Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on üürileandja kohustatud asja üürnikule üle andma lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Üürnik peab oma kulul kõrvaldama üüritud asja puuduse, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega.
Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik VÕSi § 278 kohaselt nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist ja alandada üüri või hoiustada üür, kui puudust ei kõrvaldata.
Eeldatakse, et üürileandja kõrvaldab puuduse mõistliku aja jooksul, s.t ülemäärase viivituseta. VÕS § 296 täpsustab, et kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on puuduse või takistuse tõttu vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest.
Küsimuses toodud puudused ei vasta tõesti asja tavapärastele omadustele ja nende kõrvaldamist saaks üürnik nõuda. Samas sõltub lahendus ka asjaoludest – kui üürida korter päevinäinud renoveerimata puumajas, kus on vanad vahetamata puitaknad, siis ei saa üürnik eeldada ka akende täielikku tuuletihedust.
Kuu aega puuduse kõrvaldamiseks on mõistlik aeg. Keerulisem on hinnata üüri alandamise ulatust, sest seadus siin täpset valemit ei anna ja “vastaval määral alandamist” peab kohtupraktika piiritlema. Üüri alandamine 30% võrra eeldab, et ruumide eesmärgipärane kasutamine ja asja omaduste tarbimine oleks takistatud hinnanguliselt kolmandiku võrra.