Hea teada

Maaleht: Riik ostab 45 looduskaitsepiiranguga kinnistut

facebook
14.oktoober 2016

Septembri lõpu seisuga oli looduskaitsepiirangutega maade riigile võõrandamise järjekorras 192 kinnisasja, mille omanikest neljandik saab ilmselt järgmise aasta jooksul oma maad riigile müüdud.

Õiguskantsler on juhtinud tähelepanu looduskaitseseaduse § 20 alusel maade riigile omandamisel ebamõistlikult pikkadele menetlustele, mistõttu ei ole maaomanikele tagatud võimalus saada hüvitist mõistliku aja jooksul. Jutt käib piirangutega eramaadest. 

Maaleht on sel teemal korduvalt kirjutanud. Maaomanikud on kurtnud, et näiteks lendorava kaitse alade piirid laienevad nende maadele, mistõttu nad ei saa metsa enda soovile vastavalt majandada ning nullilähedaseks vähenenud hinna tõttu maad ka müüa.

Lahenduseks oleks see, kui riik võõrandaks eraomaniku piirangutega maa, ent sellega kaasneb uus probleem – võõrandamise järjekord on pikk ning riigieelarves pole selleks tarbeks piisavalt raha, et võõrandamise aega lühendada.

“Keskkonnaministrina ma nõustun, et praeguseks pikaajaliselt kujunenud olukord on problemaatiline ja selle peab lahti harutama,” ütles minister Marko Pomerants. “Kusjuures looduskaitse pole Eestis valmis saanud, kaitse-eeskirjade uuendamine jätkub.”


Pomerants märkis, et keskkonnaministeeriumi hinnangul on maade riigile võõrandamiseks esitatud avalduste lahendamiseks mõistliku aja jooksul vajalik summa viis miljonit eurot aastas.

Septembri lõpu seisuga on maade riigile omandamise järjekorras 192 kinnisasja kogupindalaga 2098 ha hinnangulise maksumusega 15 miljonit eurot.

Järgmiseks aastaks on riigieelarves looduskaitsealuste eramaade riigile omandamiseks ette nähtud kolm miljonit eurot, mille eest on maa-ameti prognoosi kohaselt võimalik omandada ligikaudu 45 kinnisasja ning lahendada kõik esimeses järjekorras olevad enne 2013. aastat esitatud avaldused.

Pomerants märkis, et kui summat järgmisel aastal ühe miljoni euro võrra suurendada, oleks võimalik lahendada kõik 2013. aastal esitatud avaldused. 2017. aasta lõpuks oleks sellise rahastuse juures järjekorra pikkus kolm aastat.

Järjekorras ootamist kompenseerivad mõningal määral nii kaitsealustel maadel kehtiv maamaksusoodustus kui ka eraomanikele makstavad toetused. Eelkõige Natura 2000võrgustiku aladel makstav erametsa toetus, mille eesmärk on hüvitada maaomanikule piirangute kehtestamise tõttu saamata jääv tulu.


Alates 2008. aastast makstav toetus on sihtkaitsevööndis 110 eurot/ha ja piiranguvööndis 60 eurot/ha. Kuid loodust kaitstakse ka 17 000 ha eramaadel, mis jäävad Natura võrgustikust väljapoole.

Selliste maade omanikel ei ole õigust ei sellele ega ka muudele toetustele, kuigi looduskaitselised piirangud on sarnased. Võrdse kohtlemise tagamiseks on keskkonnaministeerium koostöös maaeluministeeriumiga ette valmistanud muudatusettepaneku “Eesti maaelu arengukava 2014–2020” täiendamiseks sättega, mis võimaldab maksta Natura 2000 erametsatoetust ka väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevates sihtkaitsevööndites,” ütles Pomerants. “Meetme rakendamist kavandame 2017. aasta maist.”


Järjekorras on ka seitse kinnisasja, mille omandamisel on kasutatud maareformi seaduses sätestatud järelmaksu võimalust ja kinnisasi on koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Vaatamata sellele, et riik on algatanud nende kinnisasjade omandamise menetluse, peavad maaomanikud jätkuvalt tasuma iga-aastaseid makseid riigile.

“Seetõttu kaalume koostöös rahandusministeeriumiga erisuse kehtestamise võimalust, peatamaks järelmaksu graafikujärgsed maksed alates omandamise algatamise otsuse tegemisest kuni kinnisasja riigile omandamiseni,” ütles Pomerants.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki