Uudised Vaata kõiki uudised
HUVILISTE KOGUMINE! Kes soovib esitada nõude Tallinna Vee vastu!
Lugupeetud omanik!
12. detsembril 2017.a otsustas Riigikohtu halduskolleegium, et AS Tallinna Vee hinnatariifid alluvad 01.11.2010.a jõustunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse sätetele ja Konkurentsiameti kontrollile ning need sätted on ülimuslikud võrreldes Tallinna linnaga sõlmitud erastamislepinguga. Riigikohus on sellega ka kinnitanud Konkurentsiameti seisukohta, et AS Tallinna Vee veeteenuste hind on olnud aastaid põhjendamatult kõrge ning ületanud põhjendatud kulukuse määra.
Tallinna Vesi esitas 2018.a talvel uued veeteenuse hinnad Konkurentsiametile kooskõlastamiseks, kes jättis need 2018. detsembris kinnitamata. Samuti on Konkurentsiamet AS-le Tallinna Vesi teinud ettekirjutuse hoiatuse, mille kohaselt rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu ning seega vee ja reovee teenuse hinnad ei ole kooskõlas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega.
Konkurentsiameti ja Tallinna Vee vahelised hinnavaidlused ei ole seega veel lõppenud.
Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit asuvad välja selgitama huvilisi, kes on Tallinna Veega lepingulises suhtes ja soovivad esitada vee-ettevõtjale tagasinõude ülemääraselt makstud teenusehinna osas.
Võimalik on ka veehinna tasaarveldamine tulevikus tarbitava teenuse maksumusega. Tallinna Vesi ise on oma aastaraamatus hinnanud võimaliku kogunõude mõju suuruseks 17,5 miljonit eurot.
Meie eesmärk on nõuded koondada ja esitada nõue ühiselt. Nõuete koondamine aitab jagada omanike vahel õigusabikulusid, sest tegemist on keerukate läbirääkimistega. Omanikud peavad arvestama asjaoluga, et varasemalt tarbitud vee hinna ülemäärasuse tõendamine on omanike kohustus ja kohtud pole täpselt määratlenud, kui palju on vee hind olnud lubatust suurem.
Nõudega ühinevad omanikud peavad olema valmis dokumentaalselt tõendama oma viimaste aastate tarbitud veekoguseid ning tasutud veearveid ja kandma oma nõudega proportsionaalse osa õigusabikuludest. Ootame nõudega ühinema ka ettevõtteid.
Kes on eelpooltoodud tingimustel huvitatud oma tagasinõude esitamisest, palun esitada vastav taotlus Eesti Omanike Keskliidule hiljemalt
28. veebruariks 2019.a.
Taotlus esitada koos oma kontaktidega e-posti aadressile omanikud@omanikud.ee
või kirjalikult meie aadressile Rävala pst 8 Tallinn 10143.
Kui kortermaja vee tarbimise leping on sõlmitud läbi korteriühistu, siis palume esitada taotlus Eesti Korteriühistute Liidule. Vaadake kodulehelt http://ekyl.ee/
Esmase taotluse esitamisel ei pea lisama veetarbimist tõendavaid dokumente. Huviliste koosolek toimub pärast 28. veebruari, kus selgitatakse täpsemalt asjaolusid ja järgmisi samme. Täpsem info telefonil 6427020
Lugupidamisega
Priidu Pärna
Eesti Omanike Keskliidu esimees
Hea teada Vaata kõiki artikleid
Riigikogu valimised - 2019 on alanud!
Tegin teile väikese kokkuvõtte kandideerivate erakondade programmidest, mis puudutavad omanikele antavaid lubadusi kinnisvara ja koduteenuste maksustamisel, riigi toetuspoliitikat elamute renoveerimisel ja avalike piirangute hüvitamisel jne. Loodan, et sellest on abi omanike huvide eest seisvate erakondade väljaselgitamisel ja õige valiku tegemisel!
Minge valima, sest nii mõjutad oma tulevikku!
Priidu Pärna
Eesti Omanike Keskliidu esimees
Erakond Rohelised
· Teeme oma elamud korda! Kõik vajavad hästi ligipääsetavat, kaasaegsete mugavustega, ohutut, tervislikku ning säästlikku elamispinda. Jätkame korterelamute renoveerimise toetamist ja loome uusi toetusskeeme. Teeme kõigis korterelamutes kütte korterikaupa reguleeritavaks aastaks 2025.
· Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate ja miljööalade väärtuslike hoonete restaureerimiseks tehtud kuludelt.
· Puhas joogivesi peab jõudma iga Eesti elaniku koju. Selleks leiame lisavahendid, et kompenseerida kulutused mittekvaliteetse joogivee puhastamiseks või uute kaevude rajamiseks.
· Muudame looduskaitseliste piirangute kompenseerimise süsteemi eramaadel sõltumatuks sellest, kas piirangud on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku aladel või väljaspool seda.
· Teeme prügi sorteerimise kõigile mugavaks ja odavaks, tõstes samas sorteerimata segaolmejäätmete ladestamise ja põletamise hinda.
· Muinsuskaitse peab olema omaniku initsiatiivi toetav ja hariv. Arhitektuuriväärtused ei tohi hävida omanikule seatavate bürokraatlike takistuste ja ametnike põhjendamatute nõudmiste tõttu ega ka omaniku teadmatuse, hoolimatuse või rahaliste raskuste tõttu.
Erakond Isamaa
· Kapitali kogumise periood on Eestis olnud liialt lühike. Seetõttu ei toeta ISAMAA uute varamaksude kehtestamist
· Laiendame maamaksuvabastust koduomanikele, kelle kodud asuvad ühisomandis oleval ja liitsihtotstarbega maal, et kohelda koduomanikke võrdselt.
· Kaasajastame lasterikaste perede Kredexi kodutoetuse kriteeriume ja summasid. Riigipoolne tugi tuleb suunata sinna, kust king tegelikult pigistab, sest lasterikkad pered vajavad eluruumide küsimuses rohkem tuge.
· Seisame mälestiste ja nende omanike eest. Selleks viime eraomandis olevate mälestiste renoveerimisele esitatavad nõuded kooskõlla riigi ja omanike tegelike rahaliste võimalustega nõudeid täita. Riiklikult oluliste objektide puhul peab kulukamate nõuete täitmiseks olema omanikele tagatud riiklik finantstugi. Toetame Mälestistalude ühenduse ettepanekut luua programm rahvuskultuuri mälestiseks kinnitatud eraomandis olevatele muinastaludele.
Pressiteade: Ehitismälestised on krooniliselt alarahastatud ka tänavu
Ehitismälestiste toetused on sedapuhku jagatud. Muinsuskaitseameti kolmeliikmeline komisjon hindas 300 taotlust kogusummas 8 miljonit eurot, millest rahuldas osaliselt neljandiku taotlustest.
Eesti Omanike Keskliit (EOKL) peab kahetsusväärseks, et laias laastus poole toetustest määras riik iseendale. Silma torkab veel asjaolu, et riigi või omavalitsuste omandis olevatele mälestistele suunatud toetused olid keskmiselt kaks korda suuremad kui ülejäänud toetused.
"Toetuste näilisest kasvust hoolimata suurenevad käärid mitte ainult valdkonna kroonilises alarahastamises, vaid ka taotlejate ebavõrdses kohtlemises. Riigikogu peab muinsuskaitseseaduse eelnõu (SE 684 MuKS) menetlemisel probleemile pingsalt lahendust otsima," leiab EOKLi juhatuse liige Ott Rätsep.
Homme Riigikogus teisele lugemisele esitatud eelnõul puuduvad nii finantsanalüüs kui selged arusaamad rahastamispõhimõtete läbipaistvuse tagamiseks. Eelnõu autor jättis arvestamata huvirühmade ettepanekud eraldada omanikutoetuste eelarvest avalik-õiguslikud taotlejad, kellel on erinevalt eraisikutest muid võimalusi oma mälestisi hoida, nagu näiteks "katuserahad". Pealegi on taoline lähenemine tavapraktika mitmetes muinsuskaitseseaduse eelnõu võrdlusriikides. Leiame, et KOV-idele ja riigiasutustele planeeritav suurem omafinantseeringu nõue ei taga vajalikku tasakaalu ka edaspidi, sest juba praegu ulatuvad maakonniti riigi poolt iseendale määratud toetused kuni 90% kõigist toetustest. Taoline rahastamine ei vasta kuidagi tegelikule olukorrale. Ehitismälestistest kuulub 80% ehk ca 4200 hoonet eraisikutele.
Ettevalmistamisel olev muinsuskaitsereform puudutab 135 000 mälestise omanikku. Riik on jätnud muinsuskaitse valdkonnas süstemaatiliselt oma kultuurihoolde kohustuse täitmata, samal ajal rakendades mälestiste omanikele kohati põhiõigusega vastuolus kitsendusi.
Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. aprillil 2019.
Loe ka Riigikogu menetlusinfot siit.
Kuni 17. veebruarini saad toetada petitsiooni.
UUS TOETUS | Riik toetab väärtusliku taluarhitektuuri korrastamist ja säilitamist
Eraomanikud saavad uue toetuse abil korrastada Eestile ainuomaseid taluhooneid, sealhulgas neidki, mis ei ole võetud riikliku kaitse alla, säilitades nende arhitektuurset väärtust. Nelja aasta jooksul toimuva pilootprojektiga suunatakse taluarhitektuuri restaureerimisse kokku 400 000 eurot.
„Taluhoonestus on läbi aegade kõige arvukam Eesti maamaastikku kujundanud element,“ ütles Kultuuriminister Indrek Saar. „Eestis on häid näiteid taluarhitektuuri säilitamisest muuseumikeskkonnas, nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka mitmetes paikkondlikes muuseumides. Puudu aga on olnud toetus taluarhitektuuri säilitamiseks selle algses paigas ja kasutuses, mis on väga oluline nii traditsioonilise arhitektuuri kui ka ehitusvõtete ja -oskuste säilitamiseks.“
Muinsuskaitseamet on seniajani toetanud nende talude restaureerimist, mis on muinsuskaitse all. Nüüd saavad toetust taotleda ka kõik teised omanikud ilma hooneid kaitse alla võtmata.
Toetust saab taotleda talukompleksi kuulunud eluhoonele ehk üksikelamule, mis on ehitatud enne 1940. aastat.
Taotlusvooru aluseks on määrus „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“. Küsimuste korral loe ka seletuskirja (PDF)
Taotlus tuleb esitada Muinsuskaitseametile elektrooniliselt aadressil info@muinsuskaitseamet.ee selleks ette nähtud vormil (DOC) (DOC).
Taotluse esitamise tähtaeg on 18.02.2019.
Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne summa on 10 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal on 50%, st et omafinantseering peab olema vähemalt 50%.
NB! Toetuse andja on kohustatud makstavalt toetuselt tasuma tulumaksu, mis on seotud toetuse taotlusel esitatud arvelduskonto omanikuga. Seega käsitletakse väljamakstud toetust aastatulu arvestuses tuluna, mis võib mõjutada teie maksuvaba tulu suurust. Palume seda oma maksuvaba tulu arvestamisel ning asjakohaste avalduste koostamisel arvesse võtta.
Täpsem info on kättesaadav Muinsuskaitseameti toetuste lehel.
