Hea teada

Delfi: Seadust tundvad üürnikud nõuavad osa kommunaalmakseid tagasi

facebook
08.september 2016

Üürnikud pöörduvad aina sagedamini üürikomisjoni, et saada tagasi raha, mida maksma seadus ei kohusta. Tallinna üürikomisjonis on sagenenud üürileandja ja üürniku vaidlused, kus üürnik nõuab tagasi tehtud makseid – kas tagatisraha, mida üürileandja tagastada ei soovi, või makseid, mis on tehtud kommunaalarve alusel remondifondi või sihtotstarbelisteks laenumakseteks.


„Kui sõlmitakse üürileping ja üürnik maksab üürile­andjale tagatisraha, peab üürileandja selle võlaõigusseaduse järgi üüri­lepingu lõppedes kas tagastama või kasutama seda korteri kahjustuste katteks. Kui kahjustusi ei ole, kasutatakse seda tavaliselt täiendavalt võla katteks. Üürileandjal on õigus kaks kuud esitada üürnikule nõudeid, mis tulenevad korteri kahjustamisest. Kui selle aja jooksul neid ei esitata, peab tagatisraha tagastama,” selgitab Tallinna üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa.

Ent pole harvad olukorrad, kus üürileandja hakkab otsima põhjuseid, miks tagatis­raha mitte tagastada.

Kasutamisega seotud kulud

Kuid üürnikud ei nõua üürile­andjalt tagasi ainult tagatis­raha. Viimasel ajal on sagenenud ka nõuded maksete eest, mida üürnik on teinud n-ö kõrval­kuludeks. „Kui üüri­leping sõlmitakse, siis lepitakse kokku ka see, mida üürnik peale üüri veel maksab. Vahel on seal detailselt kirjas, mis kulutused kõrvalkulude alla käivad, aga vahel on lihtsalt öeldud „kõrvalkulud”. Üürnikule esitatakse siis peale üüri ka korteriühistu arve, mille ta tasub,” kirjeldab Hellamaa tavapärast olukorda.

Seadus ütleb, et kõrval­kulud on üüritud asja kasutamisega seotud kulud. Sageli on ühistuarve kulude ridades aga ka remondifondi makse või sihtotstarbelised laenumaksed. „Üürnikud on vahepeal targaks saanud ning esitavad nõude ja nõuavad seda makstud raha tagasi. Tegelikult on neil õigus – isegi kui lepingus oleks need maksed kokku lepitud, ütleb seadus, et üürilepingus seadusest kõrvale kalduv on tühine,” täpsustab Hellamaa.

Kusjuures, üürikomisjonis tehtud otsused ei ole soovituslikud. Nende taga on täitemenetluse jõud, nii et vajaduse korral hakkab nõuet sisse nõudma kohtutäitur.

Hellamaa soovitab, et pooled teeksid enne üürilepingu sõlmimist endale selgeks, millised on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. Kui siiski tekib vaidlus, tuleks kokku­lepete saavutamist alustada omavahelisest suhtlusest ning üürikomisjoni poole pöörduda alles siis, kui ühele nõule ei jõuta

Korteriühistu esitataval arvel leidub päris palju kuluridasid. Kõik read ei kuulu seaduse järgi tõepoolest üürniku kohustuste hulka ja seadus toob need väga selgelt esile: remondifond ja ühistu laenumaksed. Praktilise poole pealt kujuneb seaduse järgimine nii üürileandjale kui ka üürnikule küllaltki keeruliseks, eriti kui remondifondi ja laenumaksete igakuised summad erinevad.

Lahenduseks võiks üüri­lepingus kokku leppida näiteks selle, et üürnik võtab kohustuse maksta kõik kommunaalarve read ning üürileandja teeb järele­andmise ja langetab orienteeruva kuumakse võrra kuu­üüri. Mõned üürnikud avastavad üha sagedamini, et selline makse pole nende kanda, ja võivad sedasi ka üürileandjat pitsitada, kui näiteks minnakse tülli või üürilepingut ei pikendata.

Üürileandjana hakkasin pärast isiklikku seesugust kogemust üürnikuga neis asjus kokku­leppeid sõlmima. Kui üürnik nõuaks remondifondi makseid tagasiulatuvalt ikkagi tagasi, olenemata sellest, et need on poolte vahel lepingus juba fikseeritud, saaks ka üürileandja küsida tagasi nimetatud maksete võrra soodsamaks tehtud kuuüüri. Viimasel juhul kaotaks rahalises mõttes üürnik.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki