Hea teada

Villu Pella Eesti Päevalehes: miks eelistab valitsus praeguses kriisis just gaasiga kütjaid?

facebook
31.jaanuar 2022
Müütide alusel tehtud otsused võivad viia pöördumatute tagajärgedeni. Meedias avaldavad arvamust nii ametnikud, eksperdid, ajakirjanikud, südant valutavad kodanikud ja oma huve ajavad lobistid. Nende poolt esitatud info jõuab meediasse ning vale info (müüt) hakkab elama oma elu, mis sageli leiab võimendamist poliitikute poolt.

Eelmisel aastal arutati, et võiksime osta Vene elektrit alandamaks hinda Eestis. Arutelu ilmselt ei olnud edukas, sest viimastel nädalatel on energiavoog Venemaale märgatavalt kasvanud, nagu allpool selgub.

MKM asekantsler andis 19.jaanuaril intervjuu Postimehele ja ajakirjanik Mikk Salu kirjutas 25.01. artikli võimalikust elektrikriisi pehmendamisest. Vaatleme allpool mõningaid väiteid intervjuust, artiklist ja meedias levivaid väiteid.

1. Soomest tulevad nn. „torud" (350 + 650 MW) on elektrit pilgeni täis ja asekantsler väidab, et nii palju sealt elektrit läbi ei mahu, et Eestis ja Soomes oleks igal tunnil sama hind. Levinud on arvamus, et Leedu oma vähese tootmisvõimekusega tõstab elektri hinda Eestis, sest Soome elekter läheb läbi Läti Leetu. Allpool toodud joonisel näeme siiski teist pilti: praktiliselt kogu 650 MW kaabli kaudu imporditud elekter läheb Venemaale, vahel isegi rohkem. Soomest imporditud elektrist läks Venemaale alates 8.01.22.a. keskmiselt 68%, erandiks oli 10.01.22.a., kus Venemaale läks ka Lätist imporditud elekter. Näit. 25.01. ja 26.01. oli import Soomest vastavalt üle 900 MW ja 1030 MW, Vene eksport sellest oli üle 800 MW ja ligi 850 MW. Lätti läks mõlemal päeval ligi 100 MW. Näeme, et Eesti-Läti ülekandemahu kärpimine ei oma sellist mõju hinnale kui energiavoo kärpimine Venemaale. Täpsustuseks tuleb veel lisada, et Leedu ekspordib reeglina elektrit Lätisse ehk reeglina Eesti elekter ei jõuagi Leeduni.

Läti miinusega elektrivoog on elektri import Eestisse.

Eesti, Läti ja Leedu eraldudes BRELL-i elektrivõrgust jääb Soomest tulev elekter Baltikumi. Tekib küsimus, kas siis on ikkagi vaja rajada kolmas kaabel Soome. Lisaks teadmised, et Soome ühendab end Venemaast lahti 2035.a., Rootsi-Soome üks 600 MW (tänane võimsus 1200 MW) ühenduskaabel lõpetab lähiajal amortiseerumise tõttu töö. Võib-olla oleks kasumlikum orienteeruda Saksamaa suunale.

2. Leedu keelduvat ostmast Valgevenest Astravetsi tuumajaama elektrit. Sellega jäetakse mulje, et Valgevenest ei saabu Leetu üldse elektrit, mis ei vasta tõele. Leedu ekspordib imporditud elektrist ligi 500 MW Poola, ka Lätisse, kuid jätkub Leedule endale ka. Tõsi on muidugi see, et Leedu elektri tarbimisest lõviosa moodustab import, sh Kaliningradist ja Rootsist.

3. Asekantsler kinnitas, et Balti riigid on jaotatud hinnapiirkondadeks ning ka Soome ja Eesti on kaks eri hinnapiirkonda. Siin on tugev vastuolu Eleringi juhi seisukohaga, kes on korduvalt väitnud, et Eesti ei moodusta kunagi omaette hinnapiirkonda, vaid moodustab hinnapiirkonna kas koos Soomega või siis Läti ja Leeduga või kõik neli riiki koos. Kumma seisukoht siis tõene on? Viimasel ajal on sagenenud olukord, kus Eesti ongi olnud omaette hinnapiirkond.

4. Asekantsler väidab, et Soomes oli elektri hind ühel päeval 20 €/MWh tänu sellele, et „....Soomes oli väga palju tuuleenergiat, mille pakkumine ühel hetkel kattis tarbimise...". Soome tarbimine oli siis üle 10 000 MW. Tuule osa sellest oli ligi 2 400 MW (tavaline tuuleparkide toodang). Ei saa kuidagi öelda, et tuul kattis tarbimise.

5. Intervjuus väidetakse, et Soomes rajatakse igal aastal umbes 1000 MW jagu uusi tuuleparke. Tegelikkus on midagi muud: 2015.a. oli tuuleparkide võimsus 1005 MW, mis 2021.a. kasvas 3257 (kõik selle aasta jaamad ei ole veel töös). Seega 2015.a alates lisandus võimsust keskmiselt 375 MW aastas.

6. Tuuleparkide rajamist Eestis on takistanud probleemid olemasolevate radarisüsteemidega, mida valitsus mitmeid aastaid ei suutnud lahendada. Siin oleks pidanud selgeks tegema, et radarid ei ole vajalikud ainult Eestile (meil puudub kahjuks keskmaa õhutõrje võimekus). Finantsilise abikäe oleksid pidanud ulatama ka NATO riigid, sest radarisüsteemid on äärmiselt olulised Euroopa kaitsmisel, aga tagajärjena ei ole Eestil täna hädavajalikke täiendavad tootmisvõimsusi.

7. Me ei saa vaadata ainult tuule- ja/või päikeseparkide nimivõimsusi, vaid peame lähtuma nende keskmisest tootmisvõimsusest. Kui tuuleenergia nimivõimsus on 2000 MW, siis keskmine tootmisvõimsus on ligi 660 MW, sealjuures võib võimsus tuulevaiksetel päevadel langeda nulli lähedale. Päikeseenergia 1000 MW nimivõimsuse tootmisvõimsuseks on ligi 200 MW - öösel ei saa midagi ning pilvise ilmaga langeb võimsus oluliselt.

Need võimsused ei ole juhitavad, seetõttu vajame kindlasti juhitavaid võimsusi. Auvere Elektrijaama juhitav tootmisvõimsus on 265 MW ehk võimsus ei sõltu tuulest ega päikesest. Paldiski hüdropumpla ei päästa meid. Selle jaama esialgne eesmärk oli teenida lühiajalise „bilansienergia" pealt. Saksamaal kasvas energia nappuse tõttu lühiajaline „bilansienergia" maksumus hüppeliselt 64 eurost 2017.aastal 37 856 euroni 2019.a. Me vajame kindlasti juhitavaid võimsusi.

8. Levib inimeste süüdistamine ja nende rikkuriteks tembeldamine, et nad ehitasid pereelamu ja/või valisid olemasoleva elamu küttelahenduseks soojuspumba erinevad tehnoloogiad. Kas nad on siis süüdi ja on rikkurid? Meile kinnitati viimase ajani, et Põhjamaade elektrihind jääb lähiaastatel 40 eurot MWh eest. Kas MKM või siis Eesti Energia hoiatas inimesi mitmekordse hinnatõusu eest? Ei hoiatanud, vaid vastupidi soojuspumpade paigaldamist soodustati; EL soovib tänagi nende laialdasemat kasutuselevõtu. Kui MKM ja Eesti Energia vastutavad spetsialistid ei näinud hinnatõusu (kuigi nad oleks pidanud CO2 hinnatõusuga arvestama) ette, siis ei maksa inimesi nimetada rumalateks ja neid, kes on viinud pangalaenuga ellu elu unistuse oma pereelamu näol, rikkuriteks.

9. Lõpuks, kuid mitte viimasena börsil kujunevast hinnast. MKM asekantsler toob börsi hinna kaitseks teesi „majandusteooria kinnitab, et selline turumudel on optimaalseim, tagamaks tarbijatele igal tunnil optimaalseima hinna ning tootjatele motivatsiooni investeerida ning olla turul". Elu on näidanud, et tegelik elu ei allu enamus kordadel teooriale ning olemasolevad teooriad asendatakse tihti uutega ja need omakorda uutega ning loodetakse - uued teooriad peegeldavad elu täpsemalt. Tänane olukord elektriturul võiks olla põhjuseks olemasoleva teooria kriitiliseks läbitöötamiseks ning selle asendamiseks mõistlikumaga, mis arvestaks ka tarbijate huvidega saada taskukohast energiat, samal tagades ka tootjate ning investeerijate huvid.

Energia kodutarbijate hinnalaega diskrimineerimine. Mingil põhjusel diskrimineeritakse hüvitamisel selgelt elektri kodutarbijaid hinnalae kogusega võrreldes gaasitarbijatega. Nii kompenseeritakse arvel elektri tarbimist kuni 650 kWh, aga gaasi tarbimist kuni 2 750 kWh ulatuses. Kokku saavad gaasitarbijad seega hüvitist 3 400 kWh eest. Sellise energia kogusega on võimalik katta soliidse eramu energiavarustuse. Diskrimineerimise lõpetamiseks tuleb soojuspumbaga kütvate eramu omanikele hinnalagi tõsta 2 150 kWh. Sellisel juhul saavutame omanike võrdse kohtlemise. Inimesed ei paigaldanud soojuspumpasid omavoliliselt, vaid nad järgisid sisuliselt valitsuse ja EL soovitusi.

Loodetavasti hinnalagedega ei toimu diskrimineerimist, aga see vajaks eraldi pikemat analüüsi.

Kuidas peaksime edasi minema, kui võimalik aatomijaam võib kõne alla tulla alles 15 aasta pärast?

1. Rohepöörde ülemineku perioodiks tuleb tõsiselt kaaluda prof Alar Konisti ettepanekuid põlevkivienergeetika arendamiseks või siis rajada maagaasil (LNG) töötav elektrijaam kui ainsad reaalselt juhitavad võimsused. Elektrijaama ehitamine võiks teoks saada viie aastaga.
2. Määrata Eesti hinnapiirkonna staatus börsil.
3. Riigi poliitikute ja ametnike poolt esitatav info peaks olema tõene, vältimaks „müüdi" tekkimist.
4. Arendada tuuleenergeetikat ning luua erinevatele investoritele võrdsed võimalused ning vältides mõnede investorite turult väljatõrjumist.
5. Lõpetada ühiskonna lõhestamine.
6. Tuleb võtta uurimise alla börsi hinna kujunemine ning viia ta vastavusse tegelikkusega ehk peatada rohepöörde poolt tekitatud hinna liiga suur volatiilsus. Vastasel korral jõuame kaosesse.
7. Valitsus peab hinnalae määramisel vältima kodutarbijate diskrimineerimise.

Villu Pella artikli juurde
Arvamuslugu ilmus Eesti Päevalehes 30.01.2022
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki
Toetame Ukrainat!
28.veebruar 2022