Author: Karola Rianne Mahhova-Reinholm

EOKL esitas ettepanekud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse eelnõu muutmiseks

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) edastas Kliimaministeeriumile oma seisukohad ja ettepanekud metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõule. Keskliit tunnustab ministeeriumi mitme lahendamist vajava probleemi käsitlemise eest eelnõus. Eraldi väärivad esiletõstmist majandusmetsade osakaalu fikseerimine ja istandike täpsem seadusandlik regulatsioon.

Paraku leidis liit eelnõus ka mitmeid vajakajäämisi, ebatäpsusi ja ebaselgust, mis vajaksid korrigeerimist.

Olulisemad ettepanekud ja murekohad

EOKL-i ettepanekud keskendusid muuhulgas järgmistele punktidele:

  • Istandikud madalsoomullal. Keskliit teeb ettepaneku lubada istandikke rajada ka madalsoomullale. EOKL-i hinnangul ei ole istandike rajamise välistamine madalsoomullal kliimapoliitika seisukohalt mõistlik ja otstarbekas, kuna madalsoomullas on süsiniku talletamine väike võrreldes istandikes puude poolt seotud süsinikuga.
  • Viivis toetuse tagasimaksmisel. Ettepanek on muuta viivise arvestamise korda toetuse tagasimaksmise viivitamisel. Keskliidu ettepaneku kohaselt ei tohiks viivise kogusumma ületada tagasinõutavat toetuse summat. See muudatus tagaks, et viiviste arvutamisel järgitakse head tava Eesti õigusruumis, millega on kooskõlas ka maksukorralduse seadus. Lisaks teeb liit ettepaneku sätestada, et toetuse tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse esmalt tasutuks tagastamisele kuuluv toetus, seejärel viivis.
  • Metsa uuendamise tagamine püsimetsana majandades. Keskliidu hinnangul on arusaamatu, miks püsimetsana metsa majandades ei pea metsaomanik tagama, et mets uueneks. EOKL teeb ettepaneku lisada eelnõusse säte, mis kohustaks metsaomanikku rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis tagavad metsauuenduse püsimetsamajandamisel, kui looduslik uuendus ei toimi.
  • Trahvimäärade ebaproportsionaalne kasv. Liit rõhutab, et trahvimäärad on eelnõus kasvanud kümnetes kordades. Kuigi EOKL on nõus trahvimäärade korrigeerimisega tarbijahinnaindeksi (THI) ulatuses, on praegune tõus ebaproportsionaalne. Keskliit juhib tähelepanu, et ebaseadusliku lageraie tulu arvutamiseks võetud tulu 12 000 eurot hektari kohta on tugevalt üle hinnatud ning tulu arvestamisel tuleks lähtuda kännurahast, millest on maha arvestatud nii raie kui transpordi kulud.
  • Olemasolevate istandike saatus. Ebaselge on, mis saab istandikest, mis on rajatud vastavalt kehtivale seadusandlusele, kuid on vanemad kui 10 aastat või mis ei asu enam eelnõuga lubatud maa-alal. Keskliit leiab, et kui neid arvatakse automaatselt metsaks, rikutakse selgelt õigustatud ootuse printsiipi ning istandike omanikele peaks andma piisava üleminekuaja (vähemalt 30 aastat). Liit teeb ettepaneku kanda kõik enne 2026. aasta 1. jaanuari rajatud istandikud metsaregistrisse.

Seisukohtade edastamisega soovib Eesti Omanike Keskliit panustada õigusruumi loomisesse, mis on omanike suhtes selge, proportsionaalne ja arvestab kehtivaid õiguspõhimõtteid.

Täismahus dokumendiga saab tutvuda siin:

EOKL ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise eelnõule

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) esitas Kliimaministeeriumile seisukohad ja ettepanekud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. EOKL tunnustab ministeeriumit mõne olulise muudatusettepaneku eest eelnõus, nagu lepingulise looduskaitse põhimõtte sissetoomine seadusesse ja selge numbrilise eesmärgi seadmine looduskaitseliste maade osakaalule.

Samas juhitakse tähelepanu mitmetele puudujääkidele, millest suurim on looduskaitseliste piirangute õiglase ja kohese hüvitamise teema puudumine.

EOKL-i peamised ettepanekud puudutavad järgmisi valdkondi:

1. Piirangute kohene ja õiglane hüvitamine

EOKL rõhutab, et eelnõu ei käsitle jätkuvalt looduskaitse üht suurimat probleemi – piirangute kohest ja õiglast hüvitamist.

Tehakse ettepanek sõnastada paragrahv 20 ümber selliselt, et kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel rakendataks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.

  • Tehakse ettepanek sõnastada paragrahv 20 ümber selliselt, et kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja omandamisel rakendataks kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust.
  • Hüvitamise aeg (sh maa võõrandamine, kui maaomanik seda soovib) ei tohi olla pikem kui 28 kuud, mis on ette nähtud haldusakti andmise menetluse peatamiseks kuni kaitse alla võtmise otsuse tegemiseni.

2. Riiklik seire, uuring ja inventuur

EOKL teeb ettepanekuid riikliku seire, uuringu ja inventuuriga seonduva regulatsiooni (eelnõu punkt 8, § 14) korrigeerimiseks, et kaitsta maaomaniku õigusi ja tagada piisav informeeritus.

  • Kinnisasja omanikule tuleb esitada enne kinnistul tööde läbiviimist või kinnistu läbimist töötõend või tellitud töö leping ja andmed selle kohta, millises haldusmenetluses keskkonnateavet kogutakse.
  • Teave kavandatud riikliku seire, uuringu või inventuuri kohta tuleb avaldada töö tellinud või kavandanud asutuse kodulehel ning maaomanikku tuleb sellest informeerida 15 päeva jooksul.
  • Asjaomane asutus peab teatama kinnisasja omanikule täpse toimumisaja ning tähtaja, mille jooksul omanik saab anda teada soovist viibida seire, inventuuri või uuringu tegemisel.

EOKL leiab, et maaomaniku kaasamata jätmisel uuringutesse ja seiresse on oht, et loodusväärtused võivad saada kahjustatud, sest omanik ei oska nendega arvestada. Samuti toob EOKL välja, et tegevus, kus riik viib läbi inventuuri maaomaniku eest varjates ja seejärel keelatakse raietegevus, milleks on tehtud investeeringuid, näitab, et riik soovib tegutseda maaomanikku ignoreerides, mis on tugev õigusriive.

3. Võõrliigid ja riigi roll

Seoses võõrliikidega (eelnõu punktid 24, 30, 43, 46, 48) teeb EOKL ettepaneku käsitleda riigi rolli põhjalikumalt. EOKL toob esile, et riiki, olles suurim maaomanik, käsitletakse eelnõus võrdselt väikemaaomanikuga, kuid riigi suhtes sanktsioone rakendada ei ole võimalik. Tihti on võõrliikide leviku põhjuseks just riigimaadel kasvavad taimed, näiteks karuputke liigid või verev lemmmalts.

Eesti Omanike Keskliidu poolt esitatud ettepanekute täismahus dokumendiga saab tutvuda siin:

Märgukiri seadusjärgsete monopolide hinnakujunduse läbipaistvusest

Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördus 24. oktoobril 2025 Justiits- ja Digiministeeriumi poole märgukirjaga, juhtides tähelepanu probleemile, kus kaugkütte-, vee-, gaasi- ja elektrienergia jaotusteenust osutavad ettevõtted ning Konkurentsiamet jätavad täitmata avaliku teabe seadusest (AvTS) tuleneva kohustuse avalikustada hinnakujunduse andmed.

Avalikustamise kohustus ja ärisaladuse piirid:

Avaliku teabe seaduse § 28 lg 1 p 26 kohustab avalikustama kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust omavate äriühingute hinnakujunduse andmed. See säte puudutab muuhulgas kaugkütte-, vee-, gaasi- ja elektrienergia jaotusteenust osutavaid ettevõtteid.

Kuigi valdav osa neist monopolitest seda kohustust ei täida, viidates ärisaladuse kaitsele, on EOKL seisukohal, et hinnakujunduse andmeid ei tohi tarbijate ees varjata. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) kohaselt saab teavet pidada ärisaladuseks vaid juhul, kui sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu.

EOKL-i hinnangul tuleneb seadusjärgse monopoli valitsev mõju tema tegevust reguleerivast eriseadusest, mitte teabe salajasusest. Hinnakujunduse andmete varjamises nähakse aga selget ohtu tarbijate õigustele, kuna see võimaldab varjata kulusid, mis ei ole seotud monopoli kohustusega tagada tarbijatele taskukohane ja kvaliteetne teenus.

Probleemi ulatus ja lahenduse vajadus
EOKL rõhutab, et probleem on tõsine ka seetõttu, et reeglina ei ole avalik ka Konkurentsiameti hinna kooskõlastamise metoodika, mistõttu puudub tarbijatel ettekujutus, milliseid monopoli kulutusi neil tuleb kinni maksta. Lisaks on Konkurentsiamet ise selgitanud, et peab enda kohustuseks tagada monopolide kasumlikkus ka siis, kui tarbijale küsitav hind on ebamõistlikult kõrge.

Keskliit on antud probleemiga tegelenud kaks aastat ning jõudnud veendumusele, et vabatahtlikult ei täida AvTS § 28 lg 1 p 26 tulenevat kohustust ei Konkurentsiamet ega ka suuremad seadusjärgsed monopolid.

Tarbijate huvide kaitseks on EOKL hinnangul vaja leida AvTS § 28 lg 1 p 26 kõrvale alternatiivne õiguslik mehhanism, mis tagab seaduse kehtimise Konkurentsiameti ja seadusjärgsete monopolide poolt. Tarbijate huvikaitsjana on EOKL valmis lahenduste leidmisele kaasa aitama.

Märgukirjaga saab tutvuda siin: