Kellele sobib rekonstrueerimistoetus?

Korterelamu terviklik rekonstrueerimine võimaldab suurendada hoone energiatõhusust, pikendab selle eluiga, tõstab väärtust kinnisvaraturul ning toob kaasa paranenud sisekliima. Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida oma korterelamu võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii pankade väljastatavate laenudega kui ka kogutud omavahenditega.

Kui palju toetust saab?

Võrreldes varasemaga on muutunud toetuse määrad, mis paljuski lähtuvad piirkondade rekonstrueerimisaktiivsusest, ühistute laenuvõimekusest ja kinnisvara väärtusest.

Toetust saab:

• 30% Tallinnas ja Tartus
• 40% Tallinna ja Tartuga külgnevate valdade asustusüksustes, kus kinnisvara taotluse esitamisele eelneva aasta turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 €/m2, ja Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas
• 50% ülejäänud Eestis
• teistes piirkondades välja arvatud Tallinnas ja Tartus, on võimalik taotleda toetust 10% vähem, kui ei täideta kõiki määruses ettenähtud tingimusi, nt ei tehta soojustagastusega ventilatsiooni või ei suudeta tagada akende joonkülmasilla nõuet
• Toetust saab taotleda 50% tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest. Samuti saab 50% toetust taotleda ehitusprojekti(de) maksumusest juhul, kui ehitusprojekt(id) on koostatud alates 01.01.2014
• Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot projekti kohta.

Talumistasud tõusevad küll mitu korda, kuid kahjuks ei vasta need siiski maaomanike ootustele. Tasu katab eelkõige kaitsevööndis tasutavat maamaksu ja pakub mõningat lisahüvitist maakasutuse eest. Lisaks on omanikul õigus nõuda kulude hüvitamist, mida ta peab kaitsevööndis kandma (näiteks asulates heakorrakulud). Kui tehnovõrgu rajatis (nt alajaam, sidepaigaldis) paikneb hoones, siis uudsena peab siin omanikule maksma vastava hooneosa kasutamise harilikku tasu (turuhinda).

Talumistasu saamiseks peab esitama avalduse võrguettevõtjale, kes on kohustatud vastava vormi avalikustama kodulehel. Talumistasu makstakse omanikule, kes on kinnistusraamatusse kantud 1. jaanuari seisuga ja kes esitas taotluse hiljemalt 1. mail.

Tasu makstakse välja 30. septembriks. Kortermajade puhul võib avalduse esitada ka korteriühistu.

Kui avaldus on esitatud enne uue seaduse jõustumist, ei pea taotlust uuesti esitama. See võib olla siiski hädavajalik, sest avalduses tuleb ära näidata, kas tehnorajatis võimaldab kaitsevööndis maa sihtotstarbelist kasutamist või on see piiratud. Esimesel juhul väheneb talumistasu poole võrra. Varasemate avalduste puhul kehtib vaikimisi eeldus, et maad saab sihtotstarbeliselt kasutada.

Millal talumistasu ei maksta

Talumistasu ei maksta, kui selle suurus kinnistu kohta jääb alla ühe euro.

Talumistasu ei maksta tehnovõrgu selle osa eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Talumistasu makstakse üldjuhul metsa- ja põllumaa sihtotstarbega (maatulundusmaa) kinnistute puhul, muu sihtotstarbega kinnistute puhul makstakse seda vaid juhul, kui maal asub elektri või gaasi põhivõrk.

Lähtudes Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) nõustamisliinile laekunud informatsioonist, 15.03.2019 kuni 14.04.2019 EOKL liikmete hulgas läbiviidud küsitlusest, ning 28.02.2019 - 11.04.2019 Aravetel, Haapsalus, Järva-Jaanis, Koerus, Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Raplas, Tartus, Viljandis ja Võrus korraldatud korteriomanike infopäevadel saadud tagasisidest, teeb EOKL alljärgnevad ettepanekud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rakendamisel esile kerkinud probleemkohtade lahendamiseks:

1.      Korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise regulatsioon vajab lihtsustamist ning isikuvalimiste kord muutmist

Probleemi lühikirjeldus: KrtS-is sätestatud korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise regulatsioon baseerub mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätetel. Ulatuslike viidete tõttu MTÜS-i regulatsioonile, on korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise korra järgimine korteriomanike jaoks ebamõistlikult keeruline, kuna lisaks KrtS-ile ja MTÜS-ile reguleerib paljudes korteriühistutes korteriomanike üldkoosoleku läbiviimise korda ka põhikiri. Tulemuseks on sagedased eksimused korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel.

Rahandusministeeriumis valminud eelnõu näeb ette, et kahaneva rahvastikuga piirkondades tuleks probleemsete korterelamute elanikud ümber asustada ning kasutuseta jäänud elamud lammutada. Esialgu tahab riik seda katsetada kahe kuni nelja tühjenenud korterelamuga.

Valitsuse korralduse eelnõus tuuakse välja, et 2013. aastal oli Eestis 476 tühja või osaliselt tühja korterelamut, mis vajasid lammutamist või renoveerimist. Kõige rohkem oli selliseid maju Valga linnas ja maakonnas, teisel kohal oli piirkondadest Ida-Virumaa.

Juba veidi enam kui aasta eest kiitis valitsuskabinet heaks tegevus- ja ajakava, mille kohasetl viib rahandusministeerium koostöös ühe või kahe kohaliku omavalitsusega ellu näidisprojekti, mille käigus asustatakse elanikud korralikesse kortermajadesse ümber ja tühjana seisvad elamud lammutatakse.

Sel nädalal esitas riigihalduse minister Janek Mäggi eelnõu riigisekretärile, et näidisprojekti jaoks raha eraldamine valitsuse istungi päevakorda võetaks.

Eelnõu kohaselt valitakse näidisprojekti käigus välja kaks kuni neli erisuguste korteriomanikega tühjenenud kortermaja. Ettepanek projektis osaleda tehakse kohalikele omavalitsustele juba tänavu juunis, tuleva aasta jaanuariks peaks aga probleemsed elumajad olema kaardistatud ja kindlaks määratud, millised neist rekonstrueeritakse ja uute elanikega asustatakse ning millised lammutatakse.

Elanikud peaksid asenduspinnale kolima 2020. aasta teises kvartalis ning neljandaks kvartaliks peaksid lahendatud saama omandiküsimused.

Tühjad hooned lammutatakse 2021. aasta kolmandas kvartalis ja sama aasta lõpuks peaks projekti tulemused olema analüüsitud ning võimalikud seadusemuudatuste ja toetusmeetmete ettepanekud koostatud.

Näidisprojekti käigus tahetakse leida ka õiguslikud lahendused elanike ümberasustamiseks ja töötada välja metoodika, mida teised omavalitsused saaksid pärast projekti lõppu kasutada. Selleks plaanitakse palgata ka advokaadibüroo või mõni juriidiliselt pädev isik.

Kokkuvõttes peaks projekti tulemusel välja töötatama toimiv tegutsemismudel, et omavalitsused oskaksid edaspidi paremini arvestada rahvastikutrendidega ja kui neil tekib tühje korterelamuid, suutma olukorraga iseseisvalt toime tulla.

Eelnõu järgi eraldab valitsus omandireformi reservfondist rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 973 225 eurot. Suurem osa toetustest saavad projektis osalevad omavalitsused kaasnevate kulude katteks.