Hea teada

EPL: Kortermaja hoovi kasutuskord jääb ühistu haardest välja

facebook
17.detsember 2015

Korteriühistu üldkoosoleku otsusega ei saa jagada parkimiskohti või määrata küttepuude hoiukohta hoovis. Tallinnas Nõmmel asub kena 12 korteriga kollane maja, selline tavaline eestiaegne elumaja omaette hooviga, nagu neid on pealinnas üksjagu. Väikesed kortermajad on atraktiivsed oma eraldatud hoovide poolest, kuhu saab turvaliselt auto jätta, lapsed mängima saata, pesu kuivama riputada, külalisi kutsuda jne.

Paraku kaasneb kortermaja hooviga mõiste, mis individualistlikule eestlasele meelt mööda pole – kaasomand. Praktikute sõnul on kaasomandiga seotud vaidlused ühed enim inimesi tsiviilkohtusse viivatest põhjustest.

Iga korteriomandi juurde kuulub tükike maad, tükikesed kokku moodustavad hoovi. Kuidas hakkama saada olukorras, kus osa korteriomanikke tahab hoovi muuta parklaks, teised mänguväljakuks ja autod hoopis välja visata, kolmandad eelistavad niitmata heinamaad kui looduslikku grillikohta? Ja mis saab siis, kui ühel hommikul on üks naabritest oma maatükikese (keset muru) välja mõõtnud ja sinna kuuse istutanud?

Eelkirjeldatud kollases majas kogunes seepeale korteriühistu üldkoosolek ning enamuse häältega otsustati kõigile korteritele mõõta välja tükike aiamaad. Kuid tüli pole lõppenud: kolm korteriomanikku 12-st püstitasid oma „aiamaale” peenarde asemel ühise liivakasti ja kiige. See aga „ei sobi hoovi kontseptsiooniga” ning kuulub korteriühistu juhatuse otsusega likvideerimisele.

Pole ühistu pädevuses

Tõepoolest, korteriomaniku õigused ei ole seotud kitsalt eluruumiga, vaid laienevad ka kaasomandi osale, näiteks elamut ümbritsevale maatükile, kommenteerib Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep.

Kuidas kaasomandit kasutatakse, peavad korterite omanikud omavahel ise kokku leppima, sest korteriühistu (KÜ) pädevuses pole omanike vahelisi asju korraldada ja otsustada.

„Ekslik on lähenemine, et korteriühistu moodustamise järgselt saab kõiki küsimusi selle kaudu lahendada. KÜ esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest,” rõhutab Saulep. „Kaasomandi kasutamise keskseid küsimusi KÜ otsustega ei reguleerita. Näiteks ei saa üldkoosoleku otsustega jaotada omanike vahel parkimiskohti või määrata, kus üks või teine omanik võib enda küttepuid hoida.”

Artikkel Eesti Päevalehe lisalehest "Korteriühistu leht"
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki