Uudised Vaata kõiki uudised
...
Minister Rene Tammisti vastuskiri kortermajade renoveerimistoetustest

Meie saadetud kirja saate vaadata siit.

Vastuskiri.

Austatud Andry Krass

Tänan Teid esitatud ettepanekute eest. Elamumajanduse valdkonna üheks prioriteediks on korterelamute rekonstrueerimise jätkumine. Sellele suunatud toetuste eelarve sõltub riigieelarvest ja raha eraldatakse vastavalt võimalustele. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2019-2022 on toetuseks kavandatud kokku 100 miljonit eurot (2019. aastal 10 miljonit, 2020. aastal 20 miljonit, 2021. ja 2022. aastal 35 miljonit eurot). Rekonstrueerimise toetamisel tuleb muuhulgas silmas pidada ehitusturu võimekust rekonstrueerimist ellu viia. Rekonstrueerimise valdkonnas tegutseb turul paarkümmend projekteerijat ning ehitajat ja senine kogemus näitab, et turg suudab mõistlike hindade juures teostada rekonstrueerimisi summas 100 mln eurot aastas. Lisaks turuosaliste piiratud arvule tuleb arvesse võtta ka ehitusmaterjalide kättesaadavust, mis näiteks soojustusmaterjali ning akende ja uste puhul sõltub väga palju kogu ehitusturu nõudlusest. Seega peaks riigi poolt eraldatavad vahendid vastama turu võimekusele. Järgmisel kahel aastal jätkuvad ka varasematel aastatel eraldatud, kuid välja maksmata toetustega seonduvad tegevused ning seega on tagatud ka turu stabiilsus.

1. Olete välja toonud, et senine rahastus on jäänud nõudlusele mitmekümnekordselt alla. Pigem oleme viimased 10 aastat oluliselt panustanud, et nõudlus selles segmendis tekiks, sealjuures just tervikliku rekonstrueerimise osas. Suures mahus toetuse turule suunamine suurendab tulenevalt nõudlusest ka rekonstrueerimise maksumust ning see mõjutab ka ühistu pikaajalist laenukohustust. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse andmise tingimuste määrus võeti vastu 24.03.2015.a, taotlusi võeti selle toetuse raames vastu kuni 23.09.2017.a. Nõustun Teiega, et toetus võiks jaguneda aastate lõikes stabiilsemalt ning seetõttu on ka kavas ehitada uus meede üles voorupõhiselt.

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Äripäev: Advokaat Angela Kase: korteriühistu kaaperdaja võib lõpuks röövida ka teie korteri

Korteriomanikud, olge väga ettevaatlikud!

Levib trend, kus korteriühistu “remondiplaanide” pähe võib heausklik korteriomanik pahaaimamatult nõustuda hoopis suurte ehituslike ümberkorraldustega ja seeläbi kaela saada kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuva võla panga ees, kirjutab advokaadibüroo Rask advokaat Angela Kase tänases Äripäeva Korteriühistute erilehes.

Suur võlg ehk selle igakuised tagasimaksed pangale võivad aga tagasihoidlike sissetulekutega korteriomanikud viia majandusliku kitsikuseni.


Remont või siiski suurem ehituslik ümberkorraldus? Kust läheb eraldusjoon?


Seadus annab korterelamus kaasomandi remondi- ja ehitustöödega seotud küsimuste üle otsustamiseks korteriühistule kahte sorti reeglid.

Tavapärast korterelamu kaasomandi korrashoidu ja remonti võib teha korteriomanike häälteenamuse alusel.

Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ehitusliku ümberkorralduse tegemiseks on vaja kõigi korteriomanikega kokku leppida.

Kuidas tõmmata eraldusjoon korterelamu kaasomandi osa tavapärase korrashoiu ehk remondi ning ehitusliku või muu korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberehituse tegemise vahel? Tuleb olla teadlik, millisel juhul piisab korteriomanike häälteenamusest ja kus on vaja kõigi korteriomanike nõusolek.


...
Omanike Keskliidu esimeheks valiti Priidu Pärna

Eesti Omanike Keskliidu üldkoosolek valis EOKL esimeheks notar Priidu Pärna. Lisaks valiti juhatusse kinnisvaraekspert Tõnu Toompark, varahaldaja Andry Krass, koolitaja ja õigusekspert Tuulikki Laesson ja mälestistalude eestseisja Ott Rätsep. Valiti ka uus EOKL volikogu.

Liidu esimehe Priidu Pärna sõnul seisab EOKL jätkuvalt kaljukindlalt Eesti kinnisvara omanike huvide eest. Meie prioriteediks on seadusloomes tingimustes ülemääraste omandikitsenduste vastu võitlemine. Selles osas on hetkesihtmärk Riigikogu menetluses olev muinsuskaitseseaduse eelnõu, mis ei taga omanikele kitsenduste hüvitamist ja sätestab ülemääraselt koormava loakohustuse igaks liigutuseks, mida omanik ehitismälestisel plaanib. Eriti ülemäärased on piirangud linnade ja Rebala muinsuskaitsealadel. Kindlasti seisame vastu katsetele kehtestada Eestis kinnisvaramaks. Lisaks ootab ees nõuete koondamine Tallinna Vee vastu, et tagasi nõuda ülemääraselt tasutud vee hinda.

EOKL üldkoosolekul esinenud justiitsminister Urmas Reinsalu pidas samuti oluliseks maksurahu kinnisvarasektoris ning kinnitas vajadust pidurdada elamiskulude kasvu ning vohavat õigusloomet.

Külalisena esines MKM ehituse asekantsler Jüri Rass, kes rääkis elamumajanduse arengukavadest, renoveerimistoetustest ja plaanitavast uuest ehitisregistrist.

...
majandus.postimees: Hinnatõus suunab prügi põletama

Keskkonnaminister Siim Kiisler tegi ettepaneku tõsta ladestamise saastetasu kaks korda ehk 60 euroni tonni eest, mis aga võib soosida prügisortimise asemel selle põletamist.

Eesti on üks 14 Euroopa Liidu riigist, mis tõenäoliselt ei täida 2020. aastaks kohustuslikku 50 protsendi olmejäätmete ringlussevõtu sihti ning jäätmete prügilatesse ladestamine on viimastel aastatel hoopis kasvanud. Et prügisortimist soodustada ja tagant kiirustada, soovib Kiisler tõsta ladestamistasu. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul võib aga soovitud tulemus saavutamata jääda.


Lihtsam on saata prügi ahju

«See otsus motiveeriks senisest enam prügi ahju ajama, mitte olmejäätmeid sortima ega ringlusse võtma. Näiteks ühe plastpudeli ümbersulatamine uueks pudeliks ehk ringlussevõtt on energeetiliselt 3–5 korda kasulikum, kui selle ahjus põletamine, rääkimata selle matmisest prügimäele. Prügipõletamine on jäätmetekäitluse hierarhias vaid üks samm kõrgemal ladestamisest. Kui me sortimata prügi põletame, tekib iga ahjumineva tonni kohta peaaegu 250 kilogrammi tuhka, mida ladestatakse ilma ladestustasuta ehk nii-öelda kattematerjalina ikkagi prügimäele,» selgitas Vakra.

Tema hinnangul peaks jäätmekäitluses kehtima kuldreegel, et saastaja maksab. «Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam jäätmeid sortima, tuleks prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on palju odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinnaerinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama,» märkis keskkonnakomisjoni esimees. Vakra lisas, et jäätmete sortimist mõjutavad kolm tegurit: keskkonnateadlikkus, sortimise mugavus ja teenuse hind, ning tulemuste saavutamiseks on vaja lahendada need kolm küsimust korraga.