Küsimusest võib järeldada, et tegu on mitteelamuga, nii sõltuvad nõuded laiendamiseks olemasoleva hoone mahust.
Ehitusseadustiku lisa 1 sätestab, et ehitusaluse pinnaga kuni 60 m2 ja üle 5 m kõrge mitteelamust ehitiste laiendamiseks kuni 33% on vajalik ehitusteatis ja ehitusprojekt. Üle 33% ehitusaluse pinnaga hoone puhul on alati vaja ehitusluba, mis eeldab ehitusprojekti.
Ehitusluba antakse, kui ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamiseks esitatud nõuetele (EhS § 42). Kõik ehitusloa või ehitusteatise alusel ehitatud ehitised kantakse ehitusregistrisse, mille eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta (EhS § 58 lg 1). EhS kehtestab ka järelevalve tingimused ja korra ning sanktsioonid, kui seadusest tulenevaid nõudeid rikutakse. Järelevalve viisid on jagatud kaheks ehk omanikujärelevalve ja riiklik järelevalve. Kui omanikul puuduvad omanikujärelevalve teostamiseks vajalikud teadmised, tellib ta selle pädevalt isikult lepingulisel alusel.
Riiklikku järelevalvet teeb kohalik omavalitsus või ehitusseadustikus ette nähtud juhtudel tehnilise järelevalve amet. Riikliku järelevalve eesmärk on tagada ehitise, ehitamise ja ehitiste kasutamise ohutus nii omanikele kui ka teistele kasutajatele (EhS § 130). Seega riikliku järelevalve teostamine on kaalutlusotsus ja kohalik omavalitus peab sekkuma ebaseaduslikku ehitustegevusse, kui on alust arvata, et ehitamisega kaasneb oht keskkonnale või teistele inimestele või on alust arvata, et ehitamine on vastuolus õigusaktidega. Tegelikult algab järelevalve juba ehitusloa või teatise andmise menetluse käigus, ja kui osapooled on menetluses olnud piisavalt hoolsad, peaksid olema välistatud nõuetele vastavuse probleemid.
Kui aga tegu on õigusvastase ehitamisega, algatatakse järelevalvemenetlus ning menetleja teeb järelevalve korras ettekirjutise, mis paneb isikule kohustuse teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost. Muu hulgas võib järelevalve teostaja keelata või peatada ehitamise või mitte anda ehitusluba, keelata ehitustegevus, peatada ehitustegevus, kuni on esitatud kasutusteatis või väljastatud kasutusluba, nõuda ehitise lammutamist.
Ettekirjutises peaks tähtaeg täitmiseks olema mõistlik ja piisav, et rikkumist kõrvaldada ja vajalikke lubasid taotleda. Kohtupraktika on asunud siiski seisukohale, mis on suunatud ehitise seadustamisele, kui ehitis ei kujuta endast ohtu omanikule ega teistele isikutele.
Kui aga järelevalve käigus tehtud ettekirjutist tähtajaks ei täideta, on võimalik rakendada haldussunnivahendeid, milleks on sunniraha, asendustäitmine ja vahetu sund, mida reguleerib asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS). Sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutisega pandud kohustust (ATSS § 3). Sunnivahendit saab kohaldada üldjuhul siis, kui isikut on eelnevalt hoiatatud.
Ehitusseadustik näeb ette ettekirjutise täitmata jätmise korral kohustuse täitmisele sundimiseks sunniraha, mille ülemmäär füüsilisele isikule on 6400 eurot ja juriidilisele isikule 64 000 eurot (EhS § 133).
Küll aga näeb EhS ette ka võimaluse ehitistele ja ehitamisele esitatud nõuete rikkumise, ehitusloata ehitamise, kasutusloata ehitiste kasutamise eest määrata rahalisi karistusi.
Kõiki haldusakte on võimalik vaidlustada haldusmenetlusseadustikus ette nähtud korras.
Vastus küsimusele oleks, et antud olukorras oleks mõistlik koos kohaliku omavalitsusega püüda teha kõik, et antud ehitis ja selle ehitamine seadustada nõutavas korras.