Hea teada

Maaleht: Päike teeb elektriliinidele tuule alla

facebook
28.juuli 2016
Kaheksa ja pool meetrit elektriliini majapidamise kohta, kui elada Tallinna südalinnas. Ligi 500 meetrit, kui elada maapiirkonnas. Olukord on väljakutsuv ja paneb elektrivõrku otsima lahendusi,
kuidas kulusid optimeerida.

„On kohti, kus oleks mõistlikum välja vahetada pere külmkapp ja pesumasin, et koormus oleks ühtlasem ja optimeeritum, ning rajada tagahoovi taastuvenergiakompleks. See on odavam, kui ehitada mitu kilomeetrit elektrivõrku ja lisaalajaam,“ ütles Tiit Hõbejõgi.

Hiljuti Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi omandanud Hõbejõgi uuris oma lõputöös, kuidas kasutada maapiirkondades off-grid'i ehk võrguvaba lahendust. See koosneb üldjuhul taastuvenergiaallikast, akupangast ning inverterist, mis muudab alalisvoolu energia vahelduvvoolu energiaks. Lisaks diiselgeneraator. Hõbejõgi tõdes, et enamiku nimetatud komponentide hind aja jooksul langeb.


Off-grid sobib suvilasse


Elektrilevi tootearendusjuht Klaire Kuusk ütles, et nende ettevõtte võrgust ligi 60% katab ala, kus elab 13% klientidest. Nemad omakorda aga tarbivad kokku vaid neli protsenti ettevõtte elektrist. Kuusk lausus, et oludes, kus elekter tuleb üksiku majapidamise jaoks kohale tuua mitme kilomeetri pikkuste liinide kaudu, võib päikesepaneelide lahendus koos aku ja generaatoriga osutuda elektrivõrgu ehitamisest kuni kolm korda soodsamaks. 

„Kui tegu on põllumehega, kellel on viljasalved ja võib-olla saekaater, siis üldjuhul on tema elektritarbimine nii suur, et autonoomse võrguvaba pargi ehitus läheb sedavõrd kalliks, et odavam on talle rajada keskpingeliin. Kui see on aga üksik suvila, kus tarbimine pigem väike ja liine lähedal pole, siis need kliendid saaksid ilusti hakkama ka päikesepaneelidega,“ lisas Hõbejõgi.

Eelmisel aastal alustas Elektrilevi Harjumaal Kaaritsa talus esimese pilootprojektiga, et testida võrguvabade seadmete tehnilist toimimist ja potentsiaalset tasuvust. „Järeldasime, et kohapealsed energiaseadmed ilma traditsioonilise võrguühenduseta on tõepoolest teatud kliendigruppide puhul perspektiivikas lahendus,“ sõnas Elektrilevi varahalduse ekspert Ott Antsmaa.

Ta lisas, et juhul kui pilootprojektide tehnilised eeldused leiavad praktikas kinnitust, on praeguste hindade juures Eestis ligi 150 klienti, kellel tasuks off-grid-lahendust kaaluda. Muidu võiks see tema sõnul tähendada mitmesaja kilomeetri ulatuses väheotstarbeka elektriliini rajamist. „Oleme kogu valdkonnaga kaalumise ja analüüsi etapis – enne selle tulemusi me kuhugi võrku asendama ei lähe,“ ütles Antsmaa.

Eelis on teisaldatavus


Võrguvabal lahendusel on Tiit Hõbejõgi sõnul tavavõrgu ees mitu eelist. Näiteks on see teisaldatav. „Kui klient kurdab, et elektriga on jama, siis tehakse tema elektrivarustus korda, investeeritakse raha, ehitatakse keskpingeliin, uus alajaam, kaabelliin. Klient kolib ära ja siis jääb võrk tühjana seisma. Off-grid'i seadmed saab kaasa võtta, tõsta auto peale, viia kuskile mujale,“ selgitas ta.

Lisaks püsib tormi ajal elekter tõenäolisemalt stabiilne, kuna liin seadmest majani on lühike. Samas jagub ka kaalumiskohti. „Maal nõuab võrguvaba lahendus majapidamiselt oluliselt suuremat pinda, sest akusid ja paneele peab ju kuhugi panema. Katusele saab, aga kas katus on õiges suunas, kas see kannatab paneele, ja hästi palju sõltub tarbimisest,“ arutles Hõbejõgi.

Off-grid-lahendus on Eestis uus elektrivõrgu vaatenurgast, taastuvenergiakomplekse on rajatud ennegi. „Näiteks Ruhnu saar on tegelikult off-grid, praegu peamiselt vist diiselgeneraatoriga lahendatud, akusid ja paneele seal pole. Ja Naissaarel on üks piirivalve radaripunkt, kus on tuulegeneraator, akud ja diiselgeneraator. Algul oli ainult diiselgeneraator, aga siis otsustati, et teisiti on parem – siis diislikulu väheneb ja pikas perspektiivis tasub see end ära,“rääkis Hõbejõgi.

Mis on mis?

Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eesti elektrituru seaduse järgi on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass.

Suurimaks päikeseenergia tootjaks loetakse Saksamaad, kus asub ligi 50% kogu maailma päikeseelektrijaamadest. Kui võrrelda päikesepaneelide tootlikkust Eestis ja Saksamaal, siis aasta lõikes on see sama. Eestis on päikeseenergiat küll vähem, aga selle kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.

Eesti eripäraks on tõsiasi, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk märtsist kuni oktoobrini toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energiakogusest.


Artikli autor: Madle Timm

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki