Hea teada

Priidu Pärna Postimehes: kas eraomanikud riisuvad järgmiseks Kadrioru pargis lehti?

facebook
10.veebruar 2021
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf hindab, et eraomanike teehoolduskohustus on täitmata 2/3 ulatuses. Tundub, et on tekkinud revolutsiooniline olukord, kus omanikud enam ei taha ja valitsejad ei saa samas vaimus edasi minna, kirjutab Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna (Isamaa).    

Kui kaaslinlased on vihased, et krundiomanikud ei hoolda talvel oma majaesist, siis ei panda tähele, et tegemist on linna maaga, mitte eraomandiga. Loomulikult peab eraomanik oma krundi korras hoidma, suvel niitma rohtu ja talvel tõrjuma purikaid.

Kinnistuomanike esindajana pöördusin detsembris riigihalduse ministri poole, et talvine kõnniteehoolduse kohustus kinnistuomanikele tühistataks. Leian, et 21. sajandil ei ole praegusel viisil linnavara hooldamise korraldamine enam õigustatud. Me ei ela enam hobuste ja aurumasinate ajastul, vaid tehnikasajandil, kus on ATVd, iseliikuvad autod ja koristusrobotid. Sellest lähtuvalt on kummaline panna lumelükkamise kohustus labidate ja luudadega toimetavatele kinnistuomanikele.

Tagasiminek munitsipaalkapitalismi

Tallinn on selle aasta alguses loonud paarikümne töötajaga mehhaniseeritud heakorraüksuse, abilinnapea nimest tuletatuna hellitava nimega K-komando. Üksuse eesmärk on konkureerida erasektori teehooldusettevõtetega ja pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluva teeala korrashoiuga tegeleda. Kahjuks pöördub Tallinn taas munitsipaalkapitalismi ja avaliku rahaga turu moonutamise poole, mille ebaõnnestunud näited on linnapood LIPO ja Tallinna pank.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) lubab kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormisi. See säte pärineb ligi 30 aasta tagusest ajast, kuid ulatub ajaloos teoorjuse aega. Ehitusseadustik (2015) sätestab selle koormise juba otsese kohustusena: asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Oluline on, et riigikogule esitatud eelnõus vastav säte puudus ja see lisati omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on hiljuti avalikult möönnud, et süsteem linnaruumi korrashoidmisel ei tööta laitmatult ja seaduse muutmist tuleks kaaluda. Sellise ettepaneku ongi Eesti Omanike Keskliit ja Korteriühistute Liit teinud riigihalduse ministrile, sest ministeeriumis käivad ettevalmistused KOKSi suuremaks muutmiseks.

Omavalitsusel on vajalik teehooldustehnika

Kõnniteede korrashoiu koormise ülemäärasuse asjus on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. Näiteks pöördus Pärnu elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise ja majandusliku olukorra tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga piirneval 200 ruutmeetri suurusel linnamaal. Linn pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus. Õiguskantsler jõudis seisukohale, et kui omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Volikogu saab teha isikule koormise täitmisel soodustusi või vabastada ta koormise täitmisest. Oluline on vältida, et inimene peab hakkama linna pandud koormise täitmiseks taotlema linnalt sotsiaaltoetust. Küüniline ringmäng.

Makske linnale linnavara hooldamise eest?

Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada hommikul kella seitsmeks ja ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka tiheda saju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu. Sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Malakana ootab sunniraha 9600 ja trahv 400 eurot. Kurioosumina lükkab omaniku hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk.

Omanikud on samuti omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Me ei kujuta ju ette, et linnavalitsus kehtestaks laupäevakukohustuse igal linnakodanikul kolm päeva sügisel Kadrioru pargis lehti riisuda, sest linnal pole selleks võimekust.

Tekkinud on kafkalik olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid, linn pakub siis omanikule, et me võime ise oma teed oma komandoga korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab. Mis loogikaga peaks kõigi poolt üldkasutatava kõnnitee hooldamise eest tasuma selle kinnistu omanik, kelle maatüki äärde tee on rajatud? Linna kohustused tuleb täita siiski linnakassasse makstavatest maksudest. Kuigi ebaõnnestunud seadusest võib leida õigustust, et kui omanik peab praegu linnateid hooldama, siis ei keela see omavalitsusel seda kohustust üle võtmast ka seadust muutmata, kasvõi järk-järgult omavalitsuse võimekust suurendades. Tallinnas tuleks väidetavalt tööle võtta 1500 kojameest ja kulutada lisaks 20 miljonit eurot. No kui inimesi ei taheta juurde võtta või tehnikat soetada, siis makse omanikele seni palka linnavara korrashoidmisel appi tulemise eest. Tundub, et sellest saab üks lähenevate kohalike omavalitsuste valimiste teema. Seniks sõidame taksoga!


Arvamus ilmus 10.02.2021 Postimehes

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki