Hea teada

Järva Teataja: Minister tühjendab koduomanike rahakotti

facebook
20.november 2018

6.novembril tegi keskkonnaminister Siim-Valmar Kiisler Riigikogule ettepaneku kahekordistada jäätmete kõrvaldamise saastetasu. Ministri sõnul on nii jõulist maksutõusu vaja selleks, et täita EL poolt Eestile seatud jäätmete taaskasutusse võtmise nõuded. „Jäätmete ladestamise tasu on juba kord tõestanud enda väga kiiret ja efektiivset mõju.“, ütleb minister oma kirjas Riigikogule. Kuna tema ettepaneku seadustamisel suureneksid Eesti kodumajapidamiste jäätmekäitluskulud 20-30% võrra, siis tuleb tema soovi tõsiselt võtta, sest suure maksutõusu šokk ei jäta kindlasti oma mõju avaldamata.

Olukord, kus Vabariigi Valitsuse liige toob maksutõusu ettepaneku ainsa põhjusena välja EL poolt püstitatud eesmärgid, paneb paratamatult küsima, mida on Vabariigi Valitsus ise selleks teinud, et Brüsseli ees võetud kohustusi täita? Kui vaadata tänast Eesti jäätmeturgu, kus jäätmekäitlejate asemel teevad ilma advokaadid, ning mitte miski ei viita soovile seda olukorda muuta, siis jääb paratamatult mulje, et Eesti jäätmepoliitikat viiaksegi ellu ainuüksi kodumajapidamiste rahakoti kaudu.

Eeltoodud väite mõistmiseks tuleb meil heita pilk jäätmete saastetasu mõjudele kodumajapidamistes. Kehtivate regulatsioonide järgi antakse meie kodudes sorteeritud olmejäätmed üle prügilasse või Eesti Energia AS omanduses olevasse Iru jäätmepõletuselektrijaama, mis toodab soojust Tallinna ja Maardu linnale. Kui olmejäätmete prügilasse ladustamise eest tuleb meil maksta jäätmemaksu, siis jäätmete põletamine Eesti Energia AS-i jäätmepõletusjaamas on jäätmemaksust vabastanud. Viimatine maksuvabastus ei tähenda aga veel seda, et olmejäätmeid saab anda jäätmepõletusahjudesse odavamalt.

Tegelikult kujuneb Iru jäätmepõletuselektrijaama jäätmete vastuvõtuhind prügilate hindade alusel, mille tulemusel teenib põletusjaama omanik maksuvabastuse arvelt kõrget lisatulu, mis on seda suurem, mida suuremalt maksustab Eesti riik prügilaid. 

Eelviidatud lisatulu mõjust soojusenergia hinnale räägib kõige kõnekamalt Iru jäätmepõletuselektrijaama ja puiduhaket kasutava Paide elektrijaama soojusenergia piirhinna võrdlus. Kui Iru jäätmepõletusjaama poolt toodetud soojuse piirhind on tänu jäätmemaksuvabastusele 21,49 eurot megavatt-tunni eest, siis Paide koostootmisjaama soojuse piirhind on üle kahe korra kõrgem, ulatudes  47,16 euroni megavatt-tunni eest. Ning, kui mõnes väiksemas Eestimaa asulas ületab puiduhakke hinnatõusu tõttu soojusenergia megavati hind 100 euro piiri, siis Tallinlased võivad tänu keskkonnaministri maksutõusu ettepanekule loota hoopis soojuse hinna langemist - veel suuremat Eesti regionaalse arengu kahjustamist annab välja mõelda!

Eeltoodut silmas pidades on  Vabariigi Valitsuse poolt elluviidav jäätmepoliitika baseerunud sõna otseses mõttes kodumajapidamiste ebaõiglasel ja ebavõrdsel kohtlemisel. Sellise lühinägeliku poliitika tingimustes ei ole põhjust imestada, miks Eesti ei täida EL-iga kokkulepitud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu. Ebaõiglasest saastetasu regulatsioonist tulenevat Tallinna ja ülejäänud Eesti vahelist soojusenergia hinnavahet silmas pidades, on raske ette kujutada, mis toimus keskkonnaministri peas, kui ta tegi käesoleva kuu alguses Riigikogule ettepaneku seda ebavõrdsust veelgi suurendada. Oli see rumalus, Eesti Energia survele allumine või näitemäng Brüsselile?

Vaadates Euroopa Komisjoni poolt keskkonnaministrile käesoleva aasta septembris saadetud märgukirja, milles öeldakse otsesõnu, et jäätmete ringlussevõtu takistuseks ei ole prügilate ladestusmaks, vaid Eesti Energia AS-le antud jäätmepõletusmaksu vabastus, omandab Jevgeni Ossinovski ütlus, et Vabariigi Valitsus teeb Eesti Energia AS suhtes kallutatud otsuseid, konkreetse kuju. Vähim, mida Keskkonnaminister selles olukorras tegema peaks, on selgituse andmine, kuidas viib Eesti Energiale antud eelisseisund Eestit lähemale jäätmete ringlusse võtmise eesmärgile? On ju täiesti ilmne, et tänase maksusüsteemi jätkumisel ei ole 1/3 Eesti kodumajapidamistel motivatsiooni sellele kaasa aidata ning ülejäänud 2/3 peavad ka nende eest pingutama ja mis veel hullem – Vabariigi Valitsuse küündimatu jäätmepoliitika oma rahakotist kinni maksma.

Kokkuvõttes ei ole keskkonnaminister Kiisleri Riigikogule tehtud maksutõusu ettepanekus nimetatud „kiire ja efektiivse mõju“ näol tegu millegi muu, kui Eestimaalaste sissetuleku Eesti Energia AS ärihuvide altarile ohverdamisega. Loodan, et keskkonnaminister annab endale aru, et nii suurte panustega mängimisel ei pruugi tal järgmise EL märgukirja korral enam kedagi ohverdada. Seega varem või hiljem tuleb tal niikuinii Eesti Energia AS ees selg sirgu lüüa. 

Andry Krass

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki