Hea teada

Priidu Pärna Õhtulehes: On aeg lõpetada lumerookimise teoorjus

facebook
16.veebruar 2021
Jalakäijad on pahased, et kõnniteed on kui pudrukauss ja linnaisad on kurjad, et omanikud ei täida oma hoolduskohustust. Lumi on hea selles mõttes, et lisaks valgele ilule saavad avalikkuse tähelepanu selle pea iga-aastaselt korduva probleemi põhjused. Üks asi tuleb kohe selgeks rääkida. Kui kaaslinlased on vihased, et krundiomanikud ei hoolda talvel oma majaesist, siis ei panda tähele, et tegemist on linna maaga ja mitte eraomandiga. Loomulikult peab eraomanik oma krundi korras hoidma, suvel niitma rohtu ja talvel tõrjuma purikaid.    
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) lubab kehtestada isikutele nende valduses oleva kinnistu ning sellega piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks koormiseid. See säte pärineb ligi 30 aasta tagusest ajast. Ehitusseadustik (2015) sätestab selle koormise juba otsese kohustusena  asulas on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Seadustiku säte ei võimalda omavalitsusel enam isegi koormise kehtestamist kaaluda.   

Oluline on, et riigikogule esitatud eelnõus vastav säte puudus ja see lisati omavalitsuste lobitöö tulemusena parlamendi menetluse käigus, mistõttu on see näide halvast seadusloomest, kuna seda kohustust ei ole omanikega läbi arutatud. Tallinna linnapea Kõlvart on avalikult sel nädalal möönnud, et süsteem linnaruumi korrashoidmisel ei tööta laitmatult ja seaduse muutmist tuleks kaaluda. Sellise ettepaneku ongi Eesti Omanike Keskliit ja Korteriühistute liit teinud riigihaldusministrile, sest ministeeriumis käivad ettevalmistused KOKS-i suuremaks muutmiseks.


Omavalitsusel on vajalik teehooldustehnika 

Kõnniteede korrashoiu koormise ülemäärasuse osas on omanikud pöördunud ka õiguskantsleri poole. Näiteks pöördus Pärnu elanik, kelle sõnul ei suuda ta oma kõrge ea, halva tervise ja majandusliku olukorra tõttu hoolitseda heakorra eest oma kinnistuga piirneval 200 m2 suurusel linnamaal. Linn pakkus välja, et isik tasub 1080 eurot aastas heakorraettevõttele. Eaka kinnistu omaniku pension oli veidi üle 400 euro kuus.    

Õiguskantsler jõudis seisukohale, et kui omavalitsus kehtestab koormise, siis peab ta arvestama sellega kaasneva põhiõiguste riive proportsionaalsust. Volikogu saab teha isikule koormise täitmisel soodustusi või vabastada ta koormise täitmisest. Oluline on vältida, et inimene peab hakkama linna pandud koormise täitmiseks taotlema linnalt sotsiaaltoetust. Küüniline ringmäng. 

Kinnisasja omanike suhtes avalike koormiste kehtestamine pärineb 1864. aasta Balti Eraseadusest ja on sealt kandunud tänasesse õiguskorda. 21. sajandil ei peaks avaliku võimu teostamisel enam kasutama sunnitöö vahendeid ja teoorjust. Nii nagu talumehed ei pea enam täitma küüdikohustust või ülal pidama vallavaeseid, ei pea ka kinnistuomanikud hooldama omavalitsusele kuuluvaid kõnniteid. Hobutranspordi, aurumasinate ja kojameeste ajastust oleme jõudnud tänapäeva, kus kaasaegne teehooldustehnika (väiksed traktorid, ATV-d) võimaldab kiirelt ja tõhusalt omavalitsusel ise oma teid hooldada, tagades ka teehoolduse ühtse taseme. Milrem Robotics katsetab iseliikuvaid lumekoristusroboteid, aga innovatiivse pealinna tiitli poole õhkav Tallinn rajab oma vara korrashoiu luudadele ja lumelabidatele.    

Makske linnale linnavara hooldamise eest?

Omanikud on samuti omavalitsuse maksumaksjad ja võõra vara hoolduskohustuse nende õlule panemine on ebaõiglane. Me ei kujuta ju ette, et linnavalitsus kehtestaks laupäevakukohustuse igal linnakodanikul kolm päeva sügisel Kadrioru pargis lehti riisuda, sest linnal pole selleks võimekust.

Omanikul on kohustus lumesaju korral omavalitsuse teed hooldada ühe päeva jooksul ka korduvalt, mistõttu ei saa ta ka saju korral tööle minna, omanik peab avalike teede hooldamiseks oma kulul soetama ka sõelmeid ja koristustehnikat või palkama selleks tööjõudu. Sisuliselt ei saa omanik lumesaju kartuses sõita talvel puhkusele. Malgana ootab sunniraha 9600 ja trahv 400 eurot. Kurioosumina lükkab omaniku poolt hooldatud teele taas lume tagasi põhiteed hooldav lumesahk.    

Tallinna abilinnapea Klandorf hindab, et eraomanike teehoolduskohustus on täitmata 2/3 ulatuses. Tundub, et on tekkinud revolutsiooniline olukord, kus omanikud enam ei taha ja valitsejad ei saa samas vaimus edasi minna. 

Tallinn on selle aasta alguses loonud paarikümne töötajaga mehhaniseeritud heakorraüksuse, abilinnapea nimest tuletatuna hellitava nimega K-komando. Üksuse eesmärk on konkureerida erasektori teehooldusettevõtetega ja pakkuda tasulist teenust omanikele, kes ei soovi ise linnale kuuluvate teeala korrashoiuga tegeleda. Kahjuks pöördub Tallinn taas munitsipaalkapitalismi ja avaliku rahaga turu moonutamise poole, mille ebaõnnestunud näited on linnapood LIPO ja Tallinna pank.   

Kafkalik olukord, kus omavalitsus kohustab omanikku hooldama linnateid, linn pakub siis omanikule, et me võime ise oma teed oma komandoga korras hoida, aga teie makse selle eest, et linn ise oma vara hooldab. Kuigi ebaõnnestunud seadusest võib leida õigustust, et omanik peab täna linnateid hooldama, siis ei keela see omavalitsusel seda kohustust üle võtmast ka seadust muutmata, kasvõi järkjärgult omavalitsuse võimekust suurendades. Tallinnas tuleks väidetavalt tööle võtta 1500 kojameest ja kulutada lisaks 20 miljonit eurot. No kui inimesi ei taheta juurde võtta või tehnikat soetada, siis makse omanikele seni palka linnavara korrashoidmisel appi tulemise eest. Tundub, et sellest saab üks lähenevate kohalike omavalitsuste valimiste teema. Seniks sõidame taksoga!  

Artikkel ilmus 7.02.2021 Õhtulehes
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki