Uudised Vaata kõiki uudised
HUVILISTE KOGUMINE! Kes soovib esitada nõude Tallinna Vee vastu!
Lugupeetud omanik!
12. detsembril 2017.a otsustas Riigikohtu halduskolleegium, et AS Tallinna Vee hinnatariifid alluvad 01.11.2010.a jõustunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse sätetele ja Konkurentsiameti kontrollile ning need sätted on ülimuslikud võrreldes Tallinna linnaga sõlmitud erastamislepinguga. Riigikohus on sellega ka kinnitanud Konkurentsiameti seisukohta, et AS Tallinna Vee veeteenuste hind on olnud aastaid põhjendamatult kõrge ning ületanud põhjendatud kulukuse määra.
Tallinna Vesi esitas 2018.a talvel uued veeteenuse hinnad Konkurentsiametile kooskõlastamiseks, kes jättis need 2018. detsembris kinnitamata. Samuti on Konkurentsiamet AS-le Tallinna Vesi teinud ettekirjutuse hoiatuse, mille kohaselt rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu ning seega vee ja reovee teenuse hinnad ei ole kooskõlas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega.
Konkurentsiameti ja Tallinna Vee vahelised hinnavaidlused ei ole seega veel lõppenud.
Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit asuvad välja selgitama huvilisi, kes on Tallinna Veega lepingulises suhtes ja soovivad esitada vee-ettevõtjale tagasinõude ülemääraselt makstud teenusehinna osas.
Võimalik on ka veehinna tasaarveldamine tulevikus tarbitava teenuse maksumusega. Tallinna Vesi ise on oma aastaraamatus hinnanud võimaliku kogunõude mõju suuruseks 17,5 miljonit eurot.
Meie eesmärk on nõuded koondada ja esitada nõue ühiselt. Nõuete koondamine aitab jagada omanike vahel õigusabikulusid, sest tegemist on keerukate läbirääkimistega. Omanikud peavad arvestama asjaoluga, et varasemalt tarbitud vee hinna ülemäärasuse tõendamine on omanike kohustus ja kohtud pole täpselt määratlenud, kui palju on vee hind olnud lubatust suurem.
Nõudega ühinevad omanikud peavad olema valmis dokumentaalselt tõendama oma viimaste aastate tarbitud veekoguseid ning tasutud veearveid ja kandma oma nõudega proportsionaalse osa õigusabikuludest. Ootame nõudega ühinema ka ettevõtteid.
Kes on eelpooltoodud tingimustel huvitatud oma tagasinõude esitamisest, palun esitada vastav taotlus Eesti Omanike Keskliidule hiljemalt
28. veebruariks 2019.a.
Taotlus esitada koos oma kontaktidega e-posti aadressile omanikud@omanikud.ee
või kirjalikult meie aadressile Rävala pst 8 Tallinn 10143.
Kui kortermaja vee tarbimise leping on sõlmitud läbi korteriühistu, siis palume esitada taotlus Eesti Korteriühistute Liidule.
Esmase taotluse esitamisel ei pea lisama veetarbimist tõendavaid dokumente. Huviliste koosolek toimub pärast 28. veebruari, kus selgitatakse täpsemalt asjaolusid ja järgmisi samme. Täpsem info telefonil 6427020
Lugupidamisega
Priidu Pärna
Eesti Omanike Keskliidu esimees
Hea teada Vaata kõiki artikleid
UUS TOETUS | Riik toetab väärtusliku taluarhitektuuri korrastamist ja säilitamist
Eraomanikud saavad uue toetuse abil korrastada Eestile ainuomaseid taluhooneid, sealhulgas neidki, mis ei ole võetud riikliku kaitse alla, säilitades nende arhitektuurset väärtust. Nelja aasta jooksul toimuva pilootprojektiga suunatakse taluarhitektuuri restaureerimisse kokku 400 000 eurot.
„Taluhoonestus on läbi aegade kõige arvukam Eesti maamaastikku kujundanud element,“ ütles Kultuuriminister Indrek Saar. „Eestis on häid näiteid taluarhitektuuri säilitamisest muuseumikeskkonnas, nii Eesti Vabaõhumuuseumis kui ka mitmetes paikkondlikes muuseumides. Puudu aga on olnud toetus taluarhitektuuri säilitamiseks selle algses paigas ja kasutuses, mis on väga oluline nii traditsioonilise arhitektuuri kui ka ehitusvõtete ja -oskuste säilitamiseks.“
Muinsuskaitseamet on seniajani toetanud nende talude restaureerimist, mis on muinsuskaitse all. Nüüd saavad toetust taotleda ka kõik teised omanikud ilma hooneid kaitse alla võtmata.
Toetust saab taotleda talukompleksi kuulunud eluhoonele ehk üksikelamule, mis on ehitatud enne 1940. aastat.
Taotlusvooru aluseks on määrus „Taluarhitektuuri toetamise tingimused ja kord“. Küsimuste korral loe ka seletuskirja (PDF) (PDF).
Taotlus tuleb esitada Muinsuskaitseametile elektrooniliselt aadressil info@muinsuskaitseamet.ee selleks ette nähtud vormil (DOC) (DOC).
Taotluse esitamise tähtaeg on 18.02.2019.
Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot. Toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne summa on 10 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal on 50%, st et omafinantseering peab olema vähemalt 50%.
NB! Toetuse andja on kohustatud makstavalt toetuselt tasuma tulumaksu, mis on seotud toetuse taotlusel esitatud arvelduskonto omanikuga. Seega käsitletakse väljamakstud toetust aastatulu arvestuses tuluna, mis võib mõjutada teie maksuvaba tulu suurust. Palume seda oma maksuvaba tulu arvestamisel ning asjakohaste avalduste koostamisel arvesse võtta.
Täpsem info on kättesaadav Muinsuskaitseameti toetuste lehel.
HAKKAME HÄÄLETAMA! Kes on "Koduomaniku sõber 2018" ja "Koduomaniku kiusja 2018"? ... võida 50 €
Juubel!
Juba 10. korda valivad koduomanikud hääletamise teel võitja tiitlile "Koduomaniku Sõber" ja mainimata ei jää ka vaenlased ja sõprade vaenlased nimetusega "Koduomaniku Kiusaja"
Petitsioonid on avatud
ja
Tiitliga "Koduomaniku Sõber"
autasustame eraisikut, ametnikku, ettevõtet või ka riigiasutust selle eest, et ta:
- oli Omanike Keskliidule hea koostööpartner ja liit sai esindada koduomanikke ja kaitsta nende huvisid parimal viisil
- lahendas mure, mis juba aastaid on koduomanike pead vaevanud
- on aidanud avalikustada nõrgad kohad seadusandluses ja sellega aidanud suurendada omanike õiglustunnet ja turvalisust
- on arendanud e-teenuseid ja kaasajastanud koduomanike võimalusi saada infot oma kinnisvara - maade/metsade kohta, mis hoiab kokku meie kõigi kallist aega. Tunne oma kodukohta!
Sõbra tiitli on varasemalt saanud Riigikohus, koduomanik Reet Raukas, õiguskantsler Ülle Madise, telesaade „Kodutunne“, Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis, Konkurentsiameti juht Märt Ots, Rae, Jõgeva ja Harku vald, õiguskantsler Indrek Teder.
Tiitli "Koduomaniku Kiusaja" (või lausa vaenlane...
saab ametkond, ettevõte ja ka sündmus või akt/dokument/regulatsioon, mis on mõjutanud koduomaniku usku oma riiki, oluliselt kahjustanud kodu- ja turvatunnet. Pahatahtlikkus ja ülbus võtavad teinekord talumatud ja samas koomilised mõõtmed.
Kiusaja tiitliga on aegade jooksul pärjatud Elektrilevi, Rail Balticu trassivalik, Tallinna Vesi, Eesti Energia, EL kliimapoliitika ja puuküürnikud.
Hääleta ja tunnustame koos!
Soovi korral võite oma eelistuse saata omanikud@omanikud.ee
NB Juubeli puhul loosime kõikide hääletajate vahel välja kolm 50-eurost kinkekaarti
Priidu Pärna Maalehes: Uus tehnovõrkude talumistasude seadus ei vasta kahjuks maaomanike ootustele
Uut talumistasu makstakse tehnorajatise kaitsevööndi ulatuses 7,5% maa maksustamishinnast.
Omanik võib tõendada, et kitsendus ulatub ka väljapoole kaitsevööndit ja sealgi tasu nõuda.
Uus süsteem jõustus asjaõigusseaduse rakendamise seadusega 1. jaanuarist.
Talumistasud tõusevad küll mitu korda, kuid kahjuks ei vasta need maaomanike ootustele. Tehnorajatised asuvad ligi 100 000 maatüki peal, kuid pooled neist saavad ka uue seaduse alusel tasu alla 5 euro.
Tasu katab eelkõige kaitsevööndis tasutavat maamaksu ja pakub vaid mõningast lisahüvitist maakasutuse eest.
Lisaks on omanikul õigus nõuda vältimatute kulude hüvitamist, mida ta peab kaitsevööndis kandma (näiteks asulates heakorrakulud).
Kui tehnovõrgu rajatis (näiteks alajaam, sidepaigaldis) paikneb hoones, siis uudsena peab siin omanikule maksma vastava hooneosa kasutamise harilikku tasu (turuhinda) ehk tegu on tavalise rendisuhtega.
Avaldus võrguettevõtjale
Talumistasu saamiseks peab esitama avalduse võrguettevõtjale, kes on kohustatud vastava vormi avalikustama kodulehel. Igale võrguomanikule tuleb esitada eraldi taotlus.
Talumistasu makstakse omanikule, kes on kinnistusraamatusse kantud 1. jaanuari seisuga ja kes esitas taotluse hiljemalt 1. mail. Tasu makstakse välja 30. septembriks. Kortermajade puhul võib avalduse esitada ka korteriühistu. Kui avaldus on esitatud enne uue seaduse jõustumist, ei pea taotlust veel kord esitama.
See võib olla siiski hädavajalik, sest avalduses tuleb ära näidata, kas tehnorajatis võimaldab kaitsevööndis maa sihtotstarbelist kasutamist või on see piiratud. Esimesel juhul väheneb talumistasu poole võrra. Varasemate avalduste puhul kehtib vaikimisi eeldus, et maad saab sihtotstarbeliselt kasutada.
Talumistasu ei maksta, kui selle suurus kinnistu kohta jääb alla ühe euro. Talumistasu ei maksta tehnovõrgu selle osa eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks (näiteks majani viivad seda teenindavad trassid). Talumistasu makstakse üldjuhul metsa- ja põllumaa sihtotstarbega (maatulundusmaa) kinnistute puhul, muu sihtotstarbega kinnistute puhul makstakse seda vaid juhul, kui maal asub elektri või gaasi põhivõrk. Seega on uus seadus omaniku seisukohalt tagasiminek, kuna elamu-, transpordi-, tootmis- ja ärimaade puhul valdavalt talumistasu üldse ei maksta.
