Uudised Vaata kõiki uudised
...
Omanike keskliidu pressiteade: uus seadus suurendab eraomandisse sekkumise võimalust

Oleme saatnud meedialisti alljärgneva teate:

Eesti Omanike Keskliit on seisukohal, et Riigikogu poolt vastu võetud Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus sisaldab riske avaliku võimu suuremaks sekkumiseks eraomandisse. EOKL esimehe Priidu Pärna sõnul on positiivne, et uus õigus näeb ette kiirema menetluse, suuremad hüvitised maade võõrandamisel  ja maade vahetuse võimaluse, kuid teisalt ei austa seadus piisavalt omandit kui põhiseadusega kaitstud püha õigust.

 „Võrreldes varasema seadusega otsustab maade sundvõõrandamise nüüd minister vabariigi valitsuse kui kollektiivse organi asemel, kohalikul tasandil võib vastava otsuse volikogu asemel teoreetiliselt langetada linnaosavanem linna antud projekteerimistingimuste alusel!“ on Pärna sügavalt murelik.

Teine põhimõtteline probleem on selles, et seadus laiendab sundvõõrandamise aluseid ja senise suletud loetelu asemel võib omandi natsionaliseerimine toimuda abstraktselt igasuguse detailplaneeringu alusel, kui see on avalikes huvides. 

Kolmandaks on maakorraldustoimingute ja ümberkruntimise läbiviimisel  haldusmenetluses oht, et omanike ja omandil õigusi omavate isikute huvid saavad kahjustatud. Uus seadus muudab ka alles aasta alguses vastu võetud tehnovõrkude talumistasude arvutamist omanikele kahjulikus suunas. „No mis õiguskindlusest ja põhiseaduslikust kaitsest me räägime!“,  on Pärna nõutu. 

________________________________________________

Loe ka  Riigikogu uudist selle kohta.

Hea teada Vaata kõiki artikleid
...
Uus määrus: kortermajad peavad olema ligipääsetavad

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas määruse eelnõu, mille järgi peab korterelamus asuvasse eluruumi olema tagatud ühendus lifti abil. Nõue puudutab kõiki viie või enama korrusega kortermaju, mille ehitusprojekt valmib pärast järgmise aasta 1. augustit.

„Lifti paigaldamise kohustus viie või enama korrusega kortermajja annab olulise tegutsemisvabaduse ja iseseisvuse kõigile seal elavatele  inimestele ja nende külalistele. Liftist on kahtlemata abi ratastooliga liikujatele ja ka ajutise liikumispiiratusega inimestele, eakatele, kes ei jaksa trepist käia, või peredele, kus kasvab väikeseid lapsi,“ sõnas Palo.

„Kortermajade eluiga on keskmiselt viiskümmend aastat, teinekord rohkemgi. Kui teeme praegu pingutusi, et kõigil oleks võimalik kortermajas liikuda, siis sellel on positiivne mõju aastakümneteks. Arvestada tuleb ka seda, et juba valminud hoonele on tagantjärele lifti lisamine väga kulukas,“ selgitas Palo.
Viie või enama korrusega kortermajades lifti paigaldamise nõue on levinud praktika ka mujal Euroopas.

Eluruumidele liftiga ligipääsetavuse nõudega jätkatakse erinevates hoonetes ligipääsetavuse parandamist. Selle aasta mai lõpus jõustus ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus, milles sätestatakse ligipääsetavuse nõuded avalikult kasutatavatele ruumidele.

...
Muinsuskaitseamet soovib kirikuraha seaduse kaudu ka muid maju korrastada

Muinsuskaitseamet, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Muinsuskaitse Selts ja Mälestistalude ühendus tegid riigikogu majanduskomisjonile ettepaneku täiendada nn kirikuraha eelnõu sätetega, et erastamisest laekuvat raha saaks kasutada 1940. aastatel sundvõõrandatud ehitiste renoveerimiseks.

"Osad nendest hoonetest on nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis tunnistatud ehitismälestisteks ehk rahva kultuuripärandi seisukohalt olulise tähtsusega objektideks. Näiteks on tagastatud ehitismälestiseks olevad 41 talumajapidamist, mis paljud on nõukogude okupatsiooniaegse hoolimatu majandamise tõttu halvas või avariilises seisukorras," seisab Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Mälestistalude ühenduse pöördumises.

Ettepanekus lisatakse: "Omanikud aga ei ole saanud neid hooneid järjepidevalt majandada, kaitsealustele hoonetele endist funktsiooni anda on keeruline ning täna nende objektide taastamine nõuab omanikelt väga olulisi vahendeid. Tegemist on ilmselge okupatsioonikahjuga, millel selge põhjuslik seos tänase ehitiste olukorra ja ebaseadusliku võõrandamise ning kasutamisega."

Muinsuskaitseamet teatas sel nädalal majanduskomisjonile, et nõustub nimetatud ettepanekutega. "Ettepaneku põhjendused kattuvad suurel määral sakraalehitiste säilitamiseks kirikutele antavate toetuste põhjendustega," seisab muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie allkirjastatud pöördumises.

...
MTA tuletab meelde maamaksu tasumist

Maksu- ja tolliamet (MTA) on välja saatnud meeldetuletuse 14 700 inimesele, kellel jäi maksukohustus tähtajaks tasumata. Teate saavad SMSiga või e-postiga need inimesed, kellel on maksuvõlg alla 50 euro.

Kokku on teavituse saavate inimeste tasumata maksusumma 350 307 eurot, millest enamiku moodustab maamaks. MTA teavituse on juba saanud ka need inimesed, kelle maksuvõlg on suurem kui 50 eurot.

Selle aasta 2. aprilliks tasumisele kuulunud maamaksukohustuse on täitnud 91% inimestest, võlgu on 29 684 inimest kokku summas 853 076 eurot.

MTA teenuste osakonna talitusejuhataja Liina Jõõtsi sõnul on kasulik maksuvõlaga võimalikult varakult tegeleda, et intress seda oluliselt suuremaks ei muudaks. „Tasumata maksusummale lisandub intress 0,06 protsenti päevas ehk 50eurose maksusumma puhul üks euro kuus,“ ütles Jõõts.

Maksusumma saab kõige mugavamalt tasuda e-maksuametis/e-tollis, kuhu sisse logides avaneb link „Alusta maksmist“. „Samuti tasub e-maksuametis/e-tollis üle kontrollida sinna märgitud kontaktid, sest kui mõni tähtaeg kipubki ununema, siis tuletab MTA seda aegsasti meelde,“ lisas Jõõts.

Küsimuste korral saab abi infotelefonilt 880 0810 või info@emta.ee.