Hea teada

majandus.postimees: Hinnatõus suunab prügi põletama

facebook
12.november 2018

Keskkonnaminister Siim Kiisler tegi ettepaneku tõsta ladestamise saastetasu kaks korda ehk 60 euroni tonni eest, mis aga võib soosida prügisortimise asemel selle põletamist.

Eesti on üks 14 Euroopa Liidu riigist, mis tõenäoliselt ei täida 2020. aastaks kohustuslikku 50 protsendi olmejäätmete ringlussevõtu sihti ning jäätmete prügilatesse ladestamine on viimastel aastatel hoopis kasvanud. Et prügisortimist soodustada ja tagant kiirustada, soovib Kiisler tõsta ladestamistasu. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul võib aga soovitud tulemus saavutamata jääda.


Lihtsam on saata prügi ahju

«See otsus motiveeriks senisest enam prügi ahju ajama, mitte olmejäätmeid sortima ega ringlusse võtma. Näiteks ühe plastpudeli ümbersulatamine uueks pudeliks ehk ringlussevõtt on energeetiliselt 3–5 korda kasulikum, kui selle ahjus põletamine, rääkimata selle matmisest prügimäele. Prügipõletamine on jäätmetekäitluse hierarhias vaid üks samm kõrgemal ladestamisest. Kui me sortimata prügi põletame, tekib iga ahjumineva tonni kohta peaaegu 250 kilogrammi tuhka, mida ladestatakse ilma ladestustasuta ehk nii-öelda kattematerjalina ikkagi prügimäele,» selgitas Vakra.

Tema hinnangul peaks jäätmekäitluses kehtima kuldreegel, et saastaja maksab. «Selleks, et motiveerida inimesi senisest enam jäätmeid sortima, tuleks prügiveo arvel eraldi näidata hinnad liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on palju odavam segaolmejäätmete äraandmisest, saab arvel hinnaerinevuse väljatoomisel kliente motiveerida näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama,» märkis keskkonnakomisjoni esimees. Vakra lisas, et jäätmete sortimist mõjutavad kolm tegurit: keskkonnateadlikkus, sortimise mugavus ja teenuse hind, ning tulemuste saavutamiseks on vaja lahendada need kolm küsimust korraga.


Ministeerium teist meelt

Kiisleri sõnul saavutati ladestamise oluline vähenemine aastatel 2009–2015 just ladestamise saastetasu kolmekordse kasvu abil, 10 eurolt umbes 30 eurole tonni eest. Kuid sellest ajast on ladestamise tasumäär püsinud muutumatuna. Samuti on põletamise väravahind viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja muutunud võrreldavaks ladestamise väravahinnaga, mistõttu on jäätmeid üha rohkem hakatud prügilasse viima.

«Tekkinud olukord vajab operatiivset reageerimist ka seaduse tasemel. Jäätmete ladestamise tasu on juba kord tõestanud enda väga kiiret ja efektiivset mõju. Leian, et praeguses erandlikus olukorras on vajalik kiire ja otsustav tegevus ja tasumäärade kohene ajakohastamine. Teen ettepaneku tõsta jäätmetekõrvaldamise saastetasu 60 euroni tonni eest. Selline tasu tõstaks ladestamise väravahinna võrreldes põletamise ja ringlussevõtuga taas majanduslikult kõige vähem konkurentsivõimeliseks,» märkis Kiisler pöördumises riigikogu keskkonnakomisjonile.

Praeguseks on selgunud, et 2017. aastal suunati Eestis olmejäätmeid ringlusse esialgsetel andmetel ainult 26 protsenti ehk poole vähem Euroopa Liidus kokku lepitud eesmärgist. Seda on isegi 9 protsenti vähem kui 2015. aastal, kui ringlusse võeti 35 protsenti jäätmetest. Nendest arvudest on näha, et Eesti mitte ei lähene eesmärgile, vaid kaugeneb sellest.

2016. aastal ladestati prügilasse 10 protsenti jäätmetest ja mullu 17 protsenti kõigist tekkinud olmejäätmetest. Tänavu esimese poolaastaga on ladestatud juba kaks kolmandikku eelmise aasta mahust ja prognoos näitab, et ladestamise osa on ligemale 20 protsenti. 2014. aastaga võrreldes on ladestatavate olmejäätmete hulk kolm korda kasvanud.


Euroopa Komisjon saatis hoiatuse

Eesti on üks 14 Euroopa Liidu riigist, kes tõenäoliselt ei täida 2020. aastaks kohustuslikku 50 protsendi olmejäätmete ringlussevõtu sihti. See selgus tänavu septembris avalikustatud varajase hoiatuse aruande tulemustest, mille kohta saatsid Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans, töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime asepresident Jyrki Katainen ja keskkonna, merenduse ja kalanduse volinik Karmenu Vella Eesti keskkonnaministrile ning majandus- ja taristuministrile 24. septembril 2018 vastavasisulise kirja. Aruande tulemusena koostas Euroopa Komisjon Eestile ettepanekud saavutamaks 2020. aastaks kohustusliku olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu.
Oma kirjas rõhutas Euroopa Komisjon, et ringmajandus ja ringlussevõtu eesmärkide saavutamine on ühine kokkulepitud suund ja selle jaoks peab tegema kiireid ja otsustavaid samme. Iga riigi jaoks, mis eesmärke tõenäoliselt ei täida, koostati varajase hoiatuse aruanne koos konkreetsete tegevustega, mis tuleks võimalikult kiiresti ellu viia. Lisaks võtavad komisjoni juhid ette teemakohased visiidid nendesse riikidesse. Aruande alusel peaksid riigid enne 2020. aastat astuma konkreetseid samme ringlussevõtu suurendamiseks. Kui seda ei tehta, pole leevendavaid asjaolusid eesmärgi mittetäitmise põhjendamiseks.

Ragn-Sells juhatus esimees Rain Vääna.

Eero VabamÄgi/Eesti Meedia/scanpix Baltics


Põletamisele kehtestatud saastetasu pole enam valikus

Rain Vääna, Ragn-Sells ASi juhatuse esimees

27 protsenti segaolmejäätmetest Eestis suunatakse taaskasutusse, prügilatesse läheb 15 protsenti ja 60 protsenti Eesti olmejäätmetest käideldakse põletamise teel.
Euroopa Komisjon on teinud Eestile ettekirjutuse, et fookus peab olema taaskasutamisel, mitte põletamisel ja ladestamisel. Sellest lähtuvalt plaanis keskkonnaministeerium põletamisele ja ladestamisele kehtestada saastetasu. Kokkuvõttes ei ole vahet, kas põletame jäätmed ahjus või ladestame mägedesse, materjalide vastutustundliku kasutamise ja keskkonna seisukohalt pole kumbki neist jätkusuutlik lahendus.
Keskkonnaministeeriumi esialgses plaanis oli kavas kehtestada igale põletatavale tonnile 40-eurone saastetasu ja 60 eurot igale ladestamisele minevale tonnile. Nüüd on põletamisele kehtestatav saastetasu valikust kadunud, jäänud on vaid tasu prügilatele.
Sellise otsuse kõige suurem mõju on Eesti Energia positiivsetele majandustulemustele kui peamisele olmejäätmete põletajale. Vastutustundliku käitumise, keskkonna ja ühiskonna seisukohalt on see aga täiesti olematu efektiga otsus.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki