Hea teada

Valmib „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse“ eelnõu

facebook
06.märts 2018

Rail Baltica ehitamiseks tuleb Eestis omandada ligikaudu 650 erakätes või kohalike omavalitsuste valduses olevat maaüksust. Suurprojekti tarvis õigusloomet uurides selgus aga, et Eesti riik on jäänud maakorralduses ja mitmes sellega seotud valdkonnas ajale jalgu ning maaga seotud toimingutes on vaja teha muudatusi. Kui Lätis ja Leedus on Rail Baltica jaoks maa omandamisel maaomanikel sõnaõigust vähe, siis Eestis püüab riik nendega suhelda ning pakkuda välja alternatiive ja hüvitisi. Kui see siiski ei õnnestu, kasutatakse sundvõõrandamist.

Eelnõu saate lugeda siit.

Uuringu põhjal valminud kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu jõuab peagi Riigikogus vastuvõtmise faasi. Eelnõuga täpsustatakse kinnisasja avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise menetluse läbiviimist ning maade väljaostmisele lisaks kavandatakse maaomanikele ka muid kompensatsioonimeetmeid ja hüvitisi.

Tehnilise Järelevalve Amet tellis 2014. aastal analüüsi eesmärgiga teha uuring selle kohta, millised võimalused on hüvitada kinnisasjade omanikele ja kasutajatele võimalikud negatiivsed mõjud, mis kaasnevad Rail Baltica raudtee rajamisega. Järgmise aasta sügisel valmis advokaadibüroo Sorainen AS ja Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ aruanne „Analüüs Rail Baltic raudtee rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise võimalustest kinnisasjade omanikele ja kasutajatele“.

Uuringuga selgitati välja Rail Baltica rajamisega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude hüvitamise põhimõtted ja võimalused ning anti ülevaade teiste riikide sarnasest praktikast ja Eesti õigusruumist. Selgus, et Eesti seadused annavad nii maade omandamiseks kui ka hüvitiste maksmiseks piisavalt võimalusi ning on üldiselt kooskõlas sarnase praktikaga teistes arenenud riikides. Anti ka soovitusi selle kohta, kuidas õigusakte täiendada ja meetmeid kinnisasja omaniku jaoks paindlikumaks muuta.

Uuringu autorid leidsid, et kehtivad seadused annavad tulevase rahvusvahelise raudtee alla jääva maa ja mõju hüvitamiseks rohkem võimalusi, kui neid igapäevapraktikas kasutatakse: enamasti makstakse hüvitist rahas, kuid selleks on ka teisi võimalusi. Uuringu kohaselt ei ole alternatiivse meetmetena kasutatud ümberkruntimist, kuna selle rakendamise võimalused on piiratud ja õiguslikud aspektid ebaselged.

Peale kohtumisi Pärnu trassile jäävate kruntide omanikega ütles Maa-ameti esindaja Merje Krinalnii: „Esialgse küsitluse põhjal soovib Pärnu maakonnas u 50% maaomanikest saada kompensatsiooniks maad, 13% maaomanikest kaalub, kas eelistab maad või raha, 17% maaomanikest soovib raha ja 20% puhul vastus veel puudub või ei ole saadud nendega kontakti. Kohtumised Pärnu maaomanikega kulgesid üldjoontes rahumeelselt ja konstruktiivses õhkkonnas.“

Analüüs on kättesaadav aadressil http://www.railbaltic.info/et/materjalid/uuringud-ja-analueuesid.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki