Hea teada

Maaleht: Aasta algul oli paljude maaomanike ehmatus suur – nende maatükid olid üleöö kas kahanenud või kasvanud

facebook
13.juuni 2019

Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpul maa-andmeid, vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) muudatustele. Pindala muudeti 327 201 üksusel ehk 46,33% katastriüksustel. Kõlvikute sihtotstarvet muudeti aerofotode alusel, mis tõi kaasa ebatäpsusi ning pretensioone.

Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit saatsid selles osas pöördumise maa-ametile tänavu 22. märtsil. Pöördumises teatati järgmist: “Meie ühenduste liikmed on meie poole pöördunud pahameeles, et riik on muutnud nende kinnistute pindalasid ja kõlvikute andmeid omanike teadmata tagaselja. Paljudel juhtudel on see aluseks arvukate tsiviilõiguslike vaidluste tekkeks, kui isik on ostnud ruutmeetrihinna alusel maatüki ja nüüd selle pindala muutus riigi tegevuse tulemusena. Keegi on maksnud rohkem või saanud vähem. Kokkuvõttes toob see kaasa kohtute töökoormuse kasvu.”

Ka heidetakse maa-ametile ette, et omanikke pole piisavalt teavitatud ega viidud läbi teavituskampaaniat.

“Palume selgitada, millisel õiguslikul alusel toimub maa-andmete oluline muutmine ja seda omanikke kaasamata,” teatasid pöördumisele alla kirjutanud Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.


Tegutsevad vastavalt seadusele

Vastus saadeti maa-ametist 24. aprillil (kiri nr 11-2/19/5419-2), digiallkirjastanud peadirektor Tambet Tiits. Selles teatatakse, et kõlvikuandmete muutmise aluseks on 1.01.2019 jõustunud maakatastriseaduse (MaaKatS) § 131, mille kohaselt on katastri kaardiks kõlvikukaart, mis koostatakse Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmete alusel.

Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindalad, ja kui katastriüksuse kõlvikud või ulatus selle arvutuse tõttu muutuvad, on see tingitud maaüksuse loodusliku seisundi muutusest. Maa loodusliku seisundi kohta kogutakse andmeid igal aastal ülelendudega ja toimunud muudatused kajastatakse ETAKis.

Maa-ameti kirjas anti teada, et tavapärasesse ETAKi nähtusklasside kaardistamise toimingusse maaomanikke ei kaasata. Kaardistamine toimub keskkonnaministri määruses kehtestatud reeglite alusel. Kui kõlvikute andmeid on ETAKis muudetud, uuendatakse ka kõlvikukaarti ning katastriandmeid, millega omanik saab tutvuda läbi maa-ameti geoportaali avalike rakenduste. “Maa-amet fikseerib registris (kogutud andmete alusel) loodusliku olukorra ehk maa-amet ei muuda maa looduslikku seisundit ega selle piiri looduses,” teatati maa-ameti vastuses.

Ka juhitakse tähelepanu sellele, et 2018. aasta lõpus läbi viidud muudatused võisid teatud juhtudel olla ulatuslikud, sest paljud senised andmed olid juba paarkümmend aastat vanad.

“Rõhutame, et andmete korrastamine registrites ei mõjuta piiri looduses,” teatas Tambet Tiits oma kirjas.

Maa-ameti kirjas anti teada, et ka edaspidi võib uus maaüksuse mõõdistus või andmete korrastamine registripidamise eesmärgil tuua kaasa maaüksuse pindala muutuse katastriandmetes. Piiripunkti koordinaatide määramise täpsus riikliku geodeetilise põhivõrgu punkti suhtes peab olema tiheasustusega aladel +/–10 cm ja hajaasustusega aladel +/–35 cm (enne 20.08.2018 +/–70 cm).

Maaüksuste omanikke kaasatakse piiri muutmisele vaid juhul, kui on tuvastatud lubatust suurem erinevus looduse ja katastriandmete vahel. Katastriandmete korrastamisel omanikke ei kaasata. Isikuid teavitab maa-amet läbi avaliku veebirakenduse. Vastuoluliste andmetega maaüksustele on lisatud MaaKatS-i kohased märked. Märked annavad aimu, et maaüksustega tehinguid tehes oleks maaüksuse osas täpsete andmete tagamiseks ja märke kustutamiseks vaja teha katastrimõõdistus.


Maamaks muutus mõne euro võrra

Omanike esindajad tõid oma pöördumises välja, et kõlvikute muutmisel on juba selgunud palju ebatäpsusi, mille alusel määratud maamaks võib olla omaniku suhtes ülekohtune, kui isik ei märka maa-andmete muutumist.

Maa-ameti hinnangul ei ole läbiviidud registriandmete korrastamisega maa-andmete muudatused olnud nii suuremahulised, kui kajastatakse.

Nii on maa-ameti infoliinidele pöördutud umbes 3775 korda, millest enamikul juhtudel on soovitud üldist olukorra selgitust ja andmed ei vaja muutmist. Parandusi on tehtud kõigest 10%-l infoliinile pöördumistest. Kõlvikutega on läbi rakenduse tutvutud ca 80 000 korda.

Maa-amet toob esile, et seniste paranduskannete tulemusena vähenes ainult maksustamishinnast lähtuv maksimaalne maamaks (erisusi ja soodustusi arvestamata) keskmiselt 1,50 eurot maatüki kohta, sealjuures 40% maatükkidel vähenes paranduse tulemusel maamaks alla ühe euro.

 

Artikkel ilmus 13.06.2019 "Maalehes" 

autor Silja Lättemäe

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki