Uudised Vaata kõiki uudised
...
Omanike Keskliit korraldab tasuta infotunnid linnades/valdades

Sügiskuudel korraldab Omanike Keskliit tasuta infotunnid linnades/valdades.

Infotunnile on oodatud kõik korteriomanikud, kelle majas teeb riik 01.01.2018 korteriühistu. Tulla võivad ka need:
kel juba ühistu tehtud 
ja need
kes pole Omanike Keskliidu liikmed
Tulla võite koos kaaslasega!
 
Uut, kehtima hakkavat korteriomandi- ja korteriühistuseadust saate lugeda siit.

TASUTA INFOTUNNID

„KÕIGIS KORTERMAJADES TEKIVAD KORTERIÜHISTUD“

 23. novembril kl 18.30 Viimsi Keskkooli suures saalis

30. novembril kl 18.00 Tallinnas, Eesti Rahvusraamatukogu (Tõnismägi 2) suures saalis

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Mida teha, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses? Küsimused, mis vajavad vastust

Tuleval aastal jõustuv korteriomandi- ja korteriomandiseadus on toonud kaasa mitmed küsimusi korteriühistu juhatuse kohta. "Küsimusi uue seaduse kohta küsitakse meilt väga palju," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige, õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

1. Kuidas toimida, kui keegi ühistu liikmetest ei soovi olla juhatuses?

Vastavalt praegu korteriühistute tööd reguleerivale mittetulundusühingute seadusele peab mittetulundusühingul olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Seadus ei piira ühistu võimalusi valida juhatusse isik väljastpoolt korteriomanike ringi. Samas kui ühistu põhikirjas on punkt, mille kohaselt valitakse juhatus korteriomanike seast, saab mitteomanikku valida juhatus liikmeks alles seejärel, kui ühistu põhikirja on muudetud.

...
Toimus järjekordne vabariigi valitsuse omandireformi komisjoni istung

22. augustil kutsuti kokku omandireformi komisjon. Komisjon moodustati 2017.a kevadel omandireformi mõjude ja lahendamata küsimuste analüüsiks ja ettepanekute tegemiseks. Komisjon esitab aruande Vabariigi Valitsusele 2017. aasta 1. detsembriks.

Komisjoni koosolekul esitati väga erinevaid ja üsna vastakaid seisukohti, mis otsustati võtta teadmiseks ja järgmisel koosolekul seisukohtade kujundamiseks. Kõlama jäi arvamus, et esmalt tuleb analüüsida omandireformi seaduse ja Eesti üürnike liidu petitsiooni juriidilist tausta ja selleks tuleks riigihanke korras  tellida  sisuline analüüs parima pakkumise teinud ülikoolilt.

Üürnike liidu poolt ette valmistatud üürnikele kahjude hüvitamise  seaduse eelnõu ei leidnud toetust. 

Ka rahalist ja moraalset kahju kannatanud sundüürnike  registri koostamisega ei peetud vajalikuks kiirustada. Kui seda hakatakse tegema, siis pidas Memento esindaja vajalikuks ka kümnete tuhandete represseeritute registri koostamist ja nende kahjude korvamist.



...
Siugtoru vahetus uputas naabri korteri ja tõi tuhandetesse ulatuva kahjunõude

Kuna käterätikuivati ühendati sobimatusse veeringi, ujutas see mõne aja möödudes naabri korteri üle.

Vannitoas lekkima hakanud käterätikuivati vajas väljavahetamist. Marju (nimi muudetud – toim) läks Viljandis ehituspoodi Espak, et välja valida uus meelepärane siugtoru asemik. Selleks osutus kütteseadmeid tootva Purmo redelit meenutav käterätikuivati Java. Marju lasi lekkiva usstoru asemele paigaldada uhke metalse läikega seadeldise. Ent ühel päeval hakkas ka uus kuivati lekkima.

Halbade asjaolude kokkulangemise ja Marju tähelepanematuse tõttu sai lekkest uputus, mis rikkus alumise korruse korteri. Nüüd nõuab kindlustusfirma Marjult inkasso kaudu üle 5500 euro hüvitist.

Marju ei ole enda arvates midagi valesti teinud. Siugtoru väljavahetamiseks küsis ta luba korteriühistult ja kõikidelt oma püstaku korteriomanikelt. Ta sai selle loa ja kõik teadsid, et toru vahetatakse välja.