Avaleht - Omanikud

Uudised Vaata kõiki uudised

Õiguskantsleri vastus siseministri määruse kohta

Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

Austatud Andry Krass

Palusite kontrollida siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 55 lõike 2 vastavust põhiseadusele.

Selle sätte kohaselt tuleb ka enne määruse jõustumist õiguspäraselt ehitatud kortermajade erineva kasutusfunktsiooniga osad eraldada nii, et moodustuks tuletõkkesektsioon. Leidsite, et seadus ei anna niisuguse tagasiulatuva jõuga nõude esitamiseks volitust ning see nõue on

ebaproportsionaalne, samuti ei ole antud üleminekuaega.

Eelkõige puudutab vaidlustatud norm keldreid, millesse pääseb trepikojast ja millest

tuletõkkesektsiooni moodustamine võib tähendada muu hulgas tuletõkkeukse paigaldamise

vajadust. Seda nõuet ei kohaldata korteritele, kuna määruse nr 17 § 55 lõikes 2 on sätestatud, et evakuatsioonile kehtestatud nõudeid ei kohaldata määruse § 12 lg 6 punkti 3 kohta (korter). Seega ei nõua määruse nr 17 § 55 lg 2 korteriuste väljavahetamist.

Teie kirjeldatud asjaolud ei anna alust pidada määruse nr 17 § 55 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. See säte on seadusest tuleneva volitusega kooskõlas. Inimeste elu kaitseks kehtestatud nõude täitmine keldrist leviva võimaliku tulekahju takistamiseks ei ole ülemäära koormav ega ebaproportsionaalne. Ka vanast majast peab inimene tulekahju puhkemisel välja pääsema.

Määruse volitusnormide ulatus

Määruse võib kehtestada seaduses sisalduva volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga (haldusmenetluse seadus (HMS) § 90 lg 1). Volituse sisu, eesmärk ja piirid ei pea olema sätestatud ühes normis (hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, § 11 lg 4; Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika eeskiri, § 11 lg 4). Kõnealusel juhul on määrus kehtestatud mitme seaduse alusel. Seega tuleb volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgi sisustamisel arvestada mitme asjakohase seaduse sätteid.

Määrus on kehtestatud ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 4 alusel. Selle kohaselt võib minister ehitisele esitatavaid nõudeid määrusega täpsustada. Seaduses on ehitisele esitatud nõuded väga üldised, need sätestavad peamiselt nõuete eesmärgid. Ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja kogu olemasolu vältel olema ohutu (EhS § 11 lg 1.

Peale selle on EhS § 11 lg-s 2 loetletud nõuded, mida võib EhS § 11 lg 4 alusel kehtetstatavas määruses 2käsitleda. Need nõuded on muu hulgas tuleohutus, ehitise kasuamise ohutus ja sellele juurdepääs ning inimeste evakuatsiooni ja päästmise vajadus (EhS § 11 lg 2 p-d 2 ja 4). Ehitisele esitatavad nõuded võivad tuleneda ka mõnest muust seadusest.

Määruse alus on ka tuleohutuse seaduse (TuOS) § 23 lg 3, mis lubab ministril kehtestada nõuded tuletõrje veevarustusele. Kõnealusel juhul on see seadus asjakohane ka seetõttu, et määratleb tuleohutuse mõiste: see on tehniline norm või tegevuspiirang, mis peab tagama ehitise ja seadme töö või isiku tegevuse tuleohutuse ning tulekahju korral võimaluse evakueeruda ja päästetöid teha (TuOS § 2 lg 1). Tuleohutuse nõue hõlmab nii tulekahju ennetamiseks kui ka tulekahju negatiivsete tagajärgede vähendamiseks kehtestatud nõuet. Seega on tuleohutuse nõue ka see, et ehitisest peab olema võimalik tulekahju puhkedes evakueeruda – hoones peab olema kergesti läbitav evakuatsioonitee ning hoone kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet (TuOS § 6 lg 1, § 5 lg 3).

Hea teada Vaata kõiki artikleid

Maaleht: Aasta algul oli paljude maaomanike ehmatus suur – nende maatükid olid üleöö kas kahanenud või kasvanud

Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpul maa-andmeid, vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) muudatustele. Pindala muudeti 327 201 üksusel ehk 46,33% katastriüksustel. Kõlvikute sihtotstarvet muudeti aerofotode alusel, mis tõi kaasa ebatäpsusi ning pretensioone.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit saatsid selles osas pöördumise maa-ametile tänavu 22. märtsil. Pöördumises teatati järgmist: “Meie ühenduste liikmed on meie poole pöördunud pahameeles, et riik on muutnud nende kinnistute pindalasid ja kõlvikute andmeid omanike teadmata tagaselja. Paljudel juhtudel on see aluseks arvukate tsiviilõiguslike vaidluste tekkeks, kui isik on ostnud ruutmeetrihinna alusel maatüki ja nüüd selle pindala muutus riigi tegevuse tulemusena. Keegi on maksnud rohkem või saanud vähem. Kokkuvõttes toob see kaasa kohtute töökoormuse kasvu.”

Ka heidetakse maa-ametile ette, et omanikke pole piisavalt teavitatud ega viidud läbi teavituskampaaniat.

“Palume selgitada, millisel õiguslikul alusel toimub maa-andmete oluline muutmine ja seda omanikke kaasamata,” teatasid pöördumisele alla kirjutanud Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Tegutsevad vastavalt seadusele

Vastus saadeti maa-ametist 24. aprillil (kiri nr 11-2/19/5419-2), digiallkirjastanud peadirektor Tambet Tiits. Selles teatatakse, et kõlvikuandmete muutmise aluseks on 1.01.2019 jõustunud maakatastriseaduse (MaaKatS) § 131, mille kohaselt on katastri kaardiks kõlvikukaart, mis koostatakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete alusel.

Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindalad, ja kui katastriüksuse kõlvikud või ulatus selle arvutuse tõttu muutuvad, on see tingitud maaüksuse loodusliku seisundi muutusest. Maa loodusliku seisundi kohta kogutakse andmeid igal aastal ülelendudega ja toimunud muudatused kajastatakse ETAKis.

Maa-ameti kirjas anti teada, et tavapärasesse ETAKi nähtusklasside kaardistamise toimingusse maaomanikke ei kaasata. Kaardistamine toimub keskkonnaministri määruses kehtestatud reeglite alusel. Kui kõlvikute andmeid on ETAKis muudetud, uuendatakse ka kõlvikukaarti ning katastriandmeid, millega omanik saab tutvuda läbi maa-ameti geoportaali avalike rakenduste. “Maa-amet fikseerib registris (kogutud andmete alusel) loodusliku olukorra ehk maa-amet ei muuda maa looduslikku seisundit ega selle piiri looduses,” teatati maa-ameti vastuses.

Ka juhitakse tähelepanu sellele, et 2018. aasta lõpus läbi viidud muudatused võisid teatud juhtudel olla ulatuslikud, sest paljud senised andmed olid juba paarkümmend aastat vanad.

“Rõhutame, et andmete korrastamine registrites ei mõjuta piiri looduses,” teatas Tambet Tiits oma kirjas.

Maa-ameti kirjas anti teada, et ka edaspidi võib uus maaüksuse mõõdistus või andmete korrastamine registripidamise eesmärgil tuua kaasa maaüksuse pindala muutuse katastriandmetes. Piiripunkti koordinaatide määramise täpsus riikliku geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes peab olema tiheasustusega aladel +/–10 cm ja hajaasustusega aladel +/–35 cm (enne 20.08.2018 +/–70 cm).

Kredexi toetus korteriühistutele 2019 on juba suletud!

Taotlusvoor on suletud! Sel aastal oli toetuseks ettenähtud 17,5 miljonit eurot. Esitatud taotluste maht ületab taotluste rahastamise eelarve ja SA KredEx peatas taotluste vastuvõtmise alates 20.05. kell 12.00.

_______________________________________________

Kellele sobib rekonstrueerimistoetus?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii pankade väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.

Kui palju toetust saab?

Võrreldes varasemaga on muutunud toetuse määrad, mis paljuski lähtuvad piirkondade rekonstrueerimisaktiivsusest, ühistute laenuvõimekusest ja kinnisvara väärtusest.

Toetust saab:

30% Tallinnas ja Tartus
40% Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas
50% ülejäänud Eestis
teistes piirkondades välja arvatud Tallinnas ja Tartus, on võimalik taotleda toetust 10% vähem, kui ei täideta kõiki määruses ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet
Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014
Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot projekti kohta.

Järva Teataja: Omanikud ei nõustu jäätmekäitluses valitseva ebaõigluse ja rumalusega

Jäätmekäituskulude hinnatõusust on saamas Järvamaal uus normaalsus. Siinset jäätmekäitlust korraldav Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus selgitab nii üldise elukalliduse tõusuga, aga ka „süüdlaste“ nimesid ära nimetades, nagu näiteks Järva Teataja oma 30.aprilli artiklis „Prügivedu kallineb kuni viiendiku jagu“.

Olgu õigluse maksmapaneku seisukohast siinjuures ära märgitud, et Väätsa Prügila ei osuta Järvamaa kodumajapidamistele ega ka ettevõtetele korraldatud jäätmeveoteenuseid, ja seda mitte tema enda, vaid Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhtkonna vastuseisu tõttu. Seetõttu ei saa Väätsa Prügilat maakonnas toimuvate prügiveo sarihinnatõusudega seostada.

Kui veel mõned aastad tagasi räägiti üle kogu Eesti jäätmetest, kui väärtuslikust varast, mille käitlemine võib muutuda kodumajapidamistele ja ettevõtetele lausa tasuta teenuseks, siis tänaseks on jäätmepoliitikat suunavate isikute suhtumine teises äärmuses.

Nüüd siis on selgunud, et me maksame jäätmete eest liiga vähe, mistõttu tuleb maksude ja trahvide abil Eesti elanike jäätmekulusid kunstlikult suurendama hakata.

Kui lugeda Keskkonnaministeeriumi maksutõusu plaane, siis ei näi meie riigijuhte rahuldavat ka aasta-aastalt paarikümne protsendi kaupa tõusev hinnatase, sest kavandamisel on maksupakett, mille ellu rakendamine tähendaks jäätmekulude mitmekordistumist.

Sellise hinnatõusu juures ei saa Järvamaa kodumajapidamised ja ettevõtted endale enam lubada luksust, et nad jätavad küsimata: mis saab Järvamaa jäätmetest peale nende loovutamist ning kui suured on nende käitluskulud ja -tulud?

Ei ole saladus, et valdav osa Eestimaal tekkivatest olmejäätmetest veetakse Irus asuvasse AS Enefit Green jäätmepõletustehasesse, kus valmistatakse Tallinna ja Maardu keskküttetarbijatele soojusenergiat.

Kui vaadata Enefit Greeni segaolmejäätmetest toodetud soojuse piirhinna kujunemist, siis on see langenud 2018 aastal 30% ning 2019 aastal 35% - 13,99 euroni megavatt-tunnini, mis on neli korda madalam sama ettevõtte poolt Paides toodetud soojusenergiast.

Oluline on lisada, et 2019 aastal toimunud hinnalangus sai võimalikuks üle-eestilisele prügiveo hinnatõusuga, mille arvelt maksid jäätmevedajad Enefit Greenile üleantud jäätmete eest kõrgemat hinda, tehes sellega omakorda soojatootmise odavamaks.

Eelnevaga on lühidalt kokku võetud kogu Eesti jäätmekäitluse majanduslik absurdiolukord. Üle kogu Eesti tõusvad jäätmekäitluskulud toovad pöördvõrdeliselt kaasa segaolmejäätmetest valmistatud soojusenergia hinna alanemise Tallinna ja Maardu linna keskkütteklientidele.

Kuid põletamise teel tekkiv soojusenergia ei ole kaugeltki ainus jäätmete väärtustamise võimalus. Lisaks soojusele saab nendest toota komposti ja boienergiat, need sisaldavad taaskasutatavaid materjale, aktsiisiga maksustatavaid pakendeid ja palju muud väärtuslikku.

Neist saadava tulu kaotavad Järvamaa elanikud ainult seetõttu, et Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskus korraldab siinseid jäätmeveokonkursse nagu sulane, huvitumata vähimalgi määral kuhu Järvamaalt kokku kogutud jäätmed veetakse ning, mis hinnaga ja kellele neid üle antakse?

Sellise suhtumise jätkudes ei ole Järvamaalastel mõtet õiglase suurusega jäätmekäitluskuludest unistadagi. Kui Kesk-Eesti jäätmehoolduskeskuse juhtkond ka mingil hetkel isegi arvas, et jäätmetes sisalduva väärtuse väljaselgitamine ei vääri nende pingutust, siis viimaste aastate arengud, kus jäätmekäitluskulude kasvul puudub (Enefit Greeni näitel) igasugune majanduslik põhjendus, oleks pidanud neil kõik häirekellad helisema panema.