Korteriühistute toetamisest

Austatud minister Rene Tammist

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) on hea meel, et olete võtnud ehitusvaldkonna üheks oma tegevusprioriteediks ning soovite kaasa aidata sellele, et korterelamute rekonstrueerimine saaks sisse kiirema hoo. Loodame, et ka Riigikogu peab korterelamute toetamist oluliseks ning kiidab heaks järgmise aasta eelarve, milles on korterelamute toetamiseks planeeritud 10 miljonit eurot.

Võttes arvesse eeltoodut, soovib EOKL esitada Teile omapoolsed ettepanekud korterelamute rekonstrueerimisega seotud probleemide lahendamise osas.

1. Toetusmeetme õnnestumine ja sellega rahulolu on otseses seoses rahastuskindlusega

Üheks peamiseks ebaühtlase korterelamute rekonstrueerimistempo põhjustajaks on toetusmeetmete rahastus, mis on jäänud tegelikule nõudlusele mitmekümnekordselt alla. See on omakorda kaasa toonud olukorra, kus toetuse saamisel on eelisolukorras toetustingimuste muutustele kõige kiiremini reageerivad korteriühistud, kelle hulka satuvad harva need, kelle jaoks on toetuse saamine tõepoolest ainsaks võimaluseks oma korterelamut rekonstrueerida.

Omandiõigus on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Kahjuks näeme viimaste aastate jooksul ühiskonna aina suuremat survet omandiõigust piirata ja nende kitsenduste aluseks on Riigikogu  vastu võetud seadused. Seega on ääretult oluline parlamendi roll, et uus MKS arvestaks õiglaselt ja tasakaalukalt omanike ja avalikkuse huve ning uue seaduse tulemusena suureneks huvi mälestiste korrashoidmiseks ja ei kasvaks võõrandumine oma riigist. Samas kutsume üles Riigikogu mitte kiirustama eelnõu vastuvõtmisega, vaid seda rahuldava tulemuseni viivalt menetlema kasvõi kuni oma volituste lõppemiseni.

Omanikel on uue seaduse suhtes kolm põhiseaduspärast ootust: 

- muinsuskaitselised omandikitsendused peavad olema minimaalselt vajalikud ning proportsionaalsed; 

- kitsendustega kaasnev lisabürokraatia ei tohi olla ülemäärane ning 

- ühiskond peab hüvitama mälestiseks olemisega seotud lisakulu.

• Korterelamute toetuste süsteem tuleb üles ehitada kestvalt, mitte ad hoc, nagu seni.
• Regionaalne lahterdamine (Tallinn, Tartu, Ida-Virumaa ja teised) tuleb lõpetada. Nõukogude ajal ehitatud korterelamud vajavad renoveerimist sõltumata asukohast.  
• Täna kehtivale süsteemile, mis näeb ette, et Tallinna ja Tartu KÜ-dele antakse toetust ainult siis, kui nad võtavad suurema %-ga toetust, oleme põhimõtteliselt vastu, sest tulemuseks on raiskamine ehk olukord, kus korterelamut sunnitakse võtma (teiste arvelt) soovitust suuremat toetust. Eeltoodu on peamine põhjus, miks 2020 aastani planeeritud toetusmeetme rahad 2 aastat varem otsa.  Samuti oleme vastu Ida-Virumaa erikohtlemisele.

Austatud Marko Pomerants

Põhiseaduskomisjoni menetluses on isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu nr 650, mille §56 muudab ka liiklusseaduse §184 lõiget 4. Kui seni sai Maanteeameti kaudu põhjendatud huvi olemasolul andmeid sõidukite omanike kohta, siis lõike 4 täiendamise kaudu selline (kaalumis)võimalus kaob. Eesti Omanike Keskliit ei pea seda muudatust kuidagi vajalikuks ning põhjendatuks ning see ei järgi ka omanike võrdse kohtlemise põhimõtet.

Kinnisvaraomanikud on sageli hädas sellega, et nende kruntidel pargivad loata autod ja vahest ka pikema ajaperioodi jooksul või takistavad väljasõitu. Sõidukid ei ole teadupärast varustatud teabega, kes on selle res mobile peremees. Omanikul on õigus oma valdust kaitsta asjaõigusseaduse §68 kohaselt ning õigus nõuda teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist. Kui omanikul puudub juurdepääsu võimalus teabele, kes on auto omanik või valdaja, pole omanikul võimalust oma põhiseaduslikke õigusi  teostada ning tsiviliseeritult  autoomanikuga ühendust võtta. Pigem suurendab riigi kogutud sõidukiomanike info varjamine jõu kasutamist ühiskonnas, kuna kokkuvõttes ei jää maaomanikul muud üle kui ebaseaduslikult parkiv auto ise ära vedada. Samas on see seotud kuludega.