Hea teada

Eesti Päevaleht 13.07.20: Peaaegu kõik Eesti kodud remonti? Taavi Aasa kava teeks selle 30 aastaga teoks

facebook
14.juuli 2020
Kui elad vanemas korter- või elumajas, mida pole veel renoveeritud, seisab see valitsuse värske kava järgi lähematel kümnenditel kindlasti ees. Äsja kiitsid ministrid heaks 30 aasta plaani, mille alusel peaksid peaaegu kõik Eesti vanemad kodud ja muud hooned läbi tegema renoveerimiskuuri.     Majandusminister Taavi Aasa alluvuses valminud plaani järgi tuleks ette võtta Eesti oludes mammutlik ehitusprogramm ja korrastada tänapäevastele nõuetele vastavaks valdav enamik Eestis kasutatavaid vanemaid hooneid. Kokku maksaks see natuke alla 22 miljardi euro. Võrdluseks: see on suures plaanis kaks praegust Eesti riigieelarvet.  

Ühelt poolt on tegemist Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmise plaaniga, kuid tavaliste inimeste jaoks peaks kodu renoveerimine andma käegakatsutavamaid tulemusi: energiasäästu, ohutuse, hoonete tervisliku sisekliima. Vähem tähtis pole ilusam elukeskkond kogu Eestis, mitte ainult Tallinnas või Tartus, kus ehitatakse niigi palju.

Laias plaanis on minister Aasa sõnutsi praegu Eesti hoonete seis järgmine: „Selle arvele langeb ligikaudu 36% kõikidest CO2 heitkogustest Eestis ja ligi 50% kogu energiatarbimisest. Kui see kava täies mahus ellu viia, siis oleks Eestis võimalik hoonete arvel energiasäästu saavutada umbes 60% ja vähendada CO2 heidet ligi 90%,” ütles Aas valitsuses heakskiidu saanud dokumendi kohta, mis kannab nime „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia.”  

a tõdes, et rahasummad on tõesti väga suured. „Kogu investeering 2050. aastani on 21,6 miljardit eurot. Loomulikult ei sisalda see ainult avaliku sektori investeeringut, suur osa on erasektoril.”

Majandusministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass ütles, et näiteks rekonstrueerimist vajavaid üksikelamuid on Eestis 100 000. Samasuguseid ärikinnisvara hooneid on 27 000. Korterelamuid on Eestis kokku 24 000, uuendada oleks neist vaja 14 000. „5000 korterelamut langeb tõenäoliselt kasutusest välja, 5000 on juba korras hooned,” põhjendas Rass.

Ka üksikelamuid on Eestis praegu umbes 150 000, kuid valitsuse kava ennustab, et neist vähemalt 40 000 langeb 30 aastaga kasutusest välja, mistõttu rekonstrueerimist vajavate arv tuleb väiksem.

„Kokku on 30 aasta jooksul vaja rekonstrueerida umbes 54 miljonit ruutmeetrit. See on keskmiselt 400–450 miljonit eurot aastas, tipus isegi 900 miljonit.”

See on päris märkimisväärne osa Eesti ehitusturu mahust. Näiteks praegu rekonstrueeritakse hooneid umbes 200 miljoni euro eest, mis pole kogu ehitusturu 3,8–3,9-miljardilise mahu puhul eriti suur summa. Kui aga rekonstrueerimisinvesteeringud viiekordistuvad, avaldab see märkimisväärset mõju.    

Asekantsler Rass nägi selles võite. „See on nii suur raha, et sektori tugevamad tegijad hakkavad ka huvi tundma. Praegu on hoonete rekonstrueerimine nišitöö, millele suuremad ei taha oma aega raisata. Kui tööd pannakse rütmiliselt käima ja mahud on suuremad, siis toob see ehitushinnad alla,” ennustas ta.

Muidugi ei näe kava ette, et hoonete rekonstrueerimine käikski üksnes riigieelarve abiga, see poleks sugugi jõukohane. Riigi peamine hoob soovitud tulemuse saavutamiseks on toetused, laenud ja käendused. Arvestuste järgi moodustaksid eelarvest makstavad rekonstrueerimistoetused ehk natuke üle kolmandiku hoonete rekonstrueerimiskuludest.

Taavi Aas rõhutaski, et sellise arvestuse järgi oleksid riigi kulud plaanile pea sama suured kui tulud. Kuigi arvud on väga suured, tuleb arvestada, et umbes kolmandik raha laekub maksudena riigieelarvesse tagasi. „Eriti kui riik toetab erasektorit nendes projektides ja näiteks paneb 30% ning erasektor 70%, siis sisuliselt riigi 30% laekub jälle eelarvesse tagasi,” ütles Aas.

Mastaapse kava üks põhiküsimus, mille üle pead murtakse, on see, kuidas käivitada rekonstrueerimine laiemalt üle Eesti. Kui Tallinnas, Tartus ja nende ümbruses annavad toetused juba praegu hoogu elamute rekonstrueerimisele, siis teistes piirkondades on aktiivsust vähem, kuigi pakutakse suuremat riigi abi määra.    

hooned

Asekantsler Jüri Rass tõi näiteks selle aasta esimese toetusprogrammi, mille kaudu läks jagamisele 28 miljonit eurot. Selles voorus said Tallinna ja Tartu korteriühistud taotleda kuni 30% toetust, nende linnadega piirnevad alad kuni 40% ja mujal Eestis pakuti isegi 50% toetust.

„Taotlusvoor lõppes, kõik 28 miljonit said kenasti täis, turul on soovi küll. Aga kahjuks oli jaotus natuke vildakas. Ida-Virumaalt, kus oli 50% toetust, oli vaid üks taotlus,” tõdes Rass. Tema arvates on seal vaja teismoodi läheneda. „Mõtleme, kuidas lükata seda asja Tallinnast välja, et hea elukeskkond tekiks üle Eesti,” rõhuas ta.

Üks katse läheb lahti juba järgmisel nädalal. Avatakse koroonakriisi ajal peamiselt korter- ja elumajade rekonstrueerimiseks eraldatud 100 miljoni eurone toetuspakett, mille valitsus sel aastal vastu võttis. Peale toetussummade on seal kavandatud ka laenuprogramm.

„[Selles paketis] sai spetsiaalselt tehtud u 22 miljoni suurune eraldis laenude jaoks. Kui on piirkond, kus korteriühistu ei ole võimalik saada pangast laenu, sest maja turuväärtus on niivõrd madal, siis saaks ühistu KredExist ka selle laenuosa,” selgitas Taavi Aas ja viitas just Ida-Virumaa elamute uuendamisele.    


RIIK TAHAB HAKATA EHITAMA MAJANDUSTSÜKLI JÄRGI

Esimene küsimus on: kas lähiaastatel peaks avalikke ehitusprojekte ja investeeringuid kiiremas tempos ette võtma?

Koroonaepideemia mõju jõudis osasse majandussektoritesse kiiresti, kuid ehituses pole justkui veel midagi lahti. Ent majandusministeeriumis ollakse valvsad.

Ministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass eeldab, et raske aeg on ees. „Ehitussektor on alati väga aeglaselt reageeriv. Kui ühiskonnas ja majanduses midagi juhtub, pole ehitajatel esialgu häda midagi. Kõigepealt satuvad löögi alla projekteerijad, siis umbes aasta pärast ehitajad,” selgitas ta.

„Sektori arvates saab seis päris karm olema kuskil sügisel. Ja järgmisel aastal ja ilmselt ka 2022. aastal. Pigem vaataksin asja natuke karmimates värvides ja valmistuksime suuremaks languseks,” sõnas asekantsler.

Ta tõi esile, et praeguse arvamuse järgi võiks elamuehituse sektorit oodata kuni 25%, äriehitust kuni 50% langus. „Kui eeldada, et riigi tellimused jäävad enam-vähem samaks, ja need kokku liita, siis langus võib olla kuskil 30%, kui miskit ette ei võeta,” märkis Rass.

„Eelmisel aastal oli ehitussektori käive 3,8–3,9 miljardit eurot koos käibemaksuga. Ja kui sealt 30% alla võtta, siis on see umbes miljard eurot,” nimetas ta kardetava languse suuruse.

Seda arvestades on majandusministeeriumis hakatud kiiresti tegutsema, et suve lõpupoole oleks koostatud plaan, millega hakataks riigi ehitusinvesteeringuid edaspidi suunama majandustsükli järgi. Majanduslanguse ajal, kui ehitustegevus kahaneb, suurendataks avalikke investeeringuid ja vastupidises olukorras vähendataks.

Kõige pakilisem küsimus on: kas languse tasandamiseks võiks ja peaks lähiaastatel avalikele ehitusprojektidele mõeldud summasid suurendama?

Rassi sõnutsi tehti valitsuse palvel analüüs, et arvestada kokku, kui palju on Eestis olemasolevaid või valmis projekte. „Valmis projekte ja projekteerimisel olevaid asju on umbes miljardi euro eest. Tegelikult vist 920 miljonit. Peale selle on projekte, mida võiks kohe alustada, sest mõte või projekt on olemas, kokku umbes 1,5 miljardi eest,” tutvustas ta tulemusi.

Kui jaotada need nelja lähema aasta peale, võiks see aidata ehitussektoris tekkivat auku vähendada.

Kokku on nimekirjas Rassi sõnutsi 100–200 konkreetset objekti, mille ehituse saaks kiiresti käivitada.

Majandusminister Taavi Aas kinnitas, et riiklike ehitusinvesteeringute suurendamise küsimusega tegeleb valitsus pärast puhkusi, eelarvekõneluste ajal. Ja kui valitsus on arvamusel, et avalikke investeeringuid on vaja suurendada, siis Aasal on ettepanekud valmis. „Mina omalt poolt pakun välja päris suure osa, mis oleks just nimelt ehitustegevuseks. Ma arvan, et u 500 miljonit võiks olla see osa, mis ehitusettevõtted oleksid praegu võimelised kasutusse panema, sest see on umbes nii palju, kui neil mahud langevad,” ütles ta. „Kas see nüüd saab olema kõik 500 miljonit maksumaksja raha, see on iseküsimus,” lisas Aas.

Asekantsler Rass märkis, et pärast lähemate aastatega tegelemist oleks vaja vaadata ka kaugemale ettepoole. Praegu otsiti kiiresti projektid kokku, kuid majandustsüklitele reageerimist hõlbustaks, kui riik suudaks vajalikke investeeringuid ja projekte koondada isegi kümne või rohkema aasta peale ette.

„Tegelikkuses võiksid Eestis need asjad kõik varem valmis olla, pikalt ette vaadatud. Soomlased mõtlevad 12 aastat ette, me peaksime hakkama samamoodi mõtlema,” ütles ta.

Kui projektide varu on olemas, saaks neid käivitada majandusolukorra järgi. Madalseisus rohkem ja haripunktis vähem. Sedasi saavutataks ühtlasem kasv.

„Peaksime saama sellisele kokkuleppele, mis tähendab ühtlast 2–3% tõusu ehituses. Oleme vaadanud, et järgmise 30 aasta jooksul oleks ehituse maht kuskil 140 miljardit eurot, millest riigi osa on 40. See on hästi suur summa ja kui seda ei ole pikalt ette planeeritud, siis pole see päris õige. See on vastutsüklilise planeerimise mõte,” selgitas asekantsler.

Ka minister Aas peab oluliseks saavutada eesmärk, et riigi investeeringute projektid oleksid senisest pikemaks ajaks ette valmistatud. „Kõige tähtsam on see, et meil oleksid olemas projektid, et vajaduse korral kriisi ajal reageerida ja püüda sinnapoole, et ehitussektori investeeringud kõiguksid aastate lõikes võimalikult vähe. Et võtta maha tippe ja toetada siis, kui on kriisi aeg,” ütles ta.



valitsus

 
KORTERMAJADE UUENDAMISEST VÕIKS SAADA EESTI EKSPORTKAUP

Mahukat elamute renoveerimise kava koostades on majandusministeeriumis arutatud, et väljamõeldavaid lahendusi ei peaks ainult endale hoidma. Juhul kui mõeldakse välja viis, kuidas hooneid saaks piltlikult hulgitootmise korras renoveerida, võiks sellest loota kasu ekspordi arendamiseks.

Majandusministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass selgitas, et väljatöötamisel on pilootprojekt, millega saaks miljonite ruutmeetrite rekonstrueerimist kiirendada ja odavdada. „Praegu võtab renoveerimine aega, kõik tehakse käsitsitööna. Pilootprojektis aga tehtaks vajalikud paneelid, kus on aknad, soojustus ja muu vajalik juba sees, tehases valmis. Seejärel kaetaks maja paneelidega, töö võib võtta isegi alla nädala,” kirjeldas ta.

Tehases ettevalmistatud lahendust on mõttekas kasutada tüüpprojekti järgi ehitatud korterelamute puhul. Rassi sõnutsi töötatakse praegu viie-kuue tüüpprojektiga.

„Kui selle asja käima saame, siis see on kõva ekspordiartikkel,” arvas ta. „Näiteks Saksamaa on selliseid maju täis.”

Kuna Euroopa Liidu kliimaeesmärgid kehtivad kõigile liikmesriikidele, pole elamute renoveerimisest pääsu mujalgi. See, kes mõtleb esimesena selleks välja uusi lahendusi, on teistega võrreldes paremas seisus.

Kokkuvõttes peaks renoveerimispaneelide tehases ettevalmistamine andma omakorda kokkuhoidu. „See peaks ehituse hinda ja aega vähendama. Tehases tehtav asi peaks olema odavam kui platsi peal tehtav. Ka ehituskvaliteet on parem, sest ta on ilmastikumõjude eest kaitstud, standardiseeritud ja ka ehitusjääke jääb vähem,” uskus Rass.


Artikli autor Raimo Poom
Ilmus 13.07.20 Eesti Päevalehes
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki