Hea teada

Ärileht: Keegi ei tea kui palju on Baltikumis tegelikult ebeseaduslikke ehitisi ja ohtlikke hooneid

facebook
23.veebruar 2016
Ebaseaduslik ehitustegevus on probleemiks kõikides Baltimaades, kuid ülevaade ebaseaduslike ja kasutusloata ehitiste kohta on puudulik ning nende lammutamist tuleb ette väga harva.

Tunamullu avaldatud auditis jõudis Eesti riigikontroll järeldusele, et omavalitsustel tuleks muuta senist valdavalt leebet ja passiivset suhtumist ebaseaduslikku ehitamisse ning teha kindlaks, kui palju neid ehitisi on ja kas need on elanikele, aga ka kaaskodanikele ohutud.

Näiteks tuvastas riigikontroll oma 2011. aasta auditis viies Tallinna ja kolmes Tartu linnaga piirnevas vallas kokku 42 loata ehitatud uuselamut. 2013. aastaks oli 42 ebaseaduslikust hoonest 26 saanud tagantjärele ehitus- või kasutusloa, 16 hoonel aga puudus endiselt luba.

Tänavu veebruari alguses avalikustatud riigikontrolli audit toob välja uue suundumuse: ehitusjärelevalve raames on omavalitsused seadnud prioriteediks nõuetekohase ehitus- ja kasutuslubade menetluse ning ehitusvaldkonna ametnikel ei jätku selle kõrvalt aega ega tahet, et tuvastada ohtlikud ehitised ning korraldada hooletute omanike suhtes menetlused.

Riigikontroll leiab, et omavalitsused jätavad ehitise vastutustundetu omaniku pigem korrale kutsumata, kuna kardavad ebapiisava juriidilise kompetentsuse tõttu vaidlustes alla jääda. Võib arvata, et sama kehtib ebaseadusliku ehitustegevuse kohta laiemalt.

Seega võib öelda, et ehitusjärelevalve osas on viimastel aastatel teatav areng omavalitsustes toimunud. „Eeldame, et kohalikud omavalitsused on hakanud tõsisemalt suhtuma ebaseaduslikesse ehitistesse. Kuna massilist ehitamist enam ei toimu, siis peaks kohalikel omavalitsustel olema rohkem ressurssi tegeleda selliste ehitiste tuvastamise ja seadustamisega,“ ütles riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson.

Eestis loodetakse 2020. aastaks kõik hooned registrisse saada

Eestis ning Lätis puudub ühtne andmebaas selle kohta kui palju on omavalitsused oma territooriumil ebaseaduslikke ehitisi avastanud näiteks viimase 5 aasta lõikes. Samuti puudub register selle kohta kui palju ebaseaduslikke hooneid on lammutatud ja kui palju on tagantjärele seadustatud. Leedus on keskkonnaministeeriumi haldusalas tegutsevas ehitusinspektsioonis olemas register, kus on üles märgitud kõik riigis tuvastatud ebaseadusliku ehitustegevuse juhtumid.

Eesti majandusministeeriumi ehitus- ja elamutalituse peaspetsialist Ülle Reid tõdes, et ülevaade ebaseaduslikust ehitustegevusest üleriigilises lõikes puudub, kuid ehitusregistri andmed on plaanis ka selles osas korrastada 2020. aastaks.

Ehitisregistri andmete korrastamise ehk ebaseaduslike ehitiste kohta ettekirjutuste tegemise ning ehitus- ja kasutuslubade andmise eest vastutab üldjuhul kohalik omavalitsus.

Omavalitsused jätavad omaniku korrale kutsumata, sest kardavad ebapiisava kompetentsuse tõttu vaidlustes alla jääda.

„Ehitisregistri andmete korrastamise käigus võetakse aluseks ajakohased ortofotod (geomeetriliselt parandatud ühtse mõõtkavaga aerofoto - E.R). Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus,“ kirjeldas Reid seda, kuidas registri koostamine käib.

Kui pärast 01.01.2003 ehitatud ehitisel puudub ehitus- ja kasutusluba, siis andmed sellise ehitise kohta ehitisregistrisse ei jõua ning ehitise registrisse jõudmine sõltub omavalitsuse tegevusest.

Majandusministeeriumil on tänu maa-ameti andmekogule olemas hinnang registrist puudu olevate hoonete kohta. Kui võrrelda sealset infot ehitisregistriga, siis selgub, et elukondliku funktsiooniga hooneid on registrisse kandmata ligikaudu 28 000 ehk umbes 10 protsenti kõikidest säärastest ehitistest. Siiski ei saa öelda, et ehitisregistris mitte kajastuvad hooned oleksid automaatselt ebaseaduslikud, sest tegemist võib olla näiteks väga vanade majadega, mille kohta pole lihtsalt kunagi mingeid pabereid olnudki.

Tallinnas on keskmine trahv 200 eurot

Peamised kohad, mis ebaseadusliku ehitustegevuse poolest silma paistavad on kogu Baltikumis looduskaunid mereäärsed paigad ning pealinnad.

Tallinnas määrati mullu ehitusseadustiku rikkumise eest kokku 172 rahatrahvi. Konkreetselt ebaseadusliku ehitustegevuse eest trahviti 68 korral.

Munitsipaalpolitsei ehitusmenetluse sektori ametnik avastab ehitusseadustiku rikkumised üldjuhul rutiinse järelevalve kontrolli käigus, kuid tuleb ette, et info laekub väljaspoolt.

„Keskmine trahvisumma füüsilise isiku puhul on 200 eurot, juriidilise isiku puhul 600-1000 eurot. Raskemate rikkumiste korral kuni pool keskmisest trahvimäärast,“ ütles Tallinna munitsipaalpolitsei avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt.

Maksimummäär ebaseadusliku ehitustegevuse eest on füüsilise isiku puhul 1200 ja ettevõtte puhul kuni 32 000 eurot.

Vilniuses tuvastati mullu 178 ebaseadusliku ehitamise juhtumit ning trahvid jäävad umbes 2900 – 5800 euro vahemikku. Riias on viimase kuue kuu jooksul määratud ebaseadusliku ehitustegevuse eest 221 korral ja maksimaalne trahvimäär ulatub Lätis eraisiku puhul 1400 ja firma puhul 7100 euroni.

Riia linnas on parasjagu menetluses umbes 2000 juhtumit, mis seostub ebaseadusliku ehitustegevusega. Linnaametnike hinnangul võib järelevalvet vajavate objektide arv olla tegelikust suurem, sest kõik juhtumid ei ole neile teada.

Seadust vähem austavatel inimestel võib neid numbreid vaadates tekkida küsimus, et miks üldse ajada paberid enne ehitamist korda kui seda saab teha suhteliselt väikese trahvisumma või sunniraha eest ka hiljem.

Lammutamine kui äärmuslik meede

Kui munitsipaalpolitsei tegeleb objektide inspekteerimise ja rikkujate trahvimisega, siis ehitus- ja kasutuslubade väljastamine ning järelevalve käib Tallinnas läbi linnaplaneerimise ameti, mille ehitusosakonnale esitati mullu järelevalve teostamiseks 197 objekti.

„Varasemate aastate kohta täpsem statistika puudub, kuid ameti ehitusosakonnas algatatakse iga kuu mitukümmend järelevalvemenetlust,“ selgitas linnaplaneerimise ameti ehitusosakonna juhataja Helvi Kork.

Peamisteks murepiirkondadeks jäävad suurlinnad ja looduskaunid paigad.

Kui tuvastatakse ebaseaduslik ehitamine, algatab omavalitsus järelevalve, mille käigus selgitatakse välja asjaolud, mis on vajalikud otsuse langetamiseks. „Ehitise omanikul palutakse esitada ehitamisega seonduv dokumentatsioon ning võetakse selgitused, teostatakse paikvaatlus, küsitakse asjakohaste ametnike nagu näiteks arhitektide või linnadisaineri seisukohad,“ kirjeldas Kork.

„Lähtuvalt asjaoludest on võimalik kas ehitatu seadustada, ehitada ümber nõuetele vastavaks või kui muud võimalust ei ole, tuleb ehitis lammutada,“ nentis ta.

Kuigi ebaseaduslik ehitustegevus on jätkuvalt probleem näitab statistika kogu Baltikumis siiski selle nähtuse taandumist, ent võib arvata, et ka tulevikus jäävad peamisteks murekohtadeks suurlinnad ning looduskaunid paigad.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki