Uudised Vaata kõiki uudised
Andry Krass: Korteriomanikul peab olema võimalus oma väärtusetuks muutunud korterist loobuda.
Detsembri alguses saatis Justiitsministeerium meile arvamuse avaldamiseks asjaõigusseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu.
Alljärgnevalt selgitab EOKL oma seisukohti täiendavalt:
1. Korteriomandit, kui kinnistu eriliiki reguleerib eriseadusena KrtS, mistõttu on normitehniliselt korrektsem ja korteriomanike jaoks arusaadavam, kui korterist loobumise regulatsioon sätestatakse KrtS-is. Samuti on EOKL põhimõtteliselt vastu AÕS muutmisega selliselt, et kinnisasja kaasomanikul tekib õigus loovutada ühepoolselt oma kaasomand teisele kaasomanikule, kuna kirjeldatud „seljatagune“ õiguste ühelt omanikult teisele üleandmine, ei käi kokku kaasaegses ühiskonnas kehtivate tavadega.
Hea teada Vaata kõiki artikleid
Maa-ametil valmis tehnovõrgu talumistasu kalkulaator
Maaomanikud saavad äsja valminud talumistasude kalkulaatorist vaadata, kui suures summas on neil võimalik tulevast aastast taotleda tehnovõrgu talumistasu. Talumistasu puudutab ligi 100 000 katastriüksust, see on 15 protsenti kõigist maaüksustest üle Eesti. Talumistasu saamiseks tuleb esitada avaldus tehnovõrgu omanikule.
Informatiivse kalkulaatori tehnovõrgu talumistasu arvestamiseks koostas Maa-amet, kes juba varasemalt haldas kitsenduste andmeid. „Kalkulaator aitab maaomanikul vaadata, kas tema maal paikneb tehnovõrke, näiteks elektriliin või gaasitrass, ja milline on maksimaalne taotletav talumistasu selle maa puhul. Rakendus on vajalik tööriist ka riigiasutustele ja võrguettevõtjatele,“ selgitas Maa-ameti katastri teabe- ja arendusosakonna juhataja Priit Kuus.
Tehnovõrgu talumistasu aitab maaomanikul katta maamaksu kulusid ja hüvitada kitsenduste tõttu saamata jäänud tulu. Võrguvaldajad maksavad talumistasusid kogu Eesti peale kokku hinnanguliselt 2 miljonit eurot aastas, sellele lisanduvad veel hoonesiseste tehnovõrkude eest makstavad summad.
Väljamakse mediaansuurus on 4,58 eurot, see tähendab, et pooled maaomanikele makstavad summad on sellest väiksemad ja pooled suuremad. Ligikaudu 70 000 katastriüksuse puhul on väljamakstav summa vahemikus 1–10 eurot, 15 000 katastriüksusel 10-20 eurot, 24 000 katastriüksusel 20–50 eurot ja 3800 katastriüksusel üle 50 euro.
Kodu Kauniks 2018 autasustamine
30. novembril toimus ajakirja "Kodu ja Aed" kodukaunistamise konkursi "Kodu kauniks 2018" autasustamine.
Priidu Pärna: mida kõike saaks soovida, kui ka märtsis oleksid jõulud
Kevadised parlamendivalimised annavad riigikogule uue rahvamandaadi. Soovime kõik, et valmislubadused oleks realistlikud, lahendaks tegelikke Eesti probleeme ja et lubatu ka ellu viiakse.
Valimised on nagu jõulud, kus enne pühi tuleb jõuluvanale kirjutada, mida soovid ning kui tubli oled olnud ja mida kõike veel lubad olla ning teha.
Jõuluvana kostitab siis oma mõõdupuu järgi kingitustega. Jõuluvanaks on valimistel rahvas ja kingi (mandaadi) lunijaks – lubaduste andjaks – erakonnad. Esindusdemokraatia tingimustes on oluline, et rahva hääl jõuaks poliitikuteni. Mida hea laps peaks rahva arvates tegema?
Omanik panustab niikuinii
Eesti on omandikeskne ühiskond, kus vara jaguneb kõigi ühiskonna liikmete vahel ja ei ole vaid väheste privileeg. Riigikogu loodavad seadused puudutavad väga paljude kodanike (omanike) huve.
Kahjuks on aastatega õiguskorda siginenud hulk omandipiiranguid ja -kitsendusi, mis paneb küsimärgi alla selle põhiseadusega kaitstud ühiskonna alushüve puutumatuse ja austamise. Omanik panustab oma kodusse kogu aeg, kuid vaja on ka riigi tuge.
Soovime, et uute seaduste loomisel ei kitsendataks omandit ebaproportsionaalselt ja seda kitsendust hüvitamata.
Uue muinsuskaitseseaduse puhul tähendab see, et riik hüvitab lisakulu, kui omanikul läheb ehitise taastamine kallimaks seetõttu, et tegu on kultuurimälestisega, ning riik ei koormaks omanikke ülemäärase paberimajandusega.
