Ma ei puutu just tihti kokku olukorraga, kus kohalik omavalitsus piirab üldplaneeringuga koduomanike vabadusi jõulisemalt, kui seda teevad üleeestilised seadused. Paraku näib, et ka Paide linn soovib kangesti saada üheks selliseks, mis näeb enda mõtet eelkõige oma elanike ja ettevõtete suunamises, kontrollimises, keelamises ja karistamises.

Toon siinkohal kümme näidet käskudest, mida meile subjektiivsetel kaalutlustel anda soovitakse.

Vabas ühiskonnas on mistahes isikuvabaduste piiramine loomuvastane. Seetõttu saavad need läbi minna vaid siis, kui selleks on väga oluline põhjus. Muuhulgas peab isikuvabaduste piiramisega seotud kahju olema väiksem kui vabaduse piiramisest saadav kasu.

Paide üldplaneeringu eelnõus olevatest omandipiirangutest tulenevat mõju-uuringut nägemata (kas Paide linn selle üldse tellis?!) on mul raske öelda, mis kasu linn oma käsulaudadest saab. Küll oskan kerge vaevaga loetleda hulk asjaolusid, mis tekitavad Paide linna elanikele kahju.

Esiteks kehtib seadusloome puhul reegel, mille järgi tuleb normi täitmiseks rakendada seda suuremat sundi, mida ebaloomulikum on õigusnormis sätestatud nõue. Ilmselt ei teki vaidlust selles, et Paide linna ja tavalise koduomaniku vaade sellest, kui palju tohib avalik võim eraomandisse sekkuda, on risti vastupidised.

Järelikult tuleb Paide linnal näha ette nende elluviimiseks täiendavat raha. Hakata näiteks korraldama koduhoovide kevadkülvi infopäevi jms nõustamist, anda alla 1200 m² suuruste kruntidele kooskõlastusi ja korraldada teisi tegevusi, mida koduomanikud seni ise otsustada said. Ilmselt peab Paide linn tõhustama ka koduomanike trahvimist, milleta ei juurdu ükski loomuvastane regulatsioon. Kõik see maksab.

Teiseks tuleb Paidel arvesse võtta, et viimase rahvaloenduse andmetel kulutab keskmine Eesti leibkond eluaseme remondile 170 eurot aastas. Kui arvestada, et Paide linn nõuab veel ka keskmisest kallimate naturaalsete, traditsiooniliste materjale ja taimede kasutust kodudes, siis ei saa ta eeldada, et kõike seda on võimalik soetada 170 euro eest. Loogiline järeldus on, et kehtestades karmimad nõuded, tuleb nendega seotud kulud elanikele ka hüvitada. Omanike eelarvest nende täitmiseks ju raha ei jätku.

Siinkohal on paslik meelde tuletada, et Paide linnal on kogemus, mis juhtub (vana)linnaga, kui sellele kehtestatud piirangutega minnakse liiale, ilma haldussuutlikkust järele aitamata ja omandipiirangutega seotud kahjusid hüvitamata. Üldplaneeringut lugedes jääbki kohati mulje, et Paide linn kopeerib muinsuskaitseameti ametnike ogaraid mõtteid, levitades neid nagu katku üldplaneeringuga vanalinnast kaugemale.

Kolmanda Paide uue üldplaneeringu kahjuliku mõjuna tuleb välja tuua seos, mille järgi on ehituspiirangud ja investeerimishuvi omavahel pöördvõrdelises seoses. Eeltooduga ei soovi siinkirjutaja öelda, et ehituspiirangud on läbini halvad, vaid et Paide puhul ei ole saavutatud tasakaalupunki, kus kehtivad piirangud tagavad piisava investeerimishuvi. Järelikult viib iga uus piirang meid olukorrast, kus Paides hakatakse eluasemeid nüüdisajastama ja uusi ehitama, veelgi kaugemale.

Väike investeerimishuvi on omakorda seoses kinnisvarahinnaga: väike investeerimishuvi, väiksem nõudlus, madalam kinnisvarahind! Kuna Paide kinnisvara hinnad on Järvamaa kinnisvaraturul suunanäitajaks, siis lööb Paide üldplaneering kõigi järvamaalaste rahakoti pihta.

Teisalt saavad Paide naaber­omavalitsused, mis ei lähe oma elanike elu reguleerimisega samasugusesse absurdi, Paide linnaga võrreldes konkurentsi­eelise. Pikas perspektiivis tähendab see Paidele vähem elanikke ja väiksemat maksutulu.

Eeltoodud loeteluga võiks jätkata, kuid kasutaksin leheruumi selleks, et kutsuda Paide linna tähelepanu pöörama mitte uute piirangute kehtestamisele, vaid seniste mittetöötavate ja linnale kahjulike ülevaatamisele ja kaotamisele. Kahtlemata väärivad Paide elanikud suuremat usaldust, kui Paide linn üldplaneeringu eelnõus välja näitab.

Suur tänu kõigile, kes toetasid kodanikualgatuskeskkonnas petitsioon.ee Paide üldplaneeringu muutmisettepanekuid!