Hea teada

Riigikantselei: Eesti lipu kasutamisest

facebook
17.aprill 2015
Sinimustvalge Eesti lipu lehvimine või mittelehvimine on kõneaineks olnud läbi aastate. On leitud, et lippe on lipupäevadel liiga vähe ja et Eesti lipu kasutamise kord on liialt keeruline. Kui palju siis lippe on või peaks olema? Millised on Eesti lipu kasutamise reeglid ning mis on vastava regulatsiooni eesmärk?  Pea kümme aastat tagasi jõustunud Eesti lipu seadus muutis oluliselt lipukasutamise põhimõtteid. Uue korra järgi ühendati riigi- ja rahvuslipp üheks Eesti lipuks. Eesti lipu seadus kehtestab riigilipu kasutamise korra riigi- ja omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (näiteks ERR, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu jne); kõigile teistele kehtestab sama seadus aga sinimustvalge rahvuslipu kasutamise õiguse ja vabaduse.
Muudatuse tingis veendumus, et Eesti lippu ei peaks heiskama riigi sunnil. Eesti lipp on meie identiteedi kandja ning selle heiskamine meile olulistel tähtpäevadel või sündmustel annab igaühele võimaluse väljendada ühtsustunnet. Selle ühtsustunde allikaks ei saa aga olla hirm või trahv. Lipuheiskamise soov peab tulema südamest.
Seega, lipupäevadel heiskavad Eesti lipu loomuomaselt kõik 200 riigiasutust, ligi 1700 omavalitsusasutust, 21 avalik-õiguslikku juriidilist isikut ning 44 piiripunkti, kokku ca 2000 lippu. Ettevõttel, organisatsioonil ja kodumajapidamisel on aga õigus, mitte kohustus, heisata lipupäeval Eesti lipp.


Igaüheõigus

Eesti lipu heiskamise õigus ongi igaühel, seejuures tuleb aga järgida Eesti lipu seaduse sätteid ja lipukasutamise head tava. See tähendab, et võid endale või teistele tähtsate sündmuste äramärkimiseks Eesti lipu heisata kasvõi iga päev. Eesti lipu ülekasutamise ohtu ei ole. Kehtib põhimõte: mida rohkem, seda parem!
Samas tuleb Eesti lipp kasutada viisil, mis ei pahandaks ega solvaks kedagi. Eesti lippu tuleb alati väärikalt kasutada. Eesti lipu kasutamise korra reeglite eesmärgiks on väärtustada ja lihtsustada lipu kasutamist, mitte aga pärssida seda.
Seaduseandja on edastanud ka üleskutse, et vabariigi aastapäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval lehviksid sinimustvalged Eesti lipud kõikidel elu-, äri- ja büroohoonetel. Üleskutse mittejärgimine ei too endaga kaasa eraõiguslikele isikutele karistusi.


Lipp lehvib päikesetõusust -loojanguni


Eesti lipp heisatakse alati konkreetsel põhjusel ning lipu üldine heiskamise aeg on päikesetõusul. Kui aga päike tõuseb peale kella kaheksat hommikul, siis heisatakse Eesti lipp kell 8.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul või hiljemalt kell 22.00, kui päike loojub peale nimetatud kellaaega. Põhjuseks on arusaam, et Eesti lippu pimedasse lehvima ei jäeta. Pimedas lehvivaid lippe ei märgata ning öhe „unustatud“ lipud devalveerivad lipu heiskamise mõtte.
Seaduseandja on ette näinud ka Eesti lipu alaliselt heiskamise riigi- ja omavalitsusvõimu märgilise tähtsusega asutuste hoonetel (näiteks Riigikogu, Vabariigi Valitsus ning omavalitsuse volikogu ja valitsus) – Eesti lippu seal ei langetata; pimedaks ajaks see hoopis valgustatakse. Ka teised võivad Eesti lipu heisata alaliselt, järgides põhimõtet, et pimedal ajal heisatud lipp on valgustatud.
Erandlikult ei langetata Eesti lippu jaaniööl ja seda ei pea ka valgustama. Jaaniöö on kokkuleppeliselt aasta valgeim öö, mil täielikku ööpimedust ei saabugi. Põhjala vana kombe kohaselt heisatakse lipud aasta valgeimal ööl.


Väärikas lipp

Eesti lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale hästi vaadeldavasse kohta kas lipumasti või lipuvardaga vastavasse hoidjasse. Heisatava lipu minimaalne suurus on 105x165 cm. Maapinnalt tõusva lipumasti puhul on sobiv lipu laius ligikaudu 1/6 masti kõrgusest, lipuvarda puhul on lipu laius ligikaudu 1/3 varda pikkusest. Lipumasti kõrgus on soovitav valida arvestades ümbruses olevaid puid, ehitisi jms.
Heisatav lipp peab olema puhas ja  selgelt eristuvate värvidega. Lipukangas peab olema terve.  Siiski on paratamatu, et lehviv lipp määrdub ja kulub. Lipukanga elupea pikendamiseks tuleb selle eest hoolitseda. Märg lipp tuleb enne hoiukohta panemist kuivatada, määrdunud lipp tuleb pesta ja rebenenud lipp parandada sobivat värvi niidiga.
Kui lipp on sedavõrd määrdunud või rebenenud, et see on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada. Lipu sündsal viisil hävitamiseks lõigatakse lipukangas laidepidi lahti ning seejärel need riidetükid põletatakse mitteavalikult või visatakse diskreetses pakis prügikasti.


Lipupäevad

Eesti lipu heiskamisega anname teada oma isiklikest rõõmu- ja kurbusepäevadest, samuti ühisest väärtuspildist ja minevikukogemusest - kokkukuuluvusest. Lipu heiskamine muudab perekondlikud tähtpäevad pidulikumaks ning heisatud lipuga on sobilik tervitada oma külalisi. Eesti lipp kaunistab seltside, ühingute ja asutuste tähtpäevi ning lisab väärikust nende sündmustele.
Seadusega ette nähtud üldistel lipupäevadel heisatakse Eesti lipp meie ajaloos toimunud oluliste sündmuste ja tähtpäevade äramärkimiseks. Lipupäevadel on kõikidel riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks on oodatud lippe heiskama võivad lipu heisata ka kõik teised.
Teisisõnu, päevade koguarv, mil heiskame Eesti lipu, on individuaalne ning rõhk ei peagi olema kvantiteedil. Olulisem on, et Eesti lipp leiaks siirast soovist kasutamist olulistel sündmustel ja tähtpäevadel. Ligi kümme aastat kehtinud lipukasutamise vabadus on kahtlemata pannud ühtsustunde alalhoidmise vastutuse abstraktselt riigilt aina enam meie inimestele. Avaliku sektori asutustele ja organisatsioonidele seadis see aga kohustuse näidata veatut eeskuju lipukasutamises.


Nutikas lipuaabits

Lipukasutamise reeglid on lihtsad ja põhjendatud ning nende järgimine tagab riigi- ja rahvuslipu väärikuse. Samas mitte kõik ei käi lugemas Eesti lipu seadust Riigi Teataja veebilehelt ega lipukasutamise hea tava Riigikantselei veebilehelt. Hoopis käepärasemalt tutvustab Eesti lipu kasutamisega seonduvat lipuaabitsa mobiilirakendus. Nutikas lipuaabits loetleb üldised lipupäevad, selgitab nende sisu ning õpetab lipu kasutamist ja selle eest hoolitsemist. Aabitsarakendus võimaldab tellida meeldetuletusi üldiste lipupäevade, samuti enda sisestatud oluliste sündmuste ja tähtpäevade kohta. Rakendus nõustab ka lippude korrektset paigutamist lipurivisse.
Lühidalt, Eesti lipu kasutamine pole kunagi olnud nii lihtne. Julget Eesti lipu kasutamist!

Laadi alla nutikas lipuaabits Appstore’ist ja Play Store’ist
Vaata lisaks riigikantselei.ee/eestilipp











Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki