Uudised Vaata kõiki uudised
Koduomanike hääl peab jõudma erakondadeni
2019.a parlamendivalimised annavad uue rahva mandaadi Riigikogule. Soovime kõik, et valmislubadused oleksid realistlikud, lahendaks tegelikke Eesti probleeme ja et valimistel lubatu ka ellu viiakse. Esindusdemokraatia tingimustes on oluline, et rahva hääl jõuaks erakondadeni ning lubage edastada Eesti Omanike Keskliidu ettepanekud ja seisukohad, et need jõuaks ka teie valimisprogrammi.
Eesti Omanike Keskliit on 1994.a asutatud suurim vabaühendus, kuhu kuulub 64 000 kodu- ja kinnisvaraomanikku. Valimiste eelõhtul teeme ka oma liikmetele ülevaate, millise valimislubaduse erakonnad omanikele annavad.
Eesti on omandikeskne ühiskond, kus omand jaguneb kõigi ühiskonna liikmete vahel ja ei ole vaid väheste privileeg. Riigikogu poolt loodavad seadused puudutavad väga paljude kodanike (omanike) huve. Kahjuks on aastatega õiguskorda siginenud hulga omandipiiranguid ja -kitsendusi, mis paneb küsimärgi alla selle põhiseadusega kaitstud ühiskonna alushüve puutumatuse ja austamise.
Soovime, et ….
Hea teada Vaata kõiki artikleid
Ministeerium leevendab energiatõhususe nõudeid
Erialaliitude ja ehitussektori esindajatega konsulteerimise tulemusel leevendab riik liginullenergiahoonete nõudeid, mis hakkavad kehtima alates 2020. aastast väljastatavatele ehituslubadele.
Ministeeriumis täna toimunud energiatõhususe ümarlaual osalenud liidud nentisid, et valmiva määruse nõuded pole enam nii karmid ning arutasid, kuidas liginullenergianõudeid kõige kulutõhusamalt saavutada.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ütles, et hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestatakse lähtudes sellest, mis on hoone omaniku jaoks kõige mõistlikum. Ehk selle järgi, milline on vähim alginvesteeringu ja püsikulude summa hoone kasutusaja jooksul. Asjaolu, et energiatõhususe miinimumnõudele vastav hoone on omaniku jaoks kõige soodsam, ongi põhjenduseks, mille tõttu vastavad nõuded riiklikul tasemel sätestatakse.
Võrreldes varasemaga ei ole liginullenergiahoone nõue enam totaalne, vaid seda toetavad majanduslikust põhjendatusest ja tehnilisest teostatavusest lähtuvad erandid.
Minister Tammist selgitas, et liginullenergiahoone tase on määratud eeldusega, et toimub lokaalne taastuvelektri tootmine.
Järva Teataja: Eesti eluasemepoliitika tingimustes jääb ellu vaid iga viies korterelamu
Korteriomandid annavad suurima eluasemeliigina peavarju kahele kolmandikule Eesti elanikest, kattes meie riiki ühtlase vaibana.
Korteriomandi laiaulatuslik levik on omamoodi ime, sest majandusreeglite järgi tekib korter seal, kus nõudlus elamumaa järele ületab pakkumist kordades, millist olukorda ei ole suurel osal Eestimaal mitte kunagi eksisteerinud. Selle ime on teinud võimalikuks taasiseseisvumisjärgne erastamispoliitika, mille eesmärgiks oli eluasemevaldkonna ülesehitamisesse erakapitali kaasamine.
Kui korteriomandi sünniks on vaja soodsat majanduskliimat, siis korterelamu ise saab jätkusuutlikult hakkama vaid kinnisvaraturu toetusel. Kinnisvaraturu tähtsust korterelamule saab võrrelda inimese vereringega. See annab energiat korteriomanike koostööle ning toob korterelamusse uute korteriomanike näol värskust. Vaid tänu temale saab korterelamu elukaart omanike elueast pikemana ette kujutada.
Jätkusuutlikkuse põhjal saab korterelamud jagada kahte gruppi. Esimese grupi moodustavad korterelamud, mille asukoht on (kinnisvaraturu arvates) piisavalt hea, et omada iseseisvalt loomulikuks edasiarenemiseks häid väljavaateid. Teise grupi moodustavad korterelamud, mis ei saa madalate kinnisvarahindade või aktiivse kinnisvaraturu puudumise tõttu jätkusuutlikuseks piisavat „energiat“.
Ei ole üllatav, et esimesena nimetatud korterelamud asuvad suurlinnades ja nende mõjualas ning need riisuvad tänu korteriomanike kindlustundele riiklikelt renoveerimistoetustelt koore. Teisele grupile, peamisel maapiirkonnas asuvatele korterelamutele, on riiklik abi olnud nullilähedane, mille tulemuseks on Eesti ühiskonna jaoks uue protsessi teke, kus korteriomanikud annavad oma erastatud korterid riigile tagasi.
Maaleht: Maailmakoristus: prügi äravedu on maaomaniku korraldada
"Prügi jõudmise jäätmejaama korraldab maaomanik, kelle territooriumilt prügi koristati," selgitab maailmaakoristuspäeva Eesti kommunikatsioonijuht Eger Karuse. See puudutab ühtviisi nii riigi-, era- kui ka kohalike omavalitsuste territooriumi.
