Hea teada

Priidu Pärna Eesti Päevalehes:: suveilma kattevarjus kehtestati majaomanikele ränk talvine sunnitöö

facebook
12.juuni 2020
Tallina käskude ja keeldude raamat on valmis. Linnavalitsuse ettepanekul kiitis volikogu heaks uue heakorraeeskirja.   
Kui kunagi öeldi, et linnaõhk teeb vabaks, siis pikalt valitsenud linnavõim on piirangute ja ettekirjutuste abil kodanike kopsutoru aina rohkem pitsitamas
Peatsele hapnikupuudusele viitab katse linna ööelu suretada või eluruumide lühiajalist väljaüürmist ülevõlli reguleerida. Samas tantsusammus „reguleeri, reguleeri, kitsenda, litsenseeri, litsenseeri, karista" liigub ka uus heakorraeeskiri, mida volikogu ees esitles abilinnapea Kalle Klandorf.  

Trahv. Trahv! Trahv!!!

Tahad ujuda Pirita jões või Kakumäel kohas, mis pole ujumiskoht või rand, trahv kuni 400 eurot. Toidad Snelli tiigi ääres parte, trahv kuni 400 eurot. Kui rohi on niitmata, trahv kuni 400 eurot. Põletad lehti, trahv kuni 400 eurot. Istuda loata oma krundil ümber 9 cm läbimõõduga puu, trahv kuni 400 eurot. Seda loetelu võib jätkata. Ja isegi, kui võõrad öös teevad sinu maja peale grafiti „linnavalitsus on loll", on trahv omanikule kuni 400 eurot, kui sa seda ei kõrvalda.

Pea kolmkümmend aastat kehtinud põhiseadus on vabadust ja demokraatiat pidanud ülimaks väärtuseks meie kodanikeriigis ning igasugused vabaduse piirangud peavad olema põhiseaduse kohaselt demokraatlikule ühiskonnale kohased, proportsionaalsed ning läbinud hädavajaduse testi. Elu näitab, et vabaduse päike on aastakümnete jooksul seadusandjate ja ametnike laotud kitsenduse müüri taha loojumas. Tasahilju, kivi kivi haaval, on see sein kerkinud. Oh, tuleks vabastav maavärin, mis selle sümboolse vanglamüüri lammutaks ning usalduse kodanike ja riigi vahel taastaks!


Igavesti ootamatu talv

Kui tali käes, siis on üks ajakirjanike lemmikteema lumetõrje ja kuidas see talv jälle ootamatult saabus. Nii aastast aastasse. Samamoodi tõuseb taevasse eraomanike hädakoor, et miks me tasuta linnateid peame hooldama.

Lootus, et uus heakorraeeskiri toob probleemile lahenduse, ei täitunud. Suveilma kattevarjus kehtestati ränk talvine sunnitöö. Jätkuvalt on eraomanikul kohustus hoida korras nn puhastusala oma krundipiiri ja sõidutee vahel ehk linnale kuuluvad kõnniteed. Heakorratööd peavad olema tehtud hommikul kella 7-ks, raskete ilmaolude ehk saju jätkudes tuleb lume- ja libedusetõrjet teha päeva jooksul korduvalt. Ja seda kõike omaniku kulul! Kuigi omanikud maksavad linnakassasse makse, sealhulgas maamaksu, mille arvelt linna peaks oma vara ise korras hoidma.

Paljud aedlinnaosade omanikud on eakad, füüsiline võitlus ilmaolude käib neil üle jõu. Kojameest palgata pensioni arvelt linnavara hooldamiseks tundub äärmiselt ebaõiglane. Talvel ei julge eramaja omanikud puhkama sõita, kuna mine tea, äkki hakkab sadama ja saad 400 eurot trahvi. Kui sajab terve päeva, pead lausa linnavara hooldamise eesmärgil töölt puhkuse võtma. Lükkad kõnnitee puhtaks, tuleb võimas lumesahk ja lükkab lume trotuaarile tagasi. Tugevamal õigus. Tulemuseks on ebaühtalne kõnniteede hooldus, kus mõni omanik hambad risti oma kohusust täidab ja järgmise krundi osas sumpad põlvili lumes.  

Nagu küüdikohustus

Tõesti, kohalikul omavalitsusel on õigus seaduse kohaselt kehtestada kinnisvaraomanikele koormisi. See pole siiski kohustus. Säärased koormised on iganenud ajalooline relikt. 19. sajandist pärit taluomaniku küüdikohustusel või vallasantide ülalpidamiskoormisel pole praegusel tehnikaasajandil enam kohta. Linn saaks labida- ja luuameeste asemel oma kõnniteed tsentraliseeritult ja tänapäevaselt mehhaniseeritult palju kergema vaevaga ning kvaliteetsemalt korda.

Jah, õiguskantsler on kunagi leidnud, et kõnniteede korrashoiukohustuse panek pole põhiseaduse vastane. Kui miski, pole põhiseaduse vastane, ei tähenda, et norm oleks veel õigustatud, õiglane ja tänapäeval kohane. Jah, omavalitsuse lobistid sokutasid omanike kõnniteede korrashoiu kohustuse sisse ka ehitusseadustikku. Kui miski on kohustus, siis ei tähenda see, et omanik peaks linnateid hooldama oma kulul. Omavalitsus peab sel juhul omanikule tasu maksma, kui endil piisavad võimekust talvega hakkama saada pole.

Heakorraseekirjas on üks märkimisväärne uuendus. Nimelt võib eraomanik sõlmida linnaga lepingu, et Tallinn ise puhastab puhastusala ja esitab omanikule pärast arve. Võtame selle rea veelkord ette. Linn kohustab omanikku korras hoidma linna vara, ütleb siis, et me võime ise oma vara korras hoida, aga Sina väike omanikuuss maksa linnale, et linn oma vara korras hoiaks. Absurd. Tallinna uus heakorraeeskiri on kindlasti künismi Oscari kandidaat.


Artikkel ilmus 12. juuni 2020 Eesti Päevalehes
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki