Hea teada

Maaleht: Kas kaardi alusel erastatud talu saab müüa?

facebook
11.november 2016
Meie maa 4 ha metsa ja 4 ha muud maad on erastatud kaardi alusel. Kas seda maad saab müüa, kui see ei ole mõõdistatud looduses? Sellel krundil on elumaja ja muud abihooned. Kõik on kantud kinnistusraamatusse. Kas ma saan maad müüa koos hoonetega? Kui ei saa, siis kuhu pean pöörduma?

Kinnistu müüki ei takista see, et maa on erastatud plaani- ja kaardimaterjali alusel. Kinnistu koosseisu kuuluvaid püsiehitisi kinnistust eraldi võõrandada ei saa. Küll saab anda neid kasutusse kas rendi-, üüri- vms lepingu alusel.

Kinnistu osaliseks müügiks on võimalik eraldada hoonete juurde mittevajalik maa või ka lahustükk eraldi kinnistuks ning siis saab seda eraldi uue iseseisva kinnistuna ka müüa.

Üldjuhul tehakse kinnistusraamatusse märge selle kohta, et maa on erastatud või tagastatud plaani- ja kaardimaterjali alusel. Selline märge ei piira mingil viisil kinnistu võõrandamist – ostu-müüki, kinkimist jne. Samuti ei ole takistatud sellele kinnistule servituudi või isikliku kasutusõiguse või ka hüpoteegi seadmine.

Sellist kinnistut on omanikul õigus käsutada vabalt, nii nagu ka looduses mõõdistamise teel erastatud või tagastatud maad (kinnisasja, kinnistut).

Samas peab arvestama, et müügi korral tuleb kinnistu omand ja ka valdus üle anda. Ostjal on vaja alati üle kontrollida kinnistu kohta koostatud dokumendid ja võrrelda neid olukorraga looduses – kas kinnistu suurus ja piirid on dokumentidega kooskõlas või mitte.

Samuti on tarvis üle kontrollida kinnistu koosseisu kuuluvate, kinnistuga püsivalt ühendatud asjade (ehitised, kasvav mets jne) seisund ning vastavus dokumentidele.

Esmatähtis on teadmine maaüksuse piiride õigest asukohast.

Praktikas on mõnikord alles kinnistute võõrandamise ajal, aga ka veelgi hiljem ilmnenud piiriprobleeme. Näiteks juhul, kui katastriüksuse moodustamisel plaani- ja kaardimaterjali alusel on jäetud piiri asukoht looduses fikseerimata. Maa erastamisel ja tagastamisel on kergekäeliselt lepitud sellega, et piiri asukoht näidatakse kätte plaanil ja kaardil ning ei ole nõutud piiriprotokolli koostamist looduses.

Kahjuks on esinenud ka maamõõtjate tähelepanematust ja vigu, kus plaanimaterjali alusel katastriüksuse moodustamisel ei ole arvestatud isegi hoonete paiknemist.

Juhul kui piiriprotokollides ei ole kirjeldatud piiri kulgemist looduses ja piiripunktide asukohta looduslike või tehislike püsiobjektide (ehitiste ja rajatiste) suhtes, võib naabritega vaidluste korral osutuda piiri täpse asukoha hilisem kindlakstegemine suhteliselt keeruliseks.

Maa erastamise ja tagastamise käigus tehtud vead piiride määramisel tuleb parandada maakatastriseaduse § 20 sätete kohaselt halduskorras maakatastripidaja poolt. Samas kohtupraktikas ei ole ka sel juhul täielikult välistatud naabrite piirivaidlused asjaõigusseaduse alusel.


Et säilitada heanaaberlikke suhteid, on piiriprobleemide ilmnemisel oluline leida naabrite vahel mõistlik kompromiss, mis on ka vähem kulukas kui kohtuvaidlused. Samas ei tohi maakatastripidaja ja omavalitsused lükata maade erastamise ja tagastamise käigus katastriüksuste moodustamisel tehtud vigu üksnes naabrite kaela.

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki