Hea teada

Anto Raukas: Energeetika nõuab tarka juhtimist ja paindlikku tegutsemist!

facebook
11.märts 2015
Eesti iidne rahvatarkus õpetab, et kunagi ei tohi kõiki mune hoida ühes korvis. Kahjuks energeetika vallas seda tarkust pole meil järgitud ja nüüd oleme lõhkise küna ees, sest naftahinna järsk langus on seadnud kahtluse alla meie palju kiidetud õlitootmise võimalikkuse. Selle foonil kõlab õõnsana ka kava meie energiaprobleemide lahendamiseks eeskätt põlevkiviõli ja uttegaasi baasil.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 “Teadmistepõhine Eesti” seadis eesmärgiks käivitada riiklikud teadus- ja arendusprogrammid sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks Eesti elanikele erilist tähtsust omavates valdkondades, nagu näiteks energeetika, riigikaitse ja julgeolek, tervishoid ja hoolekanne, keskkonnakaitse ja infoühiskond.
Märgiti, et energeetikaalane riiklik teadus- ja arendusprogramm on tihedalt seotud põlevkivialaste teadus- ja rakendusuuringute kavandamisega ning selle valdkonna spetsialistide ettevalmistamise ja koolitusega.

Tegelikult on saavutatud otse vastupidiseid tulemusi ja põlevkiviuuringud on riigis viidud väljasuremise äärele. Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2008–2015 nähti ette õppe- ning teadustöö tõhustamist rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides ning põlevkiviga seotud erialade propageerimist ning eestikeelsete õppematerjalide koostamist ja kirjastamist, mis on jäänud täitmata.

Põlevkivi kasutamise prioriteetseks suunaks loeti arengukavas selle täiendavat vääristamist mootorikütuste ja keemiatoodete tootmiseks, kasutades selleks parimat võimalikku tehnoloogiat. Selleks vajalikke riiklikke vahendeid pole, seetõttu on tulemused tagasihoidlikud. Põlevkiviõli tootmise ning sellest diislikütuse valmistamise kavad on avalikkusele hästi teada, kuid enne suuremahuliste investeeringute tegemist tulnuks selgitada põlevkiviõli ja sellest valmistatava diislikütuse tootmise ja kasutamisega seonduvaid riske. Eraettevõtlusel põhineva põlevkivitööstuse jaoks, näiteks VKG ja Kiviõli Keemiatööstus, on tegu eraettevõtja riskiga, kuid riigile kuuluva äriühingu Eesti Energia puhul, kes pealegi on peamine põlevkivi kasutav ettevõtja, tulnuks eelnimetatud riskid eeskätt endale ja seejärel ka avalikkusele teatavaks teha. Mõne riigiametniku poliitiline hukkamõist ja riigile kuuluva äriühingu juhatuse liikme ametist vabastamine on olematu hüvitis võrreldes kahjuga, mida selliste riskide eiramine kaasa võib tuua.

Üsna tulutud on vaidlused selle ümber, millist energiatootmise viisi eelistada. Mõni kõneleb päästvast päikeseenergiast, teised aga hoopis tuuleenergiast. Kahtlemata tuleb neid energialiike edendada, kuid vaid teatud piirini, sest tuule- ja päikeseelektrijaamade poolt genereeritava võimsuse graafik on juhuslik ja selle muutusi tuleb kompenseerida tavaelektrijaamadega. Ja nii ei pääse me kuidagi palju kirutud põlevkivi otsepõletamisest, sest just see saab tagada tarbijate katkematu varustamise kvaliteetse elektrienergiaga. Energiasüsteemi talitlus peab olema võimalikult ökonoomne, elektrienergia ja soojuse hind võimalikult madal ja energiasüsteemi areng pikaajalises perspektiivis optimaalne. Vastandumise asemel peame taotlema koostööd ja paindlikkust, sest uurimistööd tuleb arendada kõikides energeetika valdkondades, arendada tuleb tehnilisi seadmeid, süsteemuuringuid, tehnoloogiaid ja optimaaljuhtimist. Vaid nii saab vältida tõsiseid vigu.

Anto Raukas
akadeemik
Omanike Keskliidu
volikogu esimees
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki