- Energia teemad
- ESAKODA seminar: energiasäästlik mõtteviis hoonetes
- Maa korraline hindamine
- Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest
- Uudised
- Hea teada
- LIIKMEMAKS/ KODUKAART
- Kodukaardi soodustused
- Kuidas olla valmis kriisiks?!
- Nõustamiskeskus ÕIGUSKINDLUS
- Juristi rubriik ajakirjas "Kodu ja Aed"
- KODU KAUNIKS 2021
- Muinsuskaitse
- Liikmeküsitlusest
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus
- petitsioon.ee
- Üürisuhted
- Millest alustada kodu loomisel
- E-uudiskirja arhiiv
- Eesti Omanike Keskliit
Uudised Vaata kõiki uudised
Koduomanikud, värisege! Teie kodualune maa on minemas maksu alla
Head valitsuskoalitsiooni loojad, te võite maksustada mu autot, kõrge suhkurusisaldusega limonaadi, naaritsakasukat, viina ja huuletubakat, koera ja merisiga, kuid ärge puutuge kodude maksustamist!
Üle kümne aasta tagasi kehtestatud kodualuse maamaksu vabastus lähtus kodu kui eestlasele elus ühe kõige olulisema asja väärtustamisest.
Hea teada Vaata kõiki artikleid
Biojäätmed ja kompostimine
Sel kevadel on palju räägitud ja kirjutatud biojäätmetest, nii toidu- kui aiajäätmetest. Seda ennekõike põhjusel, et hiljemalt selle aasta lõpuks tuleb kogu Eestis tagada biojäätmete liigiti kogumine ja mahutiga jäätmevedajale üleandmine. Seda ikka selleks, et Eesti saaks täidetud kohustuse suunata jäätmed ringlusesse.
Eestis tekib keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 71 kg on köögi- ja sööklajäätmed ning 30 kg aia- ja haljastujäätmed. Seega keskmiselt tekib biojäätmeid 101 kg inimese kohta aastas. Liigiti kogutakse seni aga vaid veerand kõigist biojäätmetest (allikas Keskkonnaministeerium).
Sundrenoveerimine ähvardab peaaegu pooli Eesti elamuid
Homme on Euroopa Parlamendis hääletamisel hoonete energiatõhususe direktiiv, millel on suure mõjuga tagajärjed Eesti elamusektorile. Juhul, kui tööstuse-, teadusuuringute- ja energeetikakomisjoni (ITRE) muudatusettepanekud leiavad täiskogu heakskiidu, siis tuleb kümne aasta jooksul Eestis sunniviisiliselt renoveerida hinnanguliselt üle 350000 eluruumi. Eesti Omanike Keskliit (EOKL) kutsub Eesti eurosaadikutele saadetud märgukirjas üles enne hääletust hoolikalt kaaluma kõiki direktiivist koduomanikele kaasnevaid nõudeid.
Mida saame veel teha, et energiat säästa?
Alustame energiatarkade tarbimisharjumuste kujundamisest – iga kilovatt loeb!
Alustame energiatarkade tarbimisharjumuste kujundamisest – iga kilovatt loeb!
Lihtsaim ja kiireim viis energia kokkuhoiuks on juba täna alustada oma tarbimisharjumuste ülevaatamisest ning säästlikumaks kujundamisest. Üksikud säästutegevused ei pruugi anda küll märkimisväärset kokkuhoidu rahakotis, kuid säästlike harjumuste mõju tervikuna on juba igast üksikust sammust nähtav. Näiteks kui suudame iga Eesti elaniku pealt hoida kodus, tööl ja transporti kasutades kokku kasvõi 1 kWh energiat kuus, on kogusääst ühes kuus juba 1 331 795 kWh. Võrdluseks – 150 ruutmeetrise üksikelamu aastane energiatarve on ligikaudu 20 000 kWh.
