Uudised Vaata kõiki uudised
...
PRESSITEADE: Korteriühistud on kaotanud kortermajades kontrolli

Ligi 2/3 Eesti elanikest elab korterelamutes, mille korrashoidu ja omanike vahelisi suhteid reguleerib 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Selle seaduse keskseks institutsiooniks on korteriühistu.

Vähem, kui aasta kestnud praktika käigus on ilmnenud, et korterelamute majandamist reguleerivad õigusaktid töötavad korteriühistule pandud ülesannetele vastu, kahjustavad korteriomanike kindlustunnet ja korterelamute kvaliteeti.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liikme Andry Krassi sõnul on see, et suurte reformide puhul ei suuda seadusandja kõiki praktikas ettetulevaid olukordi ette näha, paratamatus. Küll aga ei saa aktsepteerida olukorda, kui õigusakti regulatsioonid koostatakse meelega puudulikult või vastuoluliselt, nagu on toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega.

Eesti Omanike Keskliit on nii seadusloome protsessis, kui hilisemalt juhtinud valdkonna eest vastutavate ministeeriumide tähelepanu sellele, et Eestis korteriomanike enamusel puudub kortermaja üle kontroll. Ainus mõjur, mis meie kortermaju veel elus hoiab, on korteriomaniku terve mõistus.

Sellest, kui lihtsalt saab alates 2018. aastast korteriomanikega manipuleerida, räägib kõnekalt Liivalaia 5 Tallinn korterelamu näide, mille korterite arv kahekordistus ilma korteriühistu teadmata. Kahjuks ei ole see kaugeltki mitte üksiknäide, kus seadusandja „auklikud“ regulatsioonid tekitavad korteriomanikes kiusatuse oma aeg ja raha kortermaja korrashoidmise asemel advokaatidele kulutada.

Eesti Omanike Keskliit ei pea normaalseks olukorda, kus 1 miljoni Eestimaalast elavad korteriühistutes, mille majandamiskulude lahutamatuks osaks on advokaadi- ja kohtukulud, mistõttu kutsub ta Riigikogu liikmeid korterelamute majandamisnorme kriitilise pilguga üle vaatama ning muutma selliselt, et korteriühistutel taastuks kontroll kortermajades toimuva üle.

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Justiitsministeerium: ilma juurdepääsuta korteriomandite moodustamine on seadusega vastuolus

16.10.2018 Eile saates „Kuuuurija“ käsitletud juhtum, kus äripind jagati suureks hulgaks korteriomanditeks, on ebaseaduslik. Justiitsminister algatab järelevalve tehingu tõestanud notari tegevuse üle.

„Ka kohus on oma lahendites leidnud, et uue korteriomandi loomine olemasoleva korteriomandi arvel ilma teiste korteriomanike nõusolekuta on võimalik ainult siis, kui see on ruumikorralduslikult võimalik ja seda saab teha ilma ehituslike ümberkorraldusteta, see tähendab – kui eraldi juurdepääs uuele korteriomandile on olemas. Selline tingimus on nii tänavu 1. jaanuarist kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses kui ka varem kehtinud korteriomandiseaduses,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Vaike Murumets. Eraldi juurdepääs igale korteriomandile tähendab seda, et iga korteriomandini peab olema võimalik pääseda kas otse väljast või kõigi korteriomanike kaasomandis olevast trepikojast. Servituudi kaudu juurdepääs läbi teise korteriomandi ei ole piisav.

Samasugune range juurdepääsetavuse ja eraldi kasutatavuse nõue on sätestatud ka Eesti korteriomandiõiguse eeskujuks olevas Saksamaa korteriomandiseaduses.

„Seda, et korteriomandid vastaksid seaduse nõuetele, peavad kontrollima nii notar kui uue, st sellest aastast kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt ka ehitusekspert. Antud juhtumis jagati äripind korteriomanditeks vana korteriomandiseaduse alusel, mistõttu ei olnud ehituseksperdi kaasamine kohustuslik,“ selgitas Vaike Murumets. „Lõpliku kontrolli kohustus on aga kohtunikuabil, kes teeb kande kinnistusraamatusse. Linnavalitsuse pädevuses on avalik-õigusliku ehitusloa andmine ehitustegevuseks (kui tegemist on sellise ehitustegevusega, milleks luba on nõutav), mitte aga korteriomandite loomiseks või jagamiseks lubade andmine.“

Kuna kinnistusraamatust nähtuvalt on poolte vahel käimas kohtuvaidlus, ei ole selge, milliseks tulemus selles asjas kujuneb. Justiitsministeerium jälgib kohtuvaidluse kulgu ning juhul, kui kohus peaks jõudma järeldusele, et sellised korteriomandid, nagu on moodustatud Liivalaia 5, on seadusega kooskõlas, on ministeerium valmis algatama seaduse muudatuse.

...
Liidu kiri ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammistile

Otsustasime liidu seisukohad seoses renoveerimistoetuste määramisega saata ka ministrile. 
Teele läks alljärgnev kiri:

Korteriühistute toetamisest

Austatud minister Rene Tammist

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) on hea meel, et olete võtnud ehitusvaldkonna üheks oma tegevusprioriteediks ning soovite kaasa aidata sellele, et korterelamute rekonstrueerimine saaks sisse kiirema hoo. Loodame, et ka Riigikogu peab korterelamute toetamist oluliseks ning kiidab heaks järgmise aasta eelarve, milles on korterelamute toetamiseks planeeritud 10 miljonit eurot.

Võttes arvesse eeltoodut, soovib EOKL esitada Teile omapoolsed ettepanekud korterelamute rekonstrueerimisega seotud probleemide lahendamise osas.


1. Toetusmeetme õnnestumine ja sellega rahulolu on otseses seoses rahastuskindlusega

Üheks peamiseks ebaühtlase korterelamute rekonstrueerimistempo põhjustajaks on toetusmeetmete rahastus, mis on jäänud tegelikule nõudlusele mitmekümnekordselt alla. See on omakorda kaasa toonud olukorra, kus toetuse saamisel on eelisolukorras toetustingimuste muutustele kõige kiiremini reageerivad korteriühistud, kelle hulka satuvad harva need, kelle jaoks on toetuse saamine tõepoolest ainsaks võimaluseks oma korterelamut rekonstrueerida.

...
Liidu ettepanekud muinsuskaitseseaduse eelnõule

Saatsime Riigikogu Kultuurikomisjonile muinsuskaitseseaduse eelnõu parandusettepanekud: 

Omandiõigus on põhiseadusega kaitstud põhiõigus. Kahjuks näeme viimaste aastate jooksul ühiskonna aina suuremat survet omandiõigust piirata ja nende kitsenduste aluseks on Riigikogu  vastu võetud seadused. Seega on ääretult oluline parlamendi roll, et uus MKS arvestaks õiglaselt ja tasakaalukalt omanike ja avalikkuse huve ning uue seaduse tulemusena suureneks huvi mälestiste korrashoidmiseks ja ei kasvaks võõrandumine oma riigist. Samas kutsume üles Riigikogu mitte kiirustama eelnõu vastuvõtmisega, vaid seda rahuldava tulemuseni viivalt menetlema kasvõi kuni oma volituste lõppemiseni.

Omanikel on uue seaduse suhtes kolm põhiseaduspärast ootust: 

- muinsuskaitselised omandikitsendused peavad olema minimaalselt vajalikud ning proportsionaalsed; 

- kitsendustega kaasnev lisabürokraatia ei tohi olla ülemäärane ning 

- ühiskond peab hüvitama mälestiseks olemisega seotud lisakulu.