Uudised Vaata kõiki uudised
...
Pressiteade: rahvas ootab valitsuselt samme elektri hinnatõusu leevendamiseks

Eestis on sadutuhandeid kodutarbijaid, keda hirmutavad jutud 30 % elektrihinna tõusust ning kes ootavad valitsuselt selget plaani, kuidas seda hinnatõusu leevendada ja selle kordumist vältida. 

Eesti Omanike Keskliidu juhi Priidu Pärna sõnul on maailmaturuhindade kõikumine loomulik, kuid kui mingi elutähtis teenus kallineb korraga kolmandiku võrra, siis tundub omanikele, et mingid sammud on riigis jäänud tegemata. 

Kui kohvi kallineb turul samas suurusjärgus, siis on mul võimalus selle ostmisest loobuda, kuid pirni asemel pirruvalgel istumine ja jõevees pesu pesemine ei ole tänapäeval  tõsiseltvõetav alternatiiv, arvab Pärna. 

Madalapalgaliste maksusoodustused on tasalülitanud  oluliste teenuste ja kaupade jätkuv kallinemine. Kodutarbijad ootavad, et valitsus, kellele kuuluvad energiaettevõtted ning kes kujundab aktsiisipoliitikat, pakub visiooni, kuidas energiahinnad kontrolli all hoida ning Vene energiaturust lahti rakendamine ei seaks meid sõltuvusse vaid sellest, kas Skandinaavias on sadanud piisavalt vihma. 

Omanike Keskliidu arvates peaks valitsus kasumliku riigi energiaettevõtte omanikuna  suunama teiste elektritootjate kokkuostmise asemel rohkem vahendeid võrgu kaasajastamisse, et selle tulemusena võrgutasud langeksid. Võrgutasud moodustavad tarbija arvest ca kolmandiku ja nende langus kompenseeriks elektrihinna kasvu. Samuti ei ole elekter luksuskaup ega kahjulik harjumus, et seda peaks nii kõrgelt aktsiisiga maksustama.

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Riik toetab maapiirkondades elavaid peresid 2,2 miljoni euroga

Tänavu osales hajaasustuse programmis 67 omavalitsust ning riik panustab programmi 2,2 miljonit eurot. Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused, et aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.

„Hajaasustuse programm on suurepärane abivahend väiksemate kohtade toetamiseks. Selleks, et peredele üle jõu käivaid olmeprobleeme lahendada, toetame koos omavalitsustega nende lahendamist,“ ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. „Hajaasustuse programmiga toetame veesüsteemide ja kanalisatsiooni väljaehitamist, koduõuele juurdepääsu teede rajamist ning autonoomsete elektrisüsteemide paigaldamist.“

Programm on suunatud kõigi Eesti maakondade hajaasustusega piirkondadele. Sel aastal osaleb programmis kokku 67 omavalitsust. Omavalitsused panustavad tänavu programmi 2,34 miljonit eurot ning riigi regionaalarengu programmist toetatakse 2,2 miljoni euroga, mille toetussummad kohalike omavalitsuste põhiselt leiad rahandusministeeriumi kodulehelt (PDF). 

Programmi on rakendatud 2013. aastast alates ning selle ajaga on toetust saanud seni üle 5700 majapidamise. Kokku on investeeritud rohkem kui 25 miljonit eurot, millest ligi kolmandiku on panustanud riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise. Eelmisel aastal rajati programmi abil 686 kanalisatsioonisüsteemi, 629 veevarustussüsteemi, 111 juurdepääsuteed ning 2 autonoomset elektrisüsteemi.

...
Pressiteade: Tants talumistasude ümber algab uuesti

Saatsime välja alljärgneva teate, mis leidis meedias ka elavat vastukaja:

Eesti Omanike Keskliidu sõnul toob 1. juulil avaliku tähelepanuta jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus kaasa uue konflikti maa- ja tehnorajatiste  omanike vahel, kuna seadus on maaomanike seisukohalt sõnamurdlik ja põhiseadusega vastuolus.

Nimelt viidi eelnõu teisel lugemisel Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu lobby tulemusel eelnõusse sisse muudatus, mille kohaselt uute tehnorajatiste ehitamisel, kui maaomanikuga ei ole saavutatud kokkulepet, seatakse omavalitsuse poolt sundvaldus ja omanikul tasutakse seadusjärgset tehnorajatiste talumistasu.

Jaanuaris Riigikogus vastuvõetud talumistasude seadus (jõustub 1. jaanuaril 2019.a) näeb ette põhimõtte, et sundvalduse seadmisel makstakse omanikule ühekordne summa võõra maa kasutamise eest ja hilisem perioodiline talumistasu. Teadupärast tunnistas Riigikohus senised talumistasud põhiseadusvastaseks juba 2012.a. 

Omanike Keskliidu esimehe Priidu Pärna sõnul on kurioosne, et parlament muutis selle huvigruppide vahel saavutatud tasakaalupunkti vaevalt pool aastat hiljem omanike kahjuks ära neid sellesse protsessi kaasamata. Saavutatud tulemus on vastuolus kohtupraktika ja põhiseadusega, mis kohustab sundvõõrandamisel maksma kohest ja õiglast hüvitist. Uute tehnorajatiste ehitamisel tuleks omanikele tasuda maa rendi hind ja mitte naeruväärselt väikest perioodilist talumistasu. Pärna sõnul on sellise omanike seljataga tegutsemise tõttu sõjakirves uuesti välja kaevatud.  

Lisaks ei ole EOKL arvates põhiseadusega kooskõlas säte, mis lubab eraomandi sundvõõrandamise kohaliku omavalitsuse tasandil delegeerida volikogult lausa mõne ametniku pädevusse.

Loe seadust siit.

Ja menetluskäiku siit.


...
Ehitusuudised: Ehituslubade arv kukkus, kasutuslubade oma tõusis

Eelmise aasta neljandas kvartalis võis märgata korterelamutele väljastatud ehituslubade arvu 235%-list kasvu, kuid tänavu esimesel poolaastal on uute korterite ehitamiseks väljastatud ehituslubade kogumaht vähenenud 44% võrra, selgub Arco Vara turuülevaatest. Kasutuslubade arv on kõrge ehitusaktiivsuse tõttu aga kasvanud.


Uute kasutusse tulnud korterite arvu kasv jätkas II kvartalis kiirenemist kolmandat kvartalit järjest, kasvades aastases võrdluses koguni 54% võrra.

2018. aasta II kvartalis alustati Tallinnas 21 korterelamu ehitamist, milles paikneb kokku 764 korterit. Ehitusega alustatud korterite arv alanes võrreldes aastatagusega 7,8% võrra, möödunud aasta samal perioodil alustati samaaegselt 20 uue korterelamu ehitamist.

Olenemata ehitushinna 15 - 20 protsendilisest aastasest kallinemisest ei ole siiski oluliselt suuremate korterelamute püstitamist märgata. 2017. aasta teises pooles võis prognoosida, et mastaabiefektist tulenevalt hakatakse tõenäoliselt ehituskuludelt kokku hoidma ning võimalusel ehitatakse seetõttu just suuremaid korterelamuid. Keskmine korterelamu arendusprojekt koosneb aga endiselt ligi 35st korterist ning on pigem madalamakorruseline.

9- ja enamakorruseliste korterelamute püstitamine hoogusutus 2017. aasta kolmandas ja neljandas kvartalis, mil hakati kokku ehitama kaheksat 9- ja enamakorruselist korterelamut, tänavu esimesel poolaastal löödi kopp maasse sarnaste projektide puhul kolme hoone osas. Valdavalt rajatakse 3- kuni 8-korruselisi korterelamuid, milles paikneb keskmiselt 97 korterit, mille juures esimese poolaasta seisuga on keskmine korterite arv siiski kasvanud ligi 12% võrra.

Energiatõhususe direktiivide jõustumine peaks eelduslikult asuma tõstma ehituslubade taotluste arvu, kuid käesoleva aasta kahe esimese kvartali vältel on ehituslubade väljastamine seevastu tugevalt alanenud. Langust on soodustanud võrdlemisi kõrge aastatagune võrdlusbaas, kuid sealjuures on ehituslubade arv esimesel poolaastal alanenud ligi 16% võrra ka näiteks võrreldes 2016. aasta sama perioodiga.

Ehitusaktiivsuse edasist kasvu on pidurdamas ennekõike kasvanud ehitushind ning kasvanud pakkumiste arv. Lähikvartalitel jätkub tõenäoliselt ehitusaktiivsuse perioodiline alanemine, tugevat edasist kasvu ei prognoosi juba pikemat aega ka mitmed suuremad Eestis tegutsevad ehitusettevõtted.

Loe lähemalt Arco Vara blogist.