Uudised Vaata kõiki uudised
...
Korteriühistuseaduse infotunnid Paide, Viljandis ja Pärnus!

Alates 01.01.2018 hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ja tänaseks on riik registrisse kandnud 23 000 korteriühistut.


Eesti Omanike Keskliit soovib maakondades kohtuda korteriomanikega, et saada tagasisidet hetkeolukorra ja probleemide kohta.

Infotunnid toimuvad

26. märtsil kl 17 Paides
Teatri- ja Muusikamaja seminariruumis 209 (Pärnu 18, Paide)

paide muusikamaja

27. märtsil kl 17 Viljandis
linnaraamatukogu linnagaleriis (Tallinna 11/1, Viljandi)

Viljandi Linnaraamatukogu

ja 


28. märtsil kl 17 Pärnus
keskraamatukogu rippsaalis (Akadeemia 3, Pärnu)

pärnu keskraamatukogu

Teeme kokkuvõtte nimetatud seaduse mõjudest ja ootustest.

Konsulteerib Omanike Keskliidu juhatuse liige, jurist Andry Krass

Ootame rohket osavõttu!

Info telefonil 642 7020 või omanikud@omanikud.ee


Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Saatsime koos Kinnisvarafirmade Liiduga pöördumise õiguskantslerile ja maa-ametile

1.juulil 2018.a jõustusid maakatastriseaduse muudatused, mille alusel maa-amet korrastas eelmise aasta lõpus maa-andmeid. 
Selle käigus viidi maatükkide piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste kaardiandmetega ning ajakohastati ka kõlvikute andmed, mistõttu võis muutuda ka maatüki pindala. Maksustamishind arvutatakse maa-andmete alusel, mistõttu maatüki andmete uuendamisega võis kaasneda ka maksustamishinna muutus. 

Need muudatused puudutasid väga suurt osa Eesti elanikest. Meie ühenduste liikmed on meie poole pöördunud pahameeles, et riik on muutnud nende kinnistute pindalasid ja kõlvikute andmeid omanike teadmata tagaselja. Paljudel juhtudel on see aluseks arvukate tsiviilõiguslike vaidluste tekkeks, kui isik on ostnud ruutmeetrihinna alusel maatüki ja nüüd selle pindala muutus riigi tegevuse tulemusena. Keegi on maksnud rohkem või saanud vähem. Kokkuvõttes toob see kaasa kohtute töökoormuse kasvu. Kõlvikute sihtotstarbe muutmisel on juba selgunud palju ebatäpsusi ja maamaksu muutus võib olla omaniku suhtes ülekohtune, kui omanik ei märka maa-andmete muutumist. 

Vastuvõetamatu on, et riik suhtleb omanikega sellistes omandit kui põhiõigust puudututavates olulistes küsimuses pressiteadete teel, mis avaldatakse vaid riigiasutuse kodulehel. Omanikke pole piisavalt teavitatud ega läbi viidud teavituskampaaniat. Sellisel moel ei lähtu maa-amet hea halduse tavast, mille kohaselt haldusmentluses tuleb halduse subjekte piisavalt kaasata ning informeerida. Katastriseaduse kohaselt kohaldub ka katastripidamisele haldusmenetluse seadus. HMS §40 kohaselt enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited, enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kuigi katastriüksutse pindalade ja kõlvikute andmete muutmine võib kahjustada omanike õigusi, ei ole neile antud võimalust oma seisukohta eelnevalt väljendada ega ole teavitatud selliste muudatuste kavatsusest. 

Palume selgitada, millisel õiguslikul alusel toimub maa-andmete oluline muutmine ja seda omanikke kaasamata, kui paljusid katastriüksusi maa-andmete muutmine puudutas (arvuliselt ja protsentuaalselt) ja kas riik võtab vastutuse varalise kahju tekkimisel omanikele. Samuti soovime teie nägemust, kuidas kavatseb maa-amet edasipidi kinnisasja omanikku kaasata-teavitada maa-andmete muutmisel. 

Vastastikku austavat koostööd soovides

(allkirjastatud digitaalselt) 
Priidu Pärna 
Eesti Omanike Keskliidu esimees

 
(allkirjastatud digitaalselt) 
Tõnis Rüütel 
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor 

Koopia: õiguskantsler    

...
12. märtsil infotund Võrus ja Põlvas


Teisipäeval, 12. märtsil 2019 korraldame esimesed avalikud konsultatsioonid
 

algusega 

kl 15.00 Võru Kandles
ja 
kl 18.00 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses


Arutlusele tulevad uue, 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) mõjud ja põhilised probleemid.

Ettekande teeb liidu juhatuse liige Andry Krass, kel on suured kogemused kortermajade haldamisel.

Üritus on mõeldud kõigile korteriomanikele -  ei pea olema liidu liige ega omama kodukaarti.

Oleme tänulikud, kui edastate info oma tuttavatele, kes võiks infotunnist huvitatud olla.

Info tel 642 7020

Selgitus!

2018. aasta 1. jaanuaril jõustus 2014. aastal vastu võetud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Sellega asendati kaks varem kehtinud seadust – korteriomandiseadus (KOS) ja korteriühistuseadus (KÜS) – ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted.

Uue seaduse kohaselt majandatakse kõiki korteriomandeid iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Olemasolevatele korteriomanditele, mida majandati kuni uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, lõi riik ise korteriühistu.

13.02.2019 seisuga on korteriühistute registris 22 996 korteriühistut, neist 22 963 registrisse kantud, 25 likvideerimisel, 0 pankrotis ja 8 kustutatud.

Justiitsministeerium soovib koguda tagasisidet hetkeolukorra, probleemide, vajaduste ja ootuste kohta seoses kehtiva KrtS-iga, et saada sisendit edasiseks poliitikakujundamiseks valdkonnas. 

...
20. märtsil jõudsid Eesti elanikeni kriisideks valmistumise käitumisjuhised

Siseministeerium avalikustas täna käsiraamatu ja veebilehekülje www.kriis.ee, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega. Käitumisjuhised on koostanud Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm, kuhu kuulusid enam kui 20 organisatsiooni eksperdid.

„Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda,“ räägib Siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutab, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Tammearu sõnul usub 92% Eesti elanikest, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama. „Uuringutest aga selgub ja kogemus näitab, et inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud.“

Tammearu soovitab igal inimesel endalt küsida, kas ta teab, kuidas tulla toime, kui Eestit peaks tabama ootamatu õnnetus või looduskatastroof. „Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole? Mida teha, kui satud ise suure õnnetuse tunnistajaks või mis veelgi keerulisem – satud ise sündmuste keskele? Igaühel meist tasub võtta see aeg ja tutvuda veebilehega www.kriis.ee või käitumisjuhiste käsiraamatuga, et saada neile küsimustele vastused,“ kinnitab Tammearu.