Hea teada

Priidu Pärna Postimehes: Lumesõjas surma ei saa

facebook
10.jaanuar 2022
Lumesõjas surma ei saa, haavata aga küll. PERHi erakorralise meditsiini osakonda pöörduti eelmise aasta lumerohkes jaanuaris kukkumise tõttu 218 korral, sh oli 25 korral tagajärjeks peavigastus. Lumi on tulnud, et jääda. Ei maksa kommunaalpoliitikutel loota, et kliimasoojenemine suretab kõnniteede talvise hoolduse probleemi.

Rahul pole olukorraga keegi. Omanikud ei taha korras hoida võõrast vara ja kanda sellega kulusid. Norstat tegi eelmisel talvel küsitluse, mille järgi pidas 73 protsenti vastanutest kõnniteede puhastamist omavalitsuse kohustuseks. Norstati juhi sõnul näitas uuring, et lumerohkuse ja tänavate libeduse valguses ootavad inimesed, et avaliku ruumi korrashoiu eest vastutaks omavalitsus. 

Tegelikult on arvukalt KOVe, kus kõnniteede hooldus on alati olnud omavalitsuse rida. Suurte linnade juhid tunnistavad, et praegune süsteem, kus krundiomanik peab korras hoidma tema maatükiga piirneva kõnnitee, tagama sellel enda kulul libedustõrje ning tegema seda saju korral korduvalt, ei anna kvaliteetset tulemust. Järelevalvele ja trahvimisele läheb omajagu auru. Omanik roogib oma teeosa puhtaks, linna sahk lükkab lume hooga kõnniteele tagasi. Nagu Vesipruul ja Tatikas loobivad surnud koera üle tara. Selmet et «valge prügi» kohe välja vedada või ära sulatada, nagu mõnes riigis tehtavat. Tallinna abilinnapea Svet on lubanud järgmiseks talveks välja tulla plaaniga korraldada kõnniteede hooldust sarnaselt jäätmekäitluse piirkondliku korraldamisega. Väärt idee, mida kaaluda.

Esmalt tuleb meil tunnistada, et tegemist on iganenud lahendusega, mis rajaneb tuhandete linnakodanike füüsilisel tööl. Rahandusministeerium ei ole toetanud parlamendis menetletavaid eelnõusid, kuna sellega kaasnevat omavalitsuste rahalise koormuse kasv, kuid egas ametnikudki riigieelarvet enam arvelauaga kokku löö. Aeg on lõpetada feodaalajastusse ulatuv teokohustus. Tallinn pälvis 2017. aastal Euroopa innovatsioonipealinna konkursil teise koha. Linna tunnustati julguse eest katsetada murrangulisi tehnoloogialahendusi, linn on toetanud nii juhita autode, pakirobotite kui ka sõidujagamise kasutuselevõttu, kõlas tollastes põhjendustes. Tartu reklaamib ennast heade mõtete linnana. Kurb oli riigikogu majanduskomisjoni istungil kuulata mõlema linna esindaja kurtmist, et nad ei suuda midagi innovaatilisemat ja mehhaniseeritumat välja mõelda, kuna elektripostid olevat keset kõnniteed istutatud. Üksikute dramaatiliste näidetega maskeeritakse soovimatust olla tegelikult uuenduslik ja heade mõtete kandja. Linnaruum on täis paradokse. Uhke on Tallinna südalinnas vaadata hooldamata kõnniteedel ukerdavaid pakiroboteid, kes saavad oma töö raskustega siiski tehtud. Samal ajal linnavõim loodab oma vara korrashoidmisel kojameestele ning lumelabidatele, nagu poleks teehoolduses teaduse ja tehnika revolutsiooni toimunudki.

Omavalitsuse vara korrashoid on selle elanike solidaarne kohustus, mida tuleb finantseerida eelarvest. Kui KOV ei leia piisavalt tööjõudu, oleks loogiline, et omanikele makstakse tasu võõra vara hooldamise eest. Põhjendamatud on ettepanekud muuta kõnniteede korrashoid omavalitsuse kohustuseks klausliga, et majaomanik peaks selle karistusena kinni maksma, justkui ta kasutab seda teed üksi. Omavalitsused olevat valmis lumelükkamisega ise tegelema, kui riik selle neile hüvitab. Täitsa koomiline, tegemist pole ju riikliku ülesande panemisega omavalitsusele, vaid elementaarse omaniku kohustusega oma vara eest vastutada. Nii nagu majaomanik peab talvel lükkama katuselt lund ja kõrvaldama purikad, et need poleks ohuks kaaskodanikele. Mitmes riigis piirdub omaniku roll kohustusega puhastada lumest oma trepp ja selle ümbrus ühe meetri ulatuses, muu osa teehooldusest korraldab omavalitsus kaasaegse tehnikaga.

Tallinna väitel kuluks kõnniteede täielikuks talviseks korrashoidmiseks lisaks 17 miljonit. Suuremate omavalitsuste maksutulud kasvavad nagu pärm. Tallinna 2022. aasta eelarve ületab esimest korda miljardi piiri, eelarve kasv on tervelt kaheksa protsenti ehk 76 miljonit eurot. Lisaks menetleb riigikogu maamaksuseaduse muudatusi, mille järgi toimub iga nelja aasta tagant maade hindamine ja maamaksu korrigeerimine. Kui 2024. aastal need muudatused jõustuvad, siis laekuks omavalitsustele oluliselt rohkem maamaksu. Kui otsida talvisele teehooldusele rahalist katet, siis saab see tulla maamaksu tõusu arvelt ning omanikud on valmis seniks oma tööga linna tema kohustustes aitama.

"Omanik roogib oma teeosa puhtaks, linna sahk lükkab lume hooga kõnniteele tagasi. Nagu Vesipruul ja Tatikas loobivad surnud koera üle tara."

Artikkel ilmus ajalehes Postimees 10.01.2022

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki