Uudised Vaata kõiki uudised
...
Koduomanike hääl peab jõudma erakondadeni

Selleks oleme koostanud kirja, mille saatsime suurematele erakondadele, et valimislubadused tuleks reaalsed ja arvestataks ka meie liidu liikmete arvamusega.
Siin siis kiri, mille said eile erakondade esimehed:

Lp erakonna esimees!

2019.a parlamendivalimised annavad uue rahva mandaadi Riigikogule. Soovime kõik, et valmislubadused oleksid realistlikud, lahendaks tegelikke Eesti probleeme ja et valimistel lubatu ka ellu viiakse. Esindusdemokraatia tingimustes on oluline, et rahva hääl jõuaks erakondadeni ning lubage  edastada Eesti Omanike Keskliidu ettepanekud ja seisukohad, et need jõuaks ka teie valimisprogrammi.

Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud suurim vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 kodu- ja kinnisvaraomanikku. Valimiste eelõhtul teeme ka oma liikmetele ülevaate, millise valimislubaduse  erakonnad omanikele  annavad.

Eesti on omandikeskne ühiskond, kus omand jaguneb kõigi ühiskonna liikmete vahel ja ei ole vaid väheste privileeg. Riigikogu poolt loodavad seadused puudutavad väga paljude kodanike (omanike) huve. Kahjuks on aastatega õiguskorda siginenud hulga omandipiiranguid ja -kitsendusi, mis paneb küsimärgi alla selle põhiseadusega kaitstud ühiskonna alushüve puutumatuse ja austamise.

Soovime, et ….

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Ministeerium leevendab energiatõhususe nõudeid

Erialaliitude ja ehitussektori esindajatega konsulteerimise tulemusel leevendab riik liginullenergiahoonete nõudeid, mis hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele.

Ministeeriumis täna toimunud energiatõhususe ümarlaual osalenud liidud nentisid, et valmiva määruse nõuded pole enam nii karmid ning arutasid, kuidas liginullenergianõudeid kõige kulutõhusamalt saavutada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse lähtudes sellest, mis on hoone omaniku jaoks kõige mõistlikum. Ehk selle järgi, milline on vähim alginvesteeringu ja püsikulude summa hoone kasutusaja jooksul. Asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõudele vastav hoone on omaniku jaoks kõige soodsam, ongi põhjenduseks, mille tõttu vastavad nõuded riiklikul tasemel sätestatakse.

Võrreldes varasemaga ei ole liginullenergiahoone nõue enam totaalne, vaid seda toetavad majanduslikust põhjendatusest ja tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid.

Minister Tammist selgitas, et liginullenergiahoone tase on määratud eeldusega, et toimub lokaalne taastuvelektri tootmine.

"Juhul kui lokaalne elektri tootmine ei ole majanduslikult tasuv või tehniliselt võimalik, ei pea hoone vastama liginullenergiahoone tasemele," täpsustas Tammist.
Majanduslikku põhjendatust hindab kutsepädevusega kvalifitseeritud projekteerija.

...
Järva Teataja: Eesti eluasemepoliitika tingimustes jääb ellu vaid iga viies korterelamu

Korteriomandid annavad suurima eluasemeliigina peavarju kahele kolmandikule Eesti elanikest, kattes meie riiki ühtlase vaibana.

Korteriomandi laiaulatuslik levik on omamoodi ime, sest majandusreeglite järgi tekib korter seal, kus nõudlus elamumaa järele ületab pakkumist kordades, millist olukorda ei ole suurel osal Eestimaal mitte kunagi eksisteerinud. Selle ime on teinud võimalikuks taasiseseisvumisjärgne erastamispoliitika, mille eesmärgiks oli eluasemevaldkonna ülesehitamisesse erakapitali kaasamine.

Kui korteriomandi sünniks on vaja soodsat majanduskliimat, siis korterelamu ise saab jätkusuutlikult hakkama vaid kinnisvaraturu toetusel. Kinnisvaraturu tähtsust korterelamule saab võrrelda inimese vereringega. See annab energiat korteriomanike koostööle ning toob korterelamusse uute korteriomanike näol värskust. Vaid tänu temale saab korterelamu elukaart omanike elueast pikemana ette kujutada.

Jätkusuutlikkuse põhjal saab korterelamud jagada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad korterelamud, mille asukoht on (kinnisvaraturu arvates) piisavalt hea, et omada iseseisvalt loomulikuks edasiarenemiseks häid väljavaateid. Teise grupi moodustavad korterelamud, mis ei saa madalate kinnisvarahindade või aktiivse kinnisvaraturu puudumise tõttu jätkusuutlikuseks piisavat „energiat“.

Ei ole üllatav, et esimesena nimetatud korterelamud asuvad suurlinnades ja nende mõjualas ning need riisuvad tänu korteriomanike kindlustundele riiklikelt renoveerimistoetustelt koore. Teisele grupile, peamisel maapiirkonnas asuvatele korterelamutele, on riiklik abi olnud nullilähedane, mille tulemuseks on Eesti ühiskonna jaoks uue protsessi teke, kus korteriomanikud annavad oma erastatud korterid riigile tagasi.

...
Maaleht: Maailmakoristus: prügi äravedu on maaomaniku korraldada

"Prügi jõudmise jäätmejaama korraldab maaomanik, kelle territooriumilt prügi koristati," selgitab maailmaakoristuspäeva Eesti kommunikatsioonijuht Eger Karuse. See puudutab ühtviisi nii riigi-, era- kui ka kohalike omavalitsuste territooriumi.

RMK peametsaülem Andres Sepa sõnul tellivad nad prügiveo sõltuvalt piirkonnast oma lepingupartneritelt Ragn Sellsist või Keskkonnateenustelt.

PRÜGI
Kuna jäätmekäitlus käib riigiti väga erinevalt, siis vastutab iga riigi koristuskorraldustiim selles eest, kuidas jäätmed kogutakse ja mis neist edasi saab.
Küll on eestlased kui maailmakoristuse eestvedajad andnud aktsioonis kaasa löövatele riikidele oma soovitused.
Letsdoitworld´i teadmiste tiimi koordinaator Kadri Kalle räägib, et esiteks soovitavad nad nagu Eestiski koguda prügi kokku liigiti, et seda saaks taas- või korduskasutada.
"Näiteks metalli paljudes riikides juba otsitakse prügi seest välja, sest sel on hind," viitab Kalle.
Mitmes riigi on tema sõnul jäätmekäitlus ka mitteformaalne. inimesed elatuvad prügist teatud materjali, näiteks plasti väljasorteerimisest.
"Soovitame niisugustes riikides meeskondadel nende inimestega koostööd teha, sest nad teavad millistel materjalidel on turgu," ütleb Kalle. Üks sõnum, mida ka kindlasti edasi antakse, on see, et biojäätmed hoitaks teistest jäätmetest eraldi.
"See on üks lihtsamaid asju, mida jäätmekäitluses korraldada ja sellega saab hakkama ka väike külakogukond," tõdeb Kalle.