Arhitektuuripärandist kuulub lõviosa (80%) eraisikutele. Ehitismälestistest kodude omanikke on kokku ligikaudu 105 000 inimest, keda osaliselt esindab Eesti Omanike Keskliit.  Omanike Keskliit osaleb Paide muinsuskaitseala töörühmas, kuid lisaks jälgime kõikide muinsuskaitsealade kaitsekordade menetlusi. Vaid kahel muinsuskaitsealal ongi omanike või kohaliku kogukonna esindaja(d) vahetult töörühma seni kaasatud – Paides ja Rebalas. Seda on lubamatult vähe ja ei vasta kaitsekordade menetlemise reeglitele. Oleme korduvalt ameti tähelepanu juhtinud sellele küsitavale, et mitte öelda õigusvastasele praktikale. Ka õiguskantsler Ülle Madise on pidanud vajalikuks juhtida ameti tähelepanu muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamise uuele korrale ja haldusmenetluse põhimõtete järgimise vajadusele (26.05.2020 nr 16-4/200900/2003056).

Seoses muinsuskaitseameti kavatsusega moodustada Sillamäe stalinistlikust linnasüdamest muinsuskaitseala, esitame oma seisukohad, millele ootame teie motiveeritud vastust.

Muinsuskaitseamet algatas Sillamäe muinsuskaitseala loomise, mille ajastus paneb hämmastama. Riik tahab ühelt poolt suurendada omandipiiranguid omanikele, kuid samal ajal vähendab mälestiste renoveerimise toetusi, kirjutab Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna.

Suletud linna säilinud süda koos hiljuti rajatud promenaadiga on tõesti inimesele muljet avaldav. Ukraina sõja taustal on siiski kaheldav väärtustada riiklikul tasandil stalinistliku ajastu arhitektuuri.

Koostatud eksperthinnang ütleb üheselt, et tegemist on Moskva ja Leningradi spetsialiseeritud projekteerimisinstituudi arhitektide loominguga, olles üks paljudest Stalini ajal NSV Liidus planeeritud kaitsetööstust teenindavatest asulatest. Pehmelt öeldes mõjuvad juba aastaid tagasi välja toodud kaitseala loomise põhjendused täna külmajudinaid tekitavatena.

Saatsime oma seisukoha Tallinna Linnavalitsusele Astangu-Mäeküla looduskoosluste kohaliku kaitse alla võtmise ning Kakumäe metsa kaitse alla võtmise menetlusele. Tegu on piirkonnaga, mille üldplaneeringu kohaselt on maakasutuse sihtotstarbeks määratud elamumaa ning linn ise on välja andnud kooskõlastusi projekteerimistingimustele ning ehituslubasid.

Omanike Keskliit on seisukohal, et väärtuslikke looduskooslusi ja liigirikkust tuleb kaitsta, kuid see peab olema kooskõlas eraomandi kui põhiõiguse olemuse ja kaitsega. Looduskaitselised piirangud peavad arvestama omaniku õigusega oma omandit kasutada ja omanikul on ka õigustatud ootus oma omandit kasutada vastavalt selle sihtotstarbele. Kui omavalitsus leiab, et ülekaalukatest avalikest huvidest tulenevad looduskaitselised piirangud kaaluvad üle omandiõiguse vaba teostamise, siis tuleb omanikele tekitatud kahju kompenseerida.

Eelnõuga täpsustatakse korteriomandite loomise tehingu tingimusi ja piiratud asjaõiguse lõpetamise tingimusi. Muudatused puudutavad nii korteriomandite moodustamist kui ka juba toimivas kortermajas korteriomandi jagamist. Lisaks antakse kohaliku omavalitsuse üksustele võimalus moodustada lepitusorgan korteriomandeid ja korteriühistuid puudutavate vaidluste lahendamiseks.

Justiitsministri sõnul lahendatakse eelnõuga neid probleeme, mis on alates 2018. aastast jõustunud seadusmuudatuse järel ilmnenud. „Seal, kus kohtub palju erinevaid inimesi ja nende huvisid, on vaidlused ikka kerged tekkima. Kortermajad ja nende haldamiseks loodud ühistud ei ole mingi erand. Et seadus kaitseks inimeste huve parimal moel, ongi kaardistatud viimastel aastatel praktikas kerkinud probleemid ja pakutud eelnõuga lahendused,“ sõnas minister.