Hea teada

Kas korteriühistu juhatuse liikme valimisel loeb ka vastuhääl?

facebook
03.september 2020
Paljudes korteriühistutes on iga-aastane üldkoosolek lükkunud sügisesse ja päevakorral on korteriühistu juhatuse liikmete valimine. Mida aga teha vastuhäälte korral?    

«Siin tuleb teada, et vastuhääli pole mõtet kokku lugeda – õiguslikult arvesse lähevad vaid hääled, mis on antud kandidaadi poolt,» selgitas Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Ta toob välja kahel ühistul tekkinud probleemi. «Esimesel juhul sai juhatuse liikmekandidaat 12 ühistu liikmelt vaid kaks poolthäält - enda ja sugulase oma. Ülejäänud kümme korteriomanikku hääletasid tema vastu. Teisel näitel sai juhatuse liikme kandidaat ühe hääle ehk siis hääletas iseenda poolt, ülejäänud liikmed ei hääletanud, sest nad ei tahtnud teda oma majas juhatuse liikmena näha,» rääkis Mardi.

«Oluline on märkida, et mõlema näite puhul oli tegemist korteriomanikuga, kel vastavalt seadusele on üldkoosolekul hääleõigus.»

Mõlemast näitest tõstatub veel üks põhiline küsimus: kas tõesti on võimalik saada juhatuse liikmeks ka siis, kui enamus korteriomanikke seda ei toeta?

«Juhatuse liikmete valimise õiguslik regulatsioon tuleneb mittetulundusühingute seaduse paragrahvist 22 (11): isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti,» selgitab Mardi.

Valituks osutub korteriühistu juhatuse liikme kandidaat, kes sai enim hääli ja vastuhääled õiguslikku puutumust ei oma, ehk siis – vastuhääli pole mõtet kokku lugeda. Reeglina ei ole ka ühistute põhikirjades määratud kõrgemat häältenõuet, mistõttu peabki lähtuma enim hääli saanud kandidaadi põhimõttest.

Selleks, et korteriühistu juhatuse liikmeks ei satuks sobimatu isik, kellel korteriomanike enamuse toetus puudub, pakub Mardi välja kolm võimalust.

Esiteks võib sätestada põhikirjas minimaalse arvulise häälte nõude. Näiteks, et kandidaat peab saama vähemalt viis häält, et osutuda valituks.

Võib ka otsustada, et valitakse vähem juhatuse liikmeid. Juhul kui põhikirjas on kirjas üks kuni viis liiget, siis otsustatakse koosolekul, et valitakse viie liikme asemel kolm.

Ja kolmandaks võib Mardi sõnul teha otsuse, et kandideerima määratakse rohkem kandidaate, et oleks paljusus ja valituks osutub enim hääli saanud kandidaat.

Erand kinnitab reeglit

On ka erandeid, mida tuleb ühistujuhtidel teada: näiteks kui soovitakse langetada kaasomandi ajakohastamise otsus (rahvakeeli tervikrenoveerimine), peab otsuse poolt olema kvalifitseeritud häälteenamus. Sama põhimõte kehtib ka laenu võtmisel, juhul kui laenusumma ületab ühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa.

«Erisusi on veel, kuid oluline on, et ühistujuhid neid asjaolusid teavad ega satu teadmatusest õigusvaidlustesse,» sõnas Mardi.    

Artikkel ilmus 3.09.2020 Postimehes

Artikli autor Kristina Kostap


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki
Toetused mälestistele
04.august 2020