Hea teada

EPL: Põhja päästekeskuse juht: igal aastal saab mõni inimene valesti ahju küttes surma

facebook
16.märts 2016
Küsimustele vastab Päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos:
Suitsuanduritega on olukord halb. Ligi pooled inimesed ei täida neile seadusega pandud kohustust.
Priit Laos, esmaspäeval käisite reidil Erika tänava kortermajas, kus hiljaaegu oli lausa kaks gaasiboilerist põhjustatud vingugaasimürgistust, ja peatasite majas boilerite kasutamise. Kuidas ringkäik möödus? Mis silma jäi?

Silma jäi see, et enamikus korterites on vanemad seadmed. Mis omakorda tähendab, et nad võtavad põlemiseks vajaliku õhu samast ruumist, kus põlemine toimub, ja neil ei ole tänapäevast ohutusautomaatikat. Seega eraldub mittetäieliku põlemise puhul vingugaas, mis on eriti ohtlik, kuna ta on värvitu, lõhnatu, märkamatu. Tulekahjus esineb vingugaas koos kõigi teiste põlemisproduktidega ja seal me näeme reaalselt, kuidas suits liigub.

Kas saab eristada ka vähest ja liigset vingugaasi? Iga päev veidi vingugaasi sisse hingates ju ei juhtugi kohe midagi?

Kui vingugaasi on rohkem, võib juhtuda ka lihtsalt see, et see paneb inimese end halvasti tundma, tekitab peavalu. Ei saagi aru, et see on just vingugaasist. Kuid tervisele see mõjub.

Ahiküttega majades elavad inimesed on väga teadlikud, millised peavad söed enne siibri kinni panemist olema. Ohtu tajutakse, sest tegemist on elus ja nähtava tulega. Kas aga seina peal oleva gaasiboileriga kaasneda võivaid ohte tajutakse sama selgesti?

Oluline probleem on ahjude kütmisel tekkiv vingugaas. Julgen öelda, et igal aastal saab mõni inimene surma, sest ahju köetakse valesti või lükatakse siiber liiga vara kinni. Kuna vinguandurit ei ole, siis ohvrid ei märkagi ohtu. Kui paljudel inimestel on kütmisega seotud tervisekahjusid, seda on väga raske öelda. Tervisekahjud tekivad juba pidevas vinguses keskkonnas viibimisest.

Kui laps sai surma ja teine viga, siis loogiliselt võttes puudus neil peredel igasugune teadmine ohust. Kindlasti ei olnud neil mingit tahtmist oma lapsi ohtlikku olukorda panna. Inimesed ei oska lihtsalt selle peale mõelda. Inimene oli oma kodus turvalises keskkonnas ja tegi asju, mida ta seal kogu aeg teeb. See ongi probleem, miks me niimoodi reidiga reageerisime, sest meie järelevalve meetmetest on seadme peatamine kõige karmim. See juhtub juba siis, kui on reaalne oht. Meil ei ole teist valikut.

Esmaspäevasel reidil avastasite ühest Erika tänava maja korterist sinna loata ehitatud ahju. Selliseid kortereid on palju ja keegi ei tea täpselt, kuidas ja millistel tingimustel need on ehitatud. Kas inimesed mõtlevad võimalikele tagajärgedele?

Siin on raske seisukohta võtta. Kui ei ole kütet, siis peab alternatiivi välja mõtlema. Kui me ütlesime talvel, et ohtliku küttesüsteemiga ei tohi kütta ja inimesed peavad külmadest eluruumidest lahkuma, siis see ei olnud väga populaarne seisukoht. Valik on selles, kas lahkuda või saada surma. Me räägime inimeludest. Tänane teema ei ole enam nii lihtne: me räägime nõuete rikkumisest.

Kumb on suurem mureallikas, kas üksik ahiküttega maja või keskmine korterelamu?

Tegelikult on probleem hoopis inimestes. Pole vahet, kus nad elavad. Kortermajas võib aga üks hooletu või hoolimatu inimene panna peale enda korraga ohtu rohkem inimesi.

Korterelamud on ehitatud põhimõttel, et igal korteril on oma tuletõkkesektsioon. Põlemisproduktid, leek, ka põlemisgaasid peaksid mingi aja seal kinni olema ja tuli ei leviks kohe laiali. Päästjad peaksid enne tule levimist kohale jõudma ja oma töö ära tegema. Nüüd on aga väga suur murekoht selles, et igasuguste ümberehitustega muudetakse neid tõkkeid, puuritakse auke, veetakse uusi torusid läbi ning neid läbiliike enam ei tihendata. Sealt levivad põlemisgaasid torušahtidesse ja edasi täiesti kontrollimatult igale poole läbi maja.

Kui kortermaja on auke täis ja põlemisgaasid levivad, siis ei ole asi enam korruses ega trepikojas, vaid peaaegu kogu majas. Tõsine tulekahju oli ühes Mustamäe kortermajas, kus reaalsesse eluohtlikku situatsiooni sattusid ka inimesed, kes elasid päris palju korruseid õnnetuskohast eemal. Suits levis mööda šahte täiesti kontrollimatult.

Söögi alla ja peale korratakse, et kui on ahi, siis tuleb kutsuda korstnapühkija. Aga kas siis, kui on muu küttekeha, oskavad inimesed kontrolli kutsuda või kuhugi pöörduda? Mida sellises olukorras teha?

Mul on sellele küsimusele vaid pool vastust. Igal seadmel on olemas tootja antud juhend ja seal on need asjad kõik kirjas. On kaminatel, ahjudel, telekatel, gaasiseadmetel, kateldel. Need materjalid tuleb läbi lugeda, kuid enamik seda ei tee. Infot võib küsida ka tehnilise järelevalve ametist.

Seaduse järgi peab korstnapühkija käima igal aastal ka korterelamus, kus on gaasiseadmed, sest ka need kasutavad lõõri, mida peab puhastama.

Suitsuandur on kohustuslik ja me soovitame, et peale selle oleksid ka vinguandur, tulekustuti ja köögis tulekustutustekk. Kohustuse täitmine on oluline ja see on ka ühiskondlik küsimus, sest asi pole ainult ühes inimeses-korteriomanikus, vaid puudutab ka tema naabreid. Miks ei võiks korteriühistud võtta kavva kõik vanad gaasiseadmed tänapäevaste vastu välja vahetada?

Suitsuandurid on olnud juba aastaid kohustuslikud. Mis pilt kodudes avaneb?

Olukord on väga halb. Veidi üle poolte inimeste täidab neile seadusega pandud kohustust. See tähendab, et paljudes eluruumides ei ole suitsuandurit või on see valesti paigaldatud või on patarei tühi.

Kas sellises olukorras ei ole lootusetu unistada, et inimesed paigaldavad veel soovitusliku vinguanduri?

Jah, aga peab mõtlema, et vinguandur võib olla see, mis aitab sinul või pereliikmetel ellu jääda. Nii lihtne see ongi.

Me oleme küsinud ja teame väga hästi, et paljud ei mõtle sellele, paljud ei hooli ja paljud ei suuda suitsuanduritki osta. Siin on ka päästeamet appi tulnud. Meil on kontrollkäikudel andurid kaasas ja me paigaldame neid kodudesse. Aga suitsuanduri vajalikkust ei saa vaidlustada. See on igaühe elu ja turvalisusega seotud teema ja on raske mõista, miks seda ei taheta täita. Ometi sai eelmisel aastal 50 inimest tulekahjudes surma. Enamikul juhtudel ei olnud suitsuandurit.

Kuidas teie sõnum inimesteni jõuab? Kuidas te nende teadlikkust suurendate?

Kui inimesed ei taha või ei soovi aru saada, siis olukord turvalisemaks ei muutu. Oluline on õpetada ja vajaduse korral ka aidata. Ära hoida on lihtsam, parem ja tervislikum kui tagajärgedega tegeleda. See, mis toimus Erika tänaval gaasiseadmetega, on ohtlik trend. See ei lõpe iseenesest ja siis, kui midagi ei tehta. Siin peavadki ametkonnad koostööd tegema.

___________________________________________________________________

Gaasitöid ei tohi mingil juhul ise teha, neid võib teha üksnes eripädevusega isik.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) teatel peab pädev spetsialist kodutarbija gaasiseadmeid ja -paigaldisi ohutuse tagamiseks regulaarselt kontrollima ja hooldama. Oluline on teada, et gaasitöid ei tohi mingil juhul ise teha, neid võib teha üksnes eripädevusega isik.

Eranditult kõigi sel aastal juhtunud traagiliste gaasiõnnetuste põhjus on olnud omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Oluline tegur on ka väike ruum, kus ei ole gaasiseadmele vajalikku õhuvahetust.

Äsjaseid õnnetusi võib pidada erakordseks. TJA on juba kaheksa aastat kogunud gaasiga seotud juhtumite statistikat ja neid juhtumeid analüüsinud. Selle aja jooksul ei ole analoogseid juhtumeid olnud.

Ohunäitajad, mille puhul tuleb kohe tellida gaasitöö

gaasiseadmed, torustik ja ühenduskohad lekivad
gaasiseadmed on hooldamata
suitsulõõrid on ummistunud
mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis
ruumis on gaasile iseloomulik lõhn
torustik on vigastatud või korrodeerunud
torustikus on kasutatud gaasile sobimatuid materjale


Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki