Hea teada

Postimees: Ida-Virumaa korteritele mõeldud raha jõudis ringiga Tallinna

facebook
23.november 2020
  • Pankade vähene huvi suunas KredExi laenuturule
  • Ida-Virumaale ja madala turuväärtusega piirkondadele tehti erand
  • Naabrite eeskuju paneb liigutama
  • Toetusrahade kraanid on endiselt avatud
Riigi üllas plaan teha ääremaade korterelamud ilusaks ja soojakindlaks ebaõnnestus Ida-Virumaal täielikult. 3,6 miljoni suuruse meetme peale tuli vaid üks taotlus ning rahalaev jõudis osaliselt otsapidi Tallinna tagasi.    

Euroopa Liidu ambitsioonikate kliimaeesmärkide tulemusena jõuab Eestis elamute rekonstrueerimise turule tohutu hulk raha. Kui 2018. aastal ei jaganud valdkonna toetamisega tegelev KredEx uutele projektidele välja mitte ühtegi eurot, siis tänavu on käima läinud suisa kolm meedet, mille kogumaht ületab 100 miljonit eurot. Ka tuleva aasta riigieelarves on väljamaksete tegemiseks plaanitud umbes 90 miljonit.

Kui paari aasta taguste meetmete puhul käis toetuse taotlemine põhimõttel kes ees, see mees, ja raha nappis, siis nüüd on olukord vastupidine. Riik kuulutas mais välja 71 miljoni suuruse erakorralise taotlusvooru ning tänaseks pole see maht veel täis saanudki. KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu sõnul on ruumi veel umbes 27 miljoni jagu.

Raha hakkab üle jääma

Tõenäoliselt hakkabki tulevikus raha meetmetesse stabiilsemalt liikuma, sest riik plaanib väga jõuliselt elamute renoveerimist toetama asuda. Tänavu juulis vastu võetud hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia seab ette üliambitsioonika eesmärgi: aastaks 2050 tuleb terviklikult rekonstrueerida kogu Eesti enne 2000. aastat ehitatud hoonefond.

Muuhulgas näeb strateegia ette, et korterelamuid korda tehes tuleks arvestada ka regionaalse tasakaalu aspekti.

Seetõttu katsetati tänavu esimeses, 28,5 miljoni suuruses taotlusvoorus lahendust, kus Eesti jagati viide regiooni ning sisse toodi erisused: Tallinna ja Tartu linna korteriühistud said elamute kordategemiseks taotleda vaid 30-protsendilist toetust. Nendega külgnevate valdade asustusüksusi rahastati 40 protsendi ulatuses. Ülejäänud Eestit toetati 50 protsendiga.

Seetõttu oligi Põhja-Eesti piirkonda (sh Harjumaale) alguses ette nähtud 3,9 miljonit ja näiteks Ida-Viru maakonda 3,6 miljonit eurot.

Kuid mis oli tulemus? Ida-Virumaa projekt ebaõnnestus täielikult. 3,6 miljoni peale rahuldati vaid üks taotlus. Ning kiirelt sai selgeks, et raha tuleb ümber suunata. Pärast raha ringitõstmist juhtuski see, et kuigi Ida-Virumaale oli alguses ette nähtud peaaegu sama suur summa kui Harjumaale ja Tallinnale kokku, rahastati ainuüksi Tallinnas lõpptulemusena 21 kortermaja ja Ida-Virumaal üks.


 

Kolm tänavust meedet

KredExi kolm tänavust ­meedet kortermajadele

Piirkondlik rekonstrueerimistoetus 2020: 28,5 miljonit (suletud)

Erakorraline korterelamu rekonstrueerimistoetus: 71 miljonit (avatud)

Elemendipõhine rekonstrueerimine: 12 miljonit (avatud)

Noppeid hoonete rekonstrueerimise pikaajalisest strateegiast

Korterelamute arv Eestis: 22 600

Rekonstrueerimist vajavate korterelamute arv: 14 000

Alates 2010. aastast rekonstrueerimistoetuse saanud ­kortermajade arv: 1114

Keskmine kortermaja tervikliku rekonstrueerimise maksumus 2015–2017: 285 €/m²

Rekonstrueerimist vajavate korterelamute kogumaksumus praeguste hindade alusel: 5,4 miljardit eurot


Probleem ei ole uus. Terve selle aja jooksul (alates 2010. aastast), mil Eestis on kortermajadele rekonstrueerimistoetusi jagatud, on Ida-Virumaal tehtud riigi toel korda 13 kortermaja (aasta alguse seisuga). Harjumaal ja Tallinnas seevastu 534 ja Tartumaal 213. Kortermajade hulga poolest on idapoolseim maakond Eesti suuruselt kolmas: ehitusregistri andmetel on seal 2140 korter­elamut.

Peamised leige huvi põhjused näivad peituvat pankades ja väheses teadlikkuses. Kuna Ida-Virumaal maksab kinnisvara vähe, ei anna pangad sinna lihtsalt laenu. Toetuse teine pool tuleb ühistutel endal katta ja selleks pole neil raha. «Neid kortermaju ei ole, mis suudavad omavahenditega kõik korda teha. Tuleb võtta pangast laenu ja selleks peab tagatis olema aktsepteeritav. Maapiirkondades see pankade jaoks nii ei ole. Ja ma saan neist täitsa aru,» ütleb Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Ka KredEx on adunud, et pankade raha ei kipu suurematest linnadest kaugemale jõudma. Seetõttu toodi tänavu mais turule lahendus, kus KredEx hakkab peale toetuse andma ise ka korteriühistutele renoveerimislaenu. Ühistud saavad seda taotleda juhul, kui pank on laenu andmisest keeldunud või pakutud tingimused on ebamõistlikult kulukad. Laenu suurus ühistu kohta on kuni kolm miljonit eurot ning intress algab kolmest protsendist, mis on KredExi sõnul võrdne pankade pakutavaga.

Maa elanikele tuldi vastu

Kuna laenu saamise probleem maapiirkondades näib olevat lahendatud, lubab KredEx ka teavitust edaspidi paremini teha. «Üks põhjus, miks inimeste teadlikkus näiteks Ida-Virumaal on väiksem, on see, et meil polnud varem mõtet sinna suurt rõhku panna. Üsna jabur oleks olnud panustada teavitusse olukorras, kus meil oli teada, et need ühistud ei pruugi saada pangast laenu. Oleks tekkinud olukord, kus riik hirmsasti teavitab seal, et tulge-tulge kõik maju korda tegema, aga tegelikult ühistud raha ei saagi. See toonuks kaasa pettumust,» selgitab Reinsalu.

Urmas Mardi sõnul leevendab KredExi laenuturule saabumine probleemi märkimisväärselt. «Kindlasti on see ülimalt tähtis. Milles küsimus? See on väga mõistlik meede, mis peaks kindlasti ühistuid elavdama. Inimesed peavad lõpuks aru saama, et 50–60 aastat ei saa sama katuse all elada. Sa pead selle lõpuks ikkagi korda tegema.»

 

Terviklik ümberehitus

Tegevused korterelamute tervikliku rekonstrueerimise puhul C-energiaklassi saavutamiseks

välisseinte soojustamine (mineraalvilla puhul 15–20 cm kiht)

katuse või pööningu soojustamine (30–40 cm soojustust)

akende vahetus (kolmekordse klaaspaketiga aknad),

küttesüsteemi uuendamine (kaugkütte puhul uue kahetorusüsteemi paigaldus koos radiaatorite termostaatventiilidega),

soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine (kas tsentraalne agregaat koos torustikuga seina soojustuse sees või väljatõmbeõhu soojuspump).

Tema sõnul on positiivne ka asjaolu, et kevadel erakorraliselt välja töötatud 71-miljoniline meede võimaldab vaesemate piirkondade ühistutel renoveerida korterelamuid ka osaliselt. Nimelt on varasemate taotlusvoorude puhul tavaliselt nõutud korteriühistutelt terviklikku renoveerimist, mis tagab hoonele vähemalt C-energiaklassi. Ida-Virumaale ja alla 200-eurose ruutmeetri hinnaga piirkondadele tehti aga erand ka osaliseks renoveerimiseks. «Alati on mõistlik maja terviklikult renoveerida. Muidu elad kogu aeg nagu ehitusobjektil. Alguses teed katuse korda, siis fassaadi, siis küttesüsteemi, aga siis kui lõppu jõutakse, ollakse jälle alguses tagasi,» näitlikustab Mardi. «Aga midagi ei ole teha. Kui maapiirkondades ei ole nii võimekad korteriühistud ja katus on läbi, tuleks ka see korda teha. Nendel korteriühistutel käib terviklik renoveerimine üle jõu.»

Reinsalu toob esile, et teistes maakondades on huvi suurem ning üldiselt ollakse katvusega rahul.

«Kui Tartumaa ja Tallinn koos Harjumaaga välja jätta, siis tegelikult rekonstrueeritakse kõige rohkem Lääne-Virumaal. Neljandal kohal on Valgamaa. Tahan öelda, et rekonstrueeritakse põhimõtteliselt igas Eestimaa otsas,» sõnab Reinsalu.

Samas näitab kiire pilk toetusi saanute nimekirjale, et toetused koonduvad siiski vaid maakonnakeskustesse. Näiteks Põlvamaal läksid kõik seitse piirkondliku vooru rahastusotsust Põlva linna.

«Kui vaatame maapiirkondi, siis seal paiknevad elamud sageli üksikuna ega teki sellist efekti, mis tekib linnades või suuremates keskustes. Meil on näiteid, kus kvartalis on 15 maja ning pärast kolme maja kordategemist hakkavad teised ka eeskuju võtma. Alati on vaja ühte eeskuju.»

Täpselt sama kinnitab ka Mardi. «Kui on üks julge, kes teeb asja ära, siis hakkavad ka naabrimehed huvi tundma. Kui tekib arusaam, et see on hea ja kasulik asi, siis tekib huvilisi kõvasti juurde. Ka Tallinnas oli alguses sama lugu.»

Ida-Virumaa huvipuuduse kohta toob Reinsalu aga veel ühe põhjuse. «Ida-Virumaa on tegelikult üldse markantne näide. Seal on juba suurem üldine ebakindlus. Aga seal on ka madalamad küttekulud, kuna kasutatakse Narva elektrijaamade jääksoojust. Seega renoveerimise üks ratsionaalseid argumente, küttekulude vähenemine, seal sellisel määral ei toimi,» ütles Reinsalu, lisades, et mõni mure on siiski ka Hiiumaal.

Kuigi 71 miljoni euro suuruses koroonakriisi meetmes on taotlejatele veel 27 miljoni ulatuses ruumi, pole KredExi sõnul vähene huvi suur murekoht.

«Ikka on nõudlust, lihtsalt arvestada tuleb sellega, et natuke on vaja teha eeltegevusi. Selleks et tulla toetust taotlema, on vaja esmalt saada üldkoosoleku otsus. Kui on näiteks tegemist väga suurte majadega, siis seal on esiteks suur väljakutse piisav kvoorum kokku saada ja siis omakorda veel positiivne otsus liikmetelt saada,» selgitab energiatõhususe osakonna juht.

Aga milliseks kujunevad küttekulud pärast terviklikku renoveerimist?

«Tervikliku rekonstrueerimise keskmine maksumus on viiekordses paneelmajas keskmiselt 300 eurot ruutmeetri kohta.

Kui eeldada, et ühistu saab meilt 50-protsendilise toetuse, siis on kulu suurusjärgus 150 eurot ruutmeeter. 55-ruutmeetrise korteri puhul teeks see 8000 eurot,» selgitab Reinsalu.

Siiski möönab KredExi ametnik, et igakuised kulud pärast renoveerimist üldjuhul tõusevad. «Edaspidi hakkab inimene pärast terviklikku renoveerimist maksma väga heal juhul sama palju kui varem. Mõnel juhul tuleb ka natuke rohkem tasuda. Aga see ei ole suur vahe,» sõnab Reinsalu lõpetuseks, rõhutades, et arvestamata ei tohiks jätta kinnisvara väärtuse kasvu ja paremaid elutingimusi.


Artikkel ilmus 23.11.2020 ajalehes "Postimees"
Artikli autor Carl-Robert Puhm
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki