Hea teada

Olmejäätmeid peab liigiti kogume nende tekitaja

facebook
13.juuni 2022
10. juunist hakkas kehtima määrus, millega täpsustati ja täiendati seni kehtinud korda.

Määruses on kirjas, et olmejäätmeid peab liigiti koguma nende tekitaja – ehk igaüks meist – ja seda tuleb teha jäätmete tekkemomendil. Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist peab aga korraldama kohalik omavalitsus. Olmejäätmete kokkukorjamisel on tähtis lähtuda põhimõttest, et tekkivate segaolmejäätmete kogus igas majapidamises peab vähenema, mistõttu peab oluliselt laiendama teiste jäätmeliikide (nt biojäätmed ja pakendijäätmed) liigiti kogumist. See põhimõte peab väljenduma eeskätt vastavate konteinerite kättesaadavuses ja suuruses. See on peamiseks hoovaks, millega kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik toetada ringlussevõtu sihtarvude saavutamist.
 
Üks olulisemaid muudatusi puudutab sortimata segaolmejäätmeid. Kui varem jõudis mingi osa segaolmejäätmeid täiendava töötluseta prügilasse ladestamisele, siis nüüd peavad kõik prügila väravasse jõudnud segaolmejäätmed läbima täiendava sortimise. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmed üldjuhul sortimistoimingut läbima ei pea.

Määrusega täpsustus ka terminoloogia. Kõnekeeles on harjutud rääkima jäätmete sortimisest ja seda ka majapidamiste kontekstis. Tegelikult on aga korrektne nimetada majapidamistes või muus tekkekohas jäätmete eraldi kogumist liigiti kogumiseks. Jäätmete sortimine tähendab aga seda taaskasutamise toimingut, mida teeb jäätmekäitleja.
 
Inimeste jaoks muutus ka mugavamaks jäätmejaamade lahtiolekuaegade kord. Nimelt peavad need jäätmejaamad, kus on võimalik üle anda liigiti kogutavaid jäätmeid, olema avatud vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki
Toetame Ukrainat!
28.veebruar 2022