Hea teada

Maaleht: Kodune testament paneb inimesed muretsema

facebook
11.august 2016
Pärimisseaduse järgi saab kodust testamenti teha kahel viisil. Soovitatav on anda omatehtud testament notari juurde hoiule.

Sedalaadi küsimusi esitatakse Maalehele päris tihti. Ka tuntakse huvi, kes võib olla tunnistaja testamendi allkirjastamisel. Kas see inimene, kellele midagi pärandatakse, ei tohi tunnistaja olla? Kas pereliikmeid saab testamendi tegemise juurde tunnistajaks kutsuda?

Koduse testamendi tegemist reguleerivad pärimisseaduse erinevad paragrahvid, millega tasub huvilistel tutvuda.

Pärimisseadus näeb ette kaht erineva vormi, kuid ühesuguse jõuga koduse testamendi liiki: kas algusest lõpuni omakäeliselt kirjutatud, kuupäevastatud ja allkirjastatud testament (§ 24), või kahe tunnistaja juuresolekul alla kirjutatud testament (§ 23).

Kui testaator suudab testamendi oma käega ise valmis kirjutada, siis tunnistajaid vaja ei olegi. Omakäelist testamenti tehakse sageli juhul, kui sobivaid tunnistajaid ei leita või kui testaator soovib testamenti saladuses hoida.

Kirjutada saab ka arvutiga

Teinekord on aga testament pikk või testamendi tegija kirjutamiseks liiga haige. Siis võib teksti testaatori soove järgides valmis kirjutada keegi teine, ka arvutiga. Pärandaja vaid kirjutab alla ja kuupäevastab testamendi. Sellisel juhul ongi vaja vähemalt kahte tunnistajat.

Tunnistajateks ei tohi olla need, kelle kasuks testamenti tehakse. Vähe sellest – tunnistajaks ei tohi olla ka see isik, kelle lähisugulase kasuks testament tehakse. Seda sätestab pärimisseaduse § 23 lõige 4.

Kõige kindlam on tunnistajateks paluda kedagi, kes on küll suhteliselt kõrvalised, kuid testaatorit siiski tunnevad, näiteks tema sõbrad, naabrid või töökaaslased.

Kahe tunnistaja juuresolekul tehtud testament on maailma kõige levinum testamendi liik.

Selle eeliseks notariaalse testamendi ees on see, et tavakodanikest tunnistajate jaoks on tegemist sedavõrd erakordse sündmusega, et põhjalikke selgitusi ja tunnistusi suudetakse anda veel ka aastate pärast. Notar aga testamendi kui tema jaoks igapäevase tõestamise üksikasju tavaliselt hiljem enam ei mäleta. Seetõttu on soovitatav tunnistajad kaasa võtta ka notariaalse testamendi tegemise juurde.

Koduse testamendi võib teha ka nii, et see vastab korraga mõlemat liiki koduse testamendi nõuetele: on kirjutatud testaatori enda poolt oma käega, aga peale selle on juures ka kaks tunnistajat. Sellist testamenti on hiljem raske vaidlustada. Nimelt on pärandaja käsikirjalise teksti järgi lihtsam kui ainult allkirja põhjal tuvastada, et testament ei ole võltsitud. Ja tunnistajad saavad kinnitada, et pärandaja oli tõepoolest selge arusaamise juures.

Tunnistajaid võib rohkem olla

Tunnistajaid võib olla ka rohkem. Lihtsalt juures viibida (ent mitte testamendi kehtivust kinnitavate tunnistajatena!) võivad ka isikud, kelle kasuks testamenti tehakse. Hilisema võimaliku vaidluse korral võivad ütlusi mingite tähtsust omavate asjaolude kohta anda ka teised juuresviibijad.

Üks koduse testamendi miinuseid notariaalse kõrval on see, et dokument võib kaotsi minna. Veel suurem probleem on aga, et see kehtib üksnes kuus kuud pärast selle tegemist. Kui pärandaja siis veel elab, kaotab kodune testament jõu ning teha tuleb uus.

Võib küll mõelda, et kodust testamenti saab iga kuue kuu järel kodus uuendada. Siin on aga ohuks, et aja jooksul vaimse tervise halvenedes võib viimane, vahetult enne surma tehtud testament osutuda tühiseks otsuse- või teovõime puudumise tõttu. Testamenti siis polegi. Seetõttu, kui vähegi võimalik, on parem teha alaliselt kehtiv testament notari juures.

Teine võimalus on anda omaenda kodune testament kinnises ümbrikus notari kätte hoiule –nii muutub see samuti alaliselt kehtivaks notariaalseks testamendiks.

Testaator (testamendi tegija) võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab, et see on tema testament.

Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar.

Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina.

Saanud teada testaatori surmast, on isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, kohustatud testamendi viivitamata esitama notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi.

Kui isik, kelle käes oli testament hoiul, on süüliselt testamendi kõrvaldanud või seda varjanud, on pärandist huvitatud isikul õigus nõuda süüdlaselt pärandi selle osa hüvitamist, mis tal jäi saamata.

Artikli autor: Ivo Mahhov

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki