasutatavatele ruumidele.