Hea teada

Õhtuleht: Gaasileegi kummaline värv, mitu hukkunud last ja endiselt hulgaliselt vastamata küsimusi

facebook
18.juuli 2016
Nädal tagasi möödus pool aastat päevast, kui Tallinnas suri Erika tänaval kortermajas vingugaasi tõttu esimene laps. Paari kuu pärast juhtus seal samasugune õnnetus. Ülevaatused on tehtud, põhjus välja selgitatud, ettekirjutused saadud. "Teeme kõike, mis meist sõltub, aga me ei saa gaasi koostist muuta," lausub maja kauaaegne elanik ja endine ühistu esimees.

Vassili Manohhin juhatas Erika 6 korteriühistut 10 aastat. Selle aasta algul valiti ametisse uus. Manohhin ütleb, et tegi seda tööd juba piisavalt kaua ja oli ülirahul, kui leidis endale sobiva mantlipärija Koidu. "Tahtsin noore targa inimese kätte usaldada juhatuse, sest ta oskab nii eesti kui ka vene keelt, et ta astuks julgelt kabinettidesse, kus noored ametnikud ei oska veel üldse vene keelt. Veensin Koitu kaks-kolm aastat, lõpuks ta oli nõus ja kohe selline tragöödia…" Koidu poeg oli vingugaasi teine ohver – armas ja seltsiv poiss, keda kogu maja rahvas armastas. Nüüd plaanib pere sealt lahkuda. "Koit ütleb, et peaga mõistab, südamega – mitte," räägib Manohhin.

Pärast õnnetusi kontrolliti nii maja tervikuna, kui ka iga korter põhjalikult üle. Järeldus: hoones on halb ventilatsioon ja seda eriti vannitubades. Nagu majaelanikud, arvab ka Manohhin, et aasta alguse gaasiõnnetustel peab olema veel mingi põhjus.

"Kuidas nii? Koit on elanud oma korteris pärast remonti üheksa aastat, laps on sündinud ja kasvanud korteris kuueaastaseni. Oksana pere [kus hukkus esimene laps] on elanud oma kodus pärast remonti viis aastat, ja mõlemad tragöödiad juhtusid paarikuuse vahega," räägib kümmekond aastat tagasi gaasikatlaid paigaldanud firmas töötanud ja nüüdne torulukksepp Konstantin Pertšatkin. Tema elab selles majas juba 26 aastat ja on käinud peaaegu igas korteris mõnda muret lahendamas.

Ta ei usu, et nende maja oleks mingi erand või kuidagi neetud. Hoone saab aprillis 50 aastat vanaks ja kuni selle aasta alguseni pole vingugaasi tõttu midagi juhtunud. "Vingugaas tuleb ebanormaalse põlemise tulemusena või ebanormaalse gaasi puhul," väidab ta. Pealegi selgus, et samal päeval, kui Erika 6 kortermajas oli esimene õnnetus, oli naabermajaski samasugune. Sellest teatas Erika 10 korteriühistu esinaine Žanna Rõbkina. "Naine kaotas pärast pesemist teadvuse ja talle kutsuti kiirabi. Õnneks jäi ta ellu, aga diagnoosiks oli vingumürgistus," lausub Rõbkina.

Kinnimüüritud ventilatsioonilõõr

"Muidugi, see, mis meie majas juhtus, on õudne ja me elame Oksana ja Koidu peredele kaasa. Ja tõsi, rikkumisi on. Paljudes korterites on ventilatsiooniga sama probleem nagu Oksana ja Koidu korterites," tõdeb Manohhin.

Pertšatkin selgitab, et Oksana vannitoas polnud üldse ventilatsiooni. "Ei tea, kust on pärit see jutt, et tal oli sund- ja loomulik ventilatsioon. Polnud ühtegi!" kinnitab gaasiseadmeid tundev mees, et auk, mille kohta arvati, et see on ventilatsioon, oli tegelikult prügišaht.

Mõlemas korteris, kus õnnetus juhtus, olid suitsulõõr ja ventilatsioon ühes kanalis. "Teises korteris polnudki seda võimalik avastada, sest toru oli ripplae all," täheldab Pertšatkin.

Manohhin kirjeldab, kuidas juhtus teine õnnetus: "Laps istus vannis, vannitoa uks oli lahti [pärast esimest õnnetust oli pere eriti ettevaatlik]! Plastaknad olid kinni, perenaine soojendas abikaasale õhtusööki ja pani köögis tööle tõmbekappi, mis vajab minutis ligi 200 liitrit õhku! Kust ta võttis seda õhku – muidugi, esimesest võimalikust kohast ja tõmbas õhutusšahti kaudu kogu gaasi vannituppa."

Manohhin tunnistab, et kortereid remonditakse sageli asjatundmatult. "Tuleb djadja Vanja, kel pole mingit haridust, kes oskab vaid viimistlustöid teha ja ütleb, et selle augu paneme kinni, sest see rikub ainult vaadet. Ega lihtne inimene oska vastu ka vaielda."

Nii oli korteriski, kus hukkus laps. "Kui tulime Kostjaga [Pertšatkiniga] pärast õnnetust Koidu juurde, ütles Kostja Koidule: sul peab olema vannitoas ventilatsioonirest. Too vastas, et pole. Kostja lõi haamriga vastu seinaplaati ja ventilatsiooniresti nurk tuligi välja. Kui Koidu abikaasa seda nägi, hakkas ta nutma. Kujutate ette, ventilatsiooniresti polnud isegi eemaldatud, vaid lihtsalt seinaplaadi alla maetud!" räägib Manohhin.

Paljalt soovitustest ei piisa

Ta jätkab: "Kõik infolehed ja ettekirjutused, mis me oleme pärast õnnetusi saanud, on soovituslikud. Soovitada võib sõbral autot vahetada. Vaja on konkreetsemat kontrolli. Tohutu arv firmakesi – kõikidel on sertifikaadid – käivad gaasiboilereid puhastamas. Kas nad siis ei näinud, mis näiteks Koidu korteris toimus? Gaasimehelt küsid, ta vastab, et pole tema asi ventilatsiooniga tegelda. Inimesed on oma muredega täiesti omapäi jäetud, keegi ei jaga neile õigel ajal õpetusi – elage, nagu oskate!"

Manohhin lisab, et kui majadele pannakse plastaknad, eriti seal, kus on gaasiseadmed, siis peaks juba projektis arvestama ventilatsiooniga.

"Me peame nüüd tegema ventilatsioonisüsteemi. Seda oli ju lihtsam teha kaheksa aastat tagasi, kui maja renoveeriti. Siis olid siin ehitustellingud," ütleb Pertšatkin.

Eesti Gaas on pakkunud Põhja-Tallinna valitsuse koosolekul pilootprojektina Erika 6 tänava kortermaja keldrisse gaasikatla panekut. "See on jälle renoveerimine, majja torude panemine, mis läheb igale korterile 1000 eurot maksma," lausub Manohhin, et ventilatsioonisüsteemi panekuga ei pruugi nõustuda sugugi mitte kõik elanikud. "Mitu inimest peab lahkuma sellest elust, et kõik 100% oleksid nõus, sest see on jälle soovitusega, mida võib teha või mitte," sõnab korteriühistu endine esimees.

Hägune, oranžikaspunane leek

Erika 6 korteriühistu endise juhi Vassili Manohhini sõnul täheldasid paljud majaelanikud aasta algul, just sel ajal, kui õnnetused juhtusid, et põlev gaas on imelikku värvi.

"Kui gaasiboiler töötab, siis näeb selles tuld – see oli hästi hägune. Mu abikaasa kaebas ka, et ei saa nõusid pesta, vesi ei soojene, et mida teha, kas gaasi juurde keerata. Tuli oli broileris hägune ja oranžikaspunane ning vesi ei läinudki soojemaks," meenutab Manohhin.

"Kollast või punast värvi oli. See on ju ebanormaalne, enne põles gaas alati helesinise leegiga," arvab eakas Valentina, kes elab majas selle valmimisest saadik.

Manohhini sõnul rääkisid elanikud põleva gaasi imelikust värvist ka venekeelse "Aktuaalse kaamera" reporteritele, kui need käisid pärast teise lapse hukku kohal. "Aga see oli saatest välja lõigatud. Üks elanikest helistas ja uuris, milles asi, vastuseks oli, et see lõik polnud oluline," räägib Manohhin, kelle sõnul on majaelanikud juhtinud leegi imelikule värvusele Põhja-Tallinna linnaosavalitsusegi tähelepanu.

Linnaosa vanem Raimond Kaljulaid kinnitab, et elanikud on talle gaasist rääkinud. "Siiski, tehnilise järelevalve ameti (TJA) ametlik versioon õnnetuste kohta on, et kõikide sel aastal juhtunud gaasiboileritega seotud õnnetuste põhjus oli omavoliline ventilatsiooni ja suitsulõõride ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri," räägib Kaljulaid, et talle teadaolevalt tellis TJA laborist gaasikontrolli ning see vastas nõuetele.

Eestis kasutatav maagaas ostetakse enamasti Venemaalt Gazpromist, väike osa jõuab Eestisse ka Leedust, kus on veeldatud gaasiterminal. Eesti Gaasi kinnitusel mõõdetakse maagaasi kvaliteeti piirimõõtejaamades pidevalt. Gaasi koostis määratakse kümneminutilise intervalliga. "Veeldatud gaas on sisuliselt sama toode ja puudusi tal pole," teatas gaasifirma.

"Kui veeldatud gaasi lisada tavalisse maagaasi, siis selge see, et tekivad mingid probleemid. Ma olen gaasiga kokku puutunud ja tean, millest on jutt," vaidleb gaasikatlaid paigaldanud firmas töötanud Konstantin Pertšatkin, et veeldatud gaasi kasutamine nõuab gaasiseadmete reguleerimist või isegi väljavahetamist. "Just nüüd, kui hakkasime kasutama Leedu veeldatud gaasi, need õnnetused ju juhtusidki," lisab Pertšatkin. Ta ütleb, et me teame vaid traagiliselt lõppenud juhtumitest, kuid mitte seda, kui palju neid on üldse kokku olnud.

"Lääne-Tallinna keskhaiglasse toodi 2015. aastal kolm vingugaasimürgistusega patsienti. Tänavu jaanuarist märtsini ehk ajal, kui gaasisurmad juhtusid, on vingugaasimürgistusega patsiente toodud Lääne-Tallinna keskhaigla EMOsse viiel korral, vahendab haigla kommunikatsioonispetsialist Liisa Suba.

Kuidas vältida gaasipõletitest tulevat vingu?

Tagage õhu juurdevool gaasiseadmega varustatud ruumi.

Lõõre tuleb puhastada vähemalt kord aastas.

Tellige korstnalõõride uuring.

Tellige gaasiseadmete hooldus kord aastas.

Ostke ja paigaldage vingugaasiandur.

Vahetage välja vanad ohutusautomaatikata gaasiseadmed või laske neid kontrollida.

Artikli autor Katrin Helend-Aaviku, ÕL 18.07.2016

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki