Üks olulisemaid muudatusi puudutab sortimata segaolmejäätmeid. Kui varem jõudis mingi osa segaolmejäätmeid täiendava töötluseta prügilasse ladestamisele, siis nüüd peavad kõik prügila väravasse jõudnud segaolmejäätmed läbima täiendava sortimise. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmed üldjuhul sortimistoimingut läbima ei pea.
Määrusega täpsustus ka terminoloogia. Kõnekeeles on harjutud rääkima jäätmete sortimisest ja seda ka majapidamiste kontekstis. Tegelikult on aga korrektne nimetada majapidamistes või muus tekkekohas jäätmete eraldi kogumist liigiti kogumiseks. Jäätmete sortimine tähendab aga seda taaskasutamise toimingut, mida teeb jäätmekäitleja.
Inimeste jaoks muutus ka mugavamaks jäätmejaamade lahtiolekuaegade kord. Nimelt peavad need jäätmejaamad, kus on võimalik üle anda liigiti kogutavaid jäätmeid, olema avatud vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas.