Hea teada

EPL: Kinnisvaraomaniku versus ajutise asustaja mõtteviis

facebook
17.detsember 2015

Kuna kogu Eesti elamufondist üle 95% on eraomandis, siis kulub esmast kinnisvaraostu või investeeringut kavandavatele huvilistele ära eelteadmine praeguste omanike ja nende omanduses oleva kinnisvara väliste tunnuste kohta ning mis on antud staatusega kaasnev sisuline pool.

Asjatundlikult renoveeritud Kalamaja, Pelgulinna, Supilinna jt suuremates linnades asuvate eeslinnade 1900–1930ndatel (75+) ehitatud kortermajade korterite omanikud hindavad ajastu stiili ja miljööväärtust, kaasates hoone majandamiseks tänapäevase insenerteabe pakutavaid lahendusi. Enne renoveerimist on kaardistatud hoone tehniline seisukord, mille põhjal näevad kõik kaasomanikud üheselt arusaadavat kirjeldust hoone ehitusaegse ja kaasaegse insenerteabe ühendamisega kaasnevast. Ühistegevuse tagamiseks on koostatud hoonele pikaajaline majanduskava – hoone korrashoidu nähakse tervikuna 5–10 aastat ette. Korteriomanikud on teadlikud tuleviku korrashoiuks kavandatavatest vahenditest ja miljööväärtusliku piirkonna hoonele tulenevatest nõuetest, mis võivad kaasa tuua keskmisest suuremad ülalpidamiskulud.

Remontimata kinnisvara ja puudulikud teadmised

Peamiselt hruštšovkade nime all tuntud ja remontimata 50+ kortermajade omanikud on oma hoonete majandamisega tõsiselt kimpus, tingituna erinevate korteriomanike piisava ühistegevuse või korrashoiuks vajaminevate vahendite planeerimise puudulikkusest. Korrashoiust huvitatud omanikud ei saa sellesse piisavalt panustada, kuna jagavad vara vaid vormilt omanikega, kes näevad omandit vaid oma korteri piires, olles mõtteviisilt pigem korterite ajutised asustajad. Hoone tegelikku tehnilist seisukorda tundmata ja enamasti vaid avariide kõrvaldamiseks ette võetud töödega saavutatakse küll probleemide edasilükkamine, kuid võrreldes 5–10 aastat ette planeerituga märksa kallima hinnaga. Asjatundlike ja ajas kestvate lahendusteta on sarnaste hoonete edaspidine saatus ülalpidamiskulude kontrollimatu kasv ja lõplik amortiseerumine.

Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe, Annelinn jt 1965–1980ndate (30+) magalarajoonide kohest remonti vajavate kortermajade korteriomanikud on saanud korteri omanikuks juba nõukaajal, ostnud endale elamiseks või saanud päranduseks. Omanikest enamik, nägemata hoonet kui tervikut, ei soovi hoone pikaajalise korrashoiu plaani panustada, viidates isegi KredEx-i või KOV toetustest teadlik olles puuduvatele vahenditele. Isegi kui majas on moodustatud korteriühistu, puudub üldkoosolekul selge ülevaade kogu hoone kui terviku remondivajadustest ehk selle töökorras hoidmise kuludest tulevikus. Sarnases kortermajas viimistluselt viisaka korteri omandamise kaalumisel tasub kindlasti põhjalikumalt uurida kogu hoone tehnilist seisukorda, sest võimaliku müüja poolt korteri eest küsitav hind ja kinnisvara hindamisakt ei anna ligilähedastki ülevaadet peatselt saabuvatest või juba edasilükkamatutest remondikuludest.

Ka uus kinnisvara vajab ülevaatusi ja hooldust

Magalarajoonide osaliselt renoveeritud 30+ vanuses kortermaja korteriomanik on pisut paremas seisus kui täielikult käest lastud hoone omanikud. Seda tihti vaid esmapilgul ja väliselt. Sarnase kortermaja korteriomanik on olnud valmis oma omandisse panustama, kuid teinud seda tänapäevast insenerteavet omamata. Tulemuseks kulukad renoveerimistööd, mille kvaliteet ja kasutegur võrreldes panustatud vahenditele on küsitavad või hoone olukorda veelgi halvendavad.

Paljude uute tänapäevaste kortermajade ja eramute omanikud on veendunud oma kinnisvara täiuslikkuses, kuid alati tasub arvestada asjatundlike inseneride soovitatud hooldustega. Põhjamaade kogemus näitab, et äsjavalminud kinnisvara varjatud ehitustehnilised probleemid ei pruugi avalduda kohe ja tehnilise seisukorra ülevaatus on parim võimalikest garantiidest, et hoone töökorras hoidmine ei tooks 5–10 aasta pärast kaasa kulukaid üllatusi.

Kinnisvara elukaare pikendamisel ja kulude vähendamisel on lisaks regulaarsele hooldusele olulise tähtsusega projekteerimise ja ehitamise kvaliteet, ehitusmaterjalide ja tehnoloogiate sobivus meie põhjamaisesse kliimasse. Nii võib algselt nõukaaegse tüüpprojekti põhjal valminud ja läbimõeldult rekonstrueeritud kortermaja korter olla esmaostjale taskukohasem ja kindlam investeering kui päris uue korteri või eramu omandamine.

Artikkel Eesti Päevalehe lisalehest "Korteriühistu leht"
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki