Uudised Vaata kõiki uudised
Muinsuskaitseamet soovib kirikuraha seaduse kaudu ka muid maju korrastada
Muinsuskaitseamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Mälestistalude ühendus tegid riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku täiendada nn kirikuraha eelnõu sätetega, et erastamisest laekuvat raha saaks kasutada 1940. aastatel sundvõõrandatud ehitiste renoveerimiseks.
"Osad nendest hoonetest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud ehitismälestisteks ehk rahva kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks. Näiteks on tagastatud ehitismälestiseks olevad 41 talumajapidamist, mis paljud on nõukogude okupatsiooniaegse hoolimatu majandamise tõttu halvas või avariilises seisukorras," seisab Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Mälestistalude ühenduse pöördumises.
Ettepanekus lisatakse: "Omanikud aga ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada, kaitsealustele hoonetele endist funktsiooni anda on keeruline ning täna nende objektide taastamine nõuab omanikelt väga olulisi vahendeid. Tegemist on ilmselge okupatsioonikahjuga, millel selge põhjuslik seos tänase ehitiste olukorra ja ebaseadusliku võõrandamise ning kasutamisega."
Muinsuskaitseamet teatas sel nädalal majanduskomisjonile, et nõustub nimetatud ettepanekutega. "Ettepaneku põhjendused kattuvad suurel määral sakraalehitiste säilitamiseks kirikutele antavate toetuste põhjendustega," seisab muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie allkirjastatud pöördumises.
Hea teada Vaata kõiki artikleid
Maa-amet uuendas katastriandmete otsingu teenust
Maa-ametil valmis maakatastri kiirpäringu uus tarkvara versioon. Uuendati nii otsingumootorit kui ka kasutajaliidese disaini.
Maakatastri kiirpäringu puhul on tegu veebiteenusega, mis võimaldab leida maakatastrist katastriüksuse andmeid, seda nüüd mugavalt ka mobiilsetes seadmetes. Otsida saab katastriüksuse tunnuse ja aadressi alusel. Samuti, kui mobiilis on lubatud asukohamääramine, saab teha päringu enda asukohas oleva katastriüksuse andmetesse. Teavet saab ühe või korraga mitme katastriüksuse kohta, vastusest saab koostada A4 formaadis kujundatud trükise.
Samuti on nüüd võimalus rakenduse poole pöörduda koordinaate kasutades ja jagada katastriüksuse andmeid sotsiaalmeedia kanalites.
Rakendus on kasutusel nii eesti- kui ka ingliskeelsena.
Maaregistri kiirpäringu uus tarkvara versioon valmis koostöös AS-iga Datel.
Maakatastri kiirpäringu avaleht: https://xgis.maaamet.ee/ky
Kodukaardiga Tamrexist kvaliteetne vingugaasiandur - 8 % soodustusega
Alates 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade.
Eelkõige on sellisteks gaasil töötavad veesoojendid ja gaasikatlad. Lisaks on soovitatav paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, kus asub põlemisprotsessiga seotud seade nagu näiteks puuküttel toimiv ahi, kamin või pliit.
Loe lähemalt - mis on vingugaas?
Vingugaasiandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis, kuna seade reageerib vaid ühes ruumis levivale CO tasemele. Kui vingu võib tekkida teisteski ruumides, tuleb ka nendesse ruumidesse Co andurid paigaldada.
Loe lähemalt - mis on vingugaasiandur?Eesti Omanike Keskliit ja Tamrex Ohutuse OÜ korraldavad
16.aprillist kuni 31. maini 2018
KAMPAANIA
KODUKAARDIGA KVALITEETNE VINGUGAASIANDUR
-8 % soodustusega
Honeywell XC70:
- Sellel tootel on nii sensori, kui ka toiteallika eluiga 7 aastat.
- Tootja tootele garantii 7 aastat (ehk siis kogu toote eluiga on kaetud tootjapoolse garantiiga)
Honeywell XC100D:
- Sellel tootel on nii sensori, kui ka toiteallika eluiga 10 aastat
- Tootja annab tootele garantii 10 aastat (ehk siis kogu toote eluiga on kaetud tootjapoolse garantiiga)
- Anduril on lisaks display
Kasutusjuhendid ja lisainfo leiate siit.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks saab toetust küsida alates juuni algusest
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu hakata taotlema alates 5. juunist. Täna kinnitas keskkonnaminister Siim Kiisler toetuse taotlemise korra ja tingimused.
„Juba enne vooru avamist on huvi selle toetuse vastu väga suur, mis kinnitab, et sellist võimalust oli ka väga vaja. Meie huvi on saada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga võimalikult palju liitujaid. Ühiskanalisatsioon on oluliselt mugavam ja soodsam kui pidev reovee äraveo tellimine, lisaks on siis kindel, et reovesi saab kokku kogutud ja puhastatud nii nagu vaja ning keskkonda ega põhjavett ei reostata,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.
Toetust saavad taotleda nende piirkondade elanikud, kelle majapidamine asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on üle 2000 tarbija. Selliseid alasid on hetkeseisuga Eestis 57. Seda, kas elukoht asub vastaval reoveekogumisalal, saab kontrollida keskkonnaregistrist.
Toetust saab küsida elamu ühendamiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga või elamule kogumismahuti rajamiseks või ümberehitamiseks piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon ning kus on teada, et ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähima viie aasta jooksul ei rajata. Juhul kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on olemas, siis antakse toetust vaid liitumiseks.
Toetuse suurus lähtub sarnaste ehitustööde tänavu jaanuaris välja selgitatud keskmisest maksumusest ning sõltub ehitustööde mahust ning rajatava torustiku pikkusest. Toetuseks on kokku ligikaudu 10 miljonit eurot, keskmised toetuste summad jäävad vahemikku 2000-2500 eurot. Arvestades liitumata majapidamiste arvu, võib sellest kõikide tarbeks väheks jääda.
Toetust ei anta elamu siseste torustike ehitustööde, sh veemõõdusõlmede rajamiseks, varasemalt teostatud tööde rahastamiseks ning hoonestamata või ehitusjärgus elamutega kinnistule torustiku rajamiseks.
