Hea teada

EPL: Ühiselu nõuab kannatust, kuid mitte lõpmatuseni

facebook
17.detsember 2015

Korteriühistu sisekorraeeskirjad panevad paika ka öörahust kinnipidamise reeglid. Voldemar Kuslapi „Mustamäe valss” on kortermaja eluolu kirjeldamisel vaat et klišeeks muutunud, kuid midagi tabavamat selle asemele on samuti raske leida. Elu kortermajas lihtsalt on paratamatult vahel selline, et „igavust ma tunda ei saa, enne kui kell on kolm”.

 

Mis ei tähenda muidugi, et naabrite sagedast pidutsemist, mis teistel toas „lambid värisema paneb”, peaks rahumeeli taluma. Ning teisalt ei maksa iga kõrvalkorterist kostva uksepaugatuse või muude sarnaste igapäevastest tegemistest johtuvate helide peale naabriga pahurdama minna.

„Kortermajades rahumeelse elamise eeldusteks on kahtlemata üksteisega arvestav ja lugupidav käitumine ning kokkulepitud reeglitest kinnipidamine. See tähendab, et kõik elanikud peaksid olema valmis kompromissideks ja arvestama teiste vajadustega,” tõdeb Põhja prefektuuri kesklinna piirkonna konstaabel Uudo Sepa.

Eelkõige peaks tema sõnul naabrid korteriühistu kaudu panema paika reeglid, mis oleksid vastuvõetavad ja järgimiseks kõigile.

„Kui tekivad erimeelsused ning mõni inimene neist reeglitest kinni ei pea, tuleb rikkumisele tähelepanu juhtida ja katsuda probleemid omavahel rahumeelselt ära lahendada. Kui aga kellegi käitumine või kokkulepitud reeglite eiramine on muutumas süstemaatiliseks ning toimuv häirib teiste majaelanike rahu, tuleks sellest teatada politseile,” viitab Sepa, et probleemide lahendamisse saab kaasata ka korrakaitsjad.

Kõlarid ajutiselt hoiule

Valdavalt kutsutakse politsei välja teisi majaelanikke segava valju muusika või müra pärast. „Selliseid öörahu rikkumise teateid saab politsei ööpäevas kümneid, nädalavahetustel mitukümmend,” märgib Sepa.

Sageli piisab, et lärm lõpeks, kui politsei rahurikkujatega vestleb.

„Siiski, kui tegemist on süstemaatilise ja tahtliku teiste elanike häirimisega või kui tekib konflikt ning on oht, et see võib paisuda üle vägivallaks, on korrakaitsjatel õigus rikkuja jaoskonda toimetada ning tunnistajate ütlustele tuginedes järgneb vastutusele võtmiseks ka menetlus,” selgitab konstaabel. Ainuüksi Harjumaal algatas politsei novembris 60 avaliku korra rikkumise menetlust. Neist suurem osa on öörahu rikkumised.

Politseil on sealjuures õigus valju muusikaga peo lõpetamiseks sündmuskohalt kaasa (ajutiselt hoiule) võtta nn lärmitekitavad esemed.

Eelmise kuu lõpus võttiski politsei Põlvas ühest korterist, kus valju muusikaga pidu oli kestnud juba rohkem kui ööpäeva, kaasa kolm arvutiga ühenduses olnud kõlarit, kirjutab Lõunaleht. Eelnenud korduvatele hoiatustele korteri peremees ei reageerinud, sestap otsustaski politsei kõlarid koos juhtpuldiga kaasa võtta. Mehe suhtes alustati ka väärteomenetlust.

Võib ka ilma nõusolekuta

Kellegi koju võib politsei juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks Uudo Sepa ütlust mööda siseneda omaniku (elanike) nõusolekul. Nende tahte vastaselt või teadmata on korrakaitsjatel õigus siseneda ruumidesse juhul, kui on infot või alust arvata, et kellegi elu ja tervis on ohus, või kui keegi on jäetud abitusse seisundisse.

„Õigus siseneda on ka kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks,” ütleb Sepa. „Näiteks saab politsei palju väljakutseid peretülidele. Kannatanu teatab politseile, et elukaaslane on teda löönud ning tema elu ja tervis on ohus. Politsei saabudes ust ei avata ning vastatakse, et kõik on korras ning politseid ei ole vaja. Politseiametnikud peavad aga vajalikuks veenduda, et naise elu ja tervis ei ole ohus, mistõttu võidakse siseneda elamisse ka sundi kasutades.” Küsimusele, kas üürikorteris toimuva eest vastutab mingil moel ka korteriomanik, kostab konstaabel vastuseks, et reeglina vastutab iga rikkuja ise oma tegude eest.

„Kui aga rendipinnal elavad inimesed rikuvad teiste elanike rahu korduvalt ning ka määratud karistused ei ole nende käitumist muutnud, võetakse kindlasti ühendust ka korteri omanikuga, kes vajadusel lõpetab üürilepingu,” täpsustab ta.

ÖÖRAHU

Öörahu kehtib tööpäeviti kella 22.00-st kuni 6.00-ni ning reedeti ja laupäeviti (puhkepäevale eelneval ööl) kella 00.00-st kuni 7.00-ni. Öörahu ei kehti uusaastaööl, samuti 24. juunil ning vabariigi aastapäeval.

Artikkel Eesti Päevalehe lisalehest "Korteriühistu leht"


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki