- Eesti Omanike Keskliit
- LIIKMEMAKS/ KODUKAART
- Kodukaardi soodustused
- Uudised
- Energia teemad
- ESAKODA seminar: energiasäästlik mõtteviis hoonetes
- Maa korraline hindamine
- Vabastame omanikud avalike kõnniteede hooldamisest
- Hea teada
- Kuidas olla valmis kriisiks?!
- Nõustamiskeskus ÕIGUSKINDLUS
- Juristi rubriik ajakirjas "Kodu ja Aed"
- KODU KAUNIKS
- Muinsuskaitse
- Liikmeküsitlusest
- Korteriomandi- ja korteriühistuseadus
- petitsioon.ee
- Üürisuhted
- Millest alustada kodu loomisel
- E-uudiskirja arhiiv
Uudised Vaata kõiki uudised
Omanike Liit jagas välja "Kodu kauniks 2023" konkursil rahvusliku kodu preemia
Võistlust Kodu Kauniks korraldab 24. aastat ajakiri Kodu & Aed. Lisaks aasta kodu ja aasta aia aunimetusele jagati sponsorite abil välja kaheksa preemiat. Võistluse peaaegu sajakonna osaleja hulgast valiti välja 22 kodu- ja aiafinalisti.
Hea teada Vaata kõiki artikleid
Biojäätmed ja kompostimine
Sel kevadel on palju räägitud ja kirjutatud biojäätmetest, nii toidu- kui aiajäätmetest. Seda ennekõike põhjusel, et hiljemalt selle aasta lõpuks tuleb kogu Eestis tagada biojäätmete liigiti kogumine ja mahutiga jäätmevedajale üleandmine. Seda ikka selleks, et Eesti saaks täidetud kohustuse suunata jäätmed ringlusesse.
Eestis tekib keskmiselt 383 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta aastas. Sellest 71 kg on köögi- ja sööklajäätmed ning 30 kg aia- ja haljastujäätmed. Seega keskmiselt tekib biojäätmeid 101 kg inimese kohta aastas. Liigiti kogutakse seni aga vaid veerand kõigist biojäätmetest (allikas Keskkonnaministeerium).
Omanike Liidu liige saab algatada nüüd petitsioone algatamistasuta
Omanike Liit on teinud sammu koduomanike huvide esindamisel, võimaldades oma liikmetel alates detsembrist algatada petitsioone ilma algatamistasuta.
Mida saame veel teha, et energiat säästa?
Alustame energiatarkade tarbimisharjumuste kujundamisest – iga kilovatt loeb!
Alustame energiatarkade tarbimisharjumuste kujundamisest – iga kilovatt loeb!
Lihtsaim ja kiireim viis energia kokkuhoiuks on juba täna alustada oma tarbimisharjumuste ülevaatamisest ning säästlikumaks kujundamisest. Üksikud säästutegevused ei pruugi anda küll märkimisväärset kokkuhoidu rahakotis, kuid säästlike harjumuste mõju tervikuna on juba igast üksikust sammust nähtav. Näiteks kui suudame iga Eesti elaniku pealt hoida kodus, tööl ja transporti kasutades kokku kasvõi 1 kWh energiat kuus, on kogusääst ühes kuus juba 1 331 795 kWh. Võrdluseks – 150 ruutmeetrise üksikelamu aastane energiatarve on ligikaudu 20 000 kWh.
