Omanike keskliidu hinnangul peaks riik kordades rohkem raha eraldama kodude renoveerimiseks, et need energiatõhusamaks muuta. Ka korteriühistute liidu teatel on inimeste huvi majade renoveerimise vastu palju suurem, kui riik praegu toetust pakub.

Kuigi toetuse täpsemad tingimused on alles uuendamisel, on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Kadri Laube sõnul KredExi väikeelamute toetusmeetmeks sel aastal ette nähtud vähemalt 3,7 miljonit. Taotlusvoor algab tõenäoliselt märtsis.

Omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna ütles ERR-ile, et 3,7 miljonit on praeguses olukorras kindlasti liiga väike summa. See summa võiks tema sõnul olla kümme korda suurem. Ta ütles, et inimesed on aru saanud, et kodu energiatõhusamaks muutmine aitab energiahindadega võidelda. Seetõttu on ka majaomanike huvi toetuse taotlemiseks kordades suurem kui varasematel aastatel.

"Energiahindade kallidus sunnib inimesi toetuse peale püsti hüppama ja pabereid sisse andma," ütles Pärna.

Teisalt on tema sõnul läinud ehitushinnad palju kallimaks kui varasematel aastatel.

"Me võime võtta siia võrdlusbaasiks ju näiteks aasta 2020. Siis oli eraldatud summa 3,3 miljonit eurot ja sealt sai toetust 374 maja erineval kujul: kas uuendati küttesüsteeme või pandi sinna õhk- või maasoojuspumpasid või paigaldati päikesepaneele. Kui me samas suurusjärgus summaga saime toetatud ca 370 maja, siis täna, kus ehitushinnad on oluliselt kasvanud ning inimeste huvi on kordades suurem, siis see 3,7 miljonit on kindlasti abiks, aga see ei lahenda probleemi," sõnas Pärna.

Pärna ütles, et väikeelamute rekonstrueerimistoetust on alates 2016. aastast saanud ligikaudu 800 hoonet.

Eestis on väikeelamuid aga ligi 200 000. Nende hulka kuuluvad nii ridaelamud, paarismajad kui ka suvilad ja aiamajad. Renoveerimist ja energiatõhusamaks muutmist ootavad tema sõnul ligikaudu pooled neist hoonetest.

Omanike keskliidu juhatuse esimehe sõnul on riik siiamaani väikeelamute omanikke ka diskrimineerinud, sest on eelistanud renoveerida suuri kortermaju väikeelamute asemel.

Kui väikeelamute toetus saab olema vähemalt 3,7 miljonit eurot, siis korterelamute rekonstrueerimistoetuseks on Euroopa Liit seitsme aasta peale ette näinud kokku 366 miljonit eurot. See tähendab umbes 50 miljonit eurot aastas.

Eesti Korteriühistute juhatuse liige Urmas Mardi ütles, et ka see meede võiks palju suurem olla. Renoveerimistoetuste määr võiks olla kuni 90 miljonit eurot aastas, et ehitushinnad ei läheks ebanormaalselt kõrgeks. Mardi tõi välja, et tänapäevastele soojustamisnormidele vastab vaid alla kümnendiku kõigist korterelamutest. "Enamik meie korterelamutest on ju ehitatud nõukogude ajal. Siis olid materjalid teised ja ei peetud ka sellist soojapidavust sedavõrd oluliseks nagu täna. See maht, mis Eestis on ja kus korterelamuid oleks vaja renoveerida, see on kindlasti on väga-väga suur."

Mardi ütles, et inimeste huvi renoveerimistoetuste järele on väga suur. Ta tõi näite.

"2019. aasta kevadel, kui korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor avati, oli mahuks 19 miljonit eurot. Kell 12 öösel, kui voor avati, oli 1,3 minutiga esitatud juba nii palju taotlusi, et kogu see toetusteks minev raha oli avaldustega kaetud," ütles ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kadri Laube ütles, et kortermajade rekonstrueerimise taotlemine esitamine peaks olema võimalik aasta teises pooles ning täpsemad toetuste taotlemise tingimused on alles uuendamisel.