Energiamärgis on dokument, mis kajastab Sinu maja energiatarbimist, kui palju hoone energiat kulutab - palju kulub kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile ja valgustusele. 

Kodu ostes või üürides, on ikka küsimuseks, kui suur võib olla uue kodu energiatarve (olgu selleks siis kütte, ventilatsiooni, vee soojustamise vms kulu). Ka uut kodu ehitades või renoveerides on eesmärgiks hoones võimalikult väikese energiakulu saavutamine. 

Energiamärgise saamiseks tuleb tellida kodule energiaaudit, mille tulemusena määratakse hoonele energiaklass, mida tähistatakse tähtedega vahemikus A-st kuni H-ni. A on kõige energiatõhusam ehitis ning H kõige väiksema energiatõhususega. Kohustuslik on energiamärgis ehitusloa taotlemisel nii ehitamiseks kui ka renoveerimiseks (v.a mõne erandina, nt muinsuskaitse ja miljööväärtuslikel piirangutega hooned).

Selleks, et kodu oleks energiatõhus ning äärmiselt väikese energiakastustega, on vaja hoone korralikult soojustada. Lisaks peaksid hoonel olema kvaliteetsed aknad, soojustagastusega ventilatsioon ning kütteallikaks võiks ideaalis olla maasoojuspump. Samuti peavad hoonel olema elektrit tootvad taastuvenergiaseadmed, nagu näiteks tuulegeneraator või elektrit tootvad päikesepaneelid. Vaid sellist elektrit võrku tagasi müüvat maja saab lugeda A-klassi kuuluvaks.

B-klassi on võimalik saavutada juhul, kui kodu on väga hästi soojustatud, hoonel on kvaliteetsed aknad, soojustagastusega ventilatsioon aga ka maasoojuspump. Sooja tarbevett võiks toota päikesepaneelid. 

C-energiaklassi on võimalik saavutada normikohaste soojustuste ja akende ning näiteks õhk-vesi soojuspumba abil.

E ja F märgisega on tähistatud üldjuhul 60-ndatel ehitatud ning tänase päevani renoveerimata elamud. H-energiaklassiga elamud on üldjuhul enim energiat kulutavad.

Iga hoone energiaklassi tähis selgub mõõtmiste ning arvutuste tulemusena ning energiamärgise andja kannab andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse ning seal luuakse energiamärgise vorm automaatselt, seega energiamärgise väljaandmine toimub üksnes läbi riikliku ehitisregistri ning on avalik. 

Nii olemasolevate kui ka uutele (projekteeritavatele) hoonetele võib energiamärgist väljastada vaid vastavat kutsetunnistust omav isik (energiatõhususe spetsialist, energiaaudiitor, hoone energiamärgise väljastaja). Vajaliku spetsialisti ja pädeva isiku leiad, kui valida kutsekoja kutseregistrist kutsealana „Ehitiste energiatõhusus“. Energiaaudiitorite kontakte on võimalik leida Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse kodulehelt.

Oluline on jälgida ka energiamärgise kehtivusaega. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib kaks aastat hoone valmimisest arvates (kasutusloa andmisest). Peale seda tuleb hoonele väljastada tegelikul tarbimise kohta antud energiamärgis. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib kümme aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks.