Hea teada

Priidu Pärna Maalehes: Kuidas jagada raha, kui pool kaasomandis majast müüakse?

facebook
18.veebruar 2016
Küsimus: Elan talumajas, mis on mul õelastega koos kaasomandis. Pool elumajast pärisin juba 1978. aastal ja olen seal kogu aeg alaliselt elanud. Õde suri ja tema lapsed siin eriti ei käi. Oleme koos mehega seda maja kogu aeg hooldanud ja tasapisi ka remontinud, muidu laguneb ära.  Nüüd aga tulid õelapsed minu juurde jutuga, et tahavad omapoole majast maha müüa, hinnaks määrasid 40 000 eurot. Lisaks teatasid nad, et olen nende metsa varastanud. Võtsin tõesti puid maha, et maja kütta, aga kuidas nüüd see kulu kokku arvestada?
Kui nad pool maja maha müüvad, kas mul on siis õigus nõuda, et nad maksaksid mulle kinni poole neist kulutustest, mis ma olen teinud selle maja, hoonete ja maa korrashoiuks ning maja kindlustamiseks?

Vastus:

Kaasomandi puhul eeldab asjaõigusseadus, et kõik omanikud panustavad asja korrashoidmisse vastavalt enda omandi osa suurusele ehk siis küsimuse puhul võrdsetes osades. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke kulutusi ka teiste kaasomanike nõusolekuta, kui see on vajalik asja säilitamiseks, ning ta võib need kulutused ka hiljem sisse nõuda.

Sellisteks kulutusteks võib pidada nii katuse ja akende vahetust kui ka kindlustamist. Kulutuste tegemist tuleb muidugi tõendada dokumentidega või ka tunnistajate ütlustega. Kui nüüd kaasomanikud nõuavad poole kinnistu väljaostmist, oleks mõistlik esmalt tellida kinnisvarahindajatelt erapooletu hindamine. Saadud hinnast tuleks siis maha arvestada ka kulud, mida üks kaasomanik teiste kaasomanike eest kandis.

Kui kaasomanik ei ole valmis teise osa välja ostma, võib ju pakkuda, et nood ise müüks kaasomandi osa selle hinnaga mõnele huvitatud kolmandale isikule. Kui huvilisi ei ole, siis on ju selge, et poole osa hind on liiga kõrgena määratud. Kaasomandi osa müümine ongi sageli kinnisvaraturul keeruline, sest kes tahaks nö võõra inimesega hakata sama katusealust jagama.

Kokkuvõttes on ühel kaasomanikul teise vastu kaasomandi lõpetamise nõue, mis tähendab seda, et kui üks kaasomanik ei ole valmis teiselt osa välja ostma ja ei leidu ka kedagi kolmandat ostuhuvilist, lõpetab kohus kaasomandi.

Sel juhul otsustab juba kohus, kes kellelt ja mis tingimustel osa peab välja ostma või siis otsustatakse võõrandada kogu kinnistu ja jagada raha omanike vahel, arvestades ka nende panuseid.

Mis puudutab metsa raiumist, siis kaasomandis olevat metsa tohib raiuda kaasomanike kokkuleppel. Kui üks kaasomanik on metsa raiudes teise arvelt nö rikastunud, on vaja ka seda asjaolu kaasomandi osa hinna määramisel (tasa)arvestada. Eks siis tuleb püüda määratleda raiutud metsa kogus ja selle küttepuu turuväärtusest poole ulatuses hind teisele kaasomanikule hüvitada.
Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki