Hea teada

Maaleht: Eratee kasutamise eest saab küsida hüvitist

facebook
08.detsember 2016

Avalikule teele juurdepääsu tingimuste määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui juurdepääsu määramise tõttu kaob kinnistu ainukasutusõigus, on võimalik saada hüvitist.

Vaidlused avalikule teele juurdepääsuks naabruses asuva eratee kaudu on suhteliselt keerulised ja jõuavad tihti kohtusse.

Kohus peab igakülgselt vaagima, millised tingimused tuleks määrata selleks, et juurdepääsu kasutamine ei häiriks üleliia naabri igapäevaelu ja majandustegevust.

Eratee kaudu teisele (naaber)kinnisasjale juurdepääsu tingimuste kokkuleppimisel või ka määramisel kohtuotsusega on oluline fikseerida, kas juurdepääs on lubatud üksnes sõiduautoga või ka veotranspordiga, sh põllumajandustehnikaga.

Kohtud on teinud otsuseid, millega on välistatud teise isiku erateel traktorite ja muude masinatega liiklemine. Väga oluliseks võib osutuda sõidukite teljekoormuse piiramine, eriti kui tegu on pinnaseteega või kruusateega või kui teed on seotud mitmesuguste maaparandusrajatistega (truubid, settekaevud, kraavid jne).

Liigne koormus lõhub tee ja tekitab kahju ka maaparandussüsteemile ning sellega seotud maatulundusmaale. Praktikas on osutunud üheks suureks probleemiks metsaveoautode liiklemine erateedel suurte koormatega, eriti kui omanikupoolne järelevalve ei ole kogu aeg võimalik. Süüdlaste hilisem kindlakstegemine on aga raskendatud kui mitte võimatu.

Tasu juurdepääsutee kasutamise eest

Juurdepääsu kasutamisel on vaja pöörata tähelepanu kiiruse piiramise vajadusele, eriti õueala ja hoonete, sealhulgas farmide, karjamaade läheduses. Ei ole välistatud ka see, et juurdepääsu tingimustes võidakse ette näha kellaajalised piirangud – ennekõike veotranspordi kasutamisel. Kohtupraktika kohaselt peab erateed juurdepääsuna kasutav naaber taastama tee vajaliku seisundi liiklemiseks juhul, kui tema ise või temaga seotud isikud on tee seisundit kahjustanud.

Seaduse kohaselt võib kohus määrata juurdepääsu üle naaberkinnisasja ka siis, kui teed olemas ei ole ning kui muud mõistlikud juurdepääsu võimalused puuduvad. Sel juhul tuleb kokku leppida või määrata nii juurdepääsu laius kui ka selle täpne paiknemine ning tähistamine looduses.

Üsna palju on probleeme tekitanud eratee ja juurdepääsu kasutamisega seotud hüvitiste ning tasu suuruse kindlaksmääramine. Seaduse kohaselt määratakse tasu suurus kokkuleppel või siis kohtu poolt. Kohus peab määrama tasu ka siis, kui ükski asjaosaline selle suuruse kohta oma arvamust ei anna. Riigikohus on mitmel korral selgitanud, et tasu välja mõistmata jätmine on erandina lubatav üksnes juhul, kui eratee omanik on väljendanud kohtule selgelt, et ta tasu ei soovi.

Vastasel juhul, isegi kui kinnisasja omanik soovitavat tasu suurust – vaatamata kohtu ettepanekule – ei avalda, peab kohus ise koguma tõendeid, et õiglane tasu kindlaks määrata. Kohus võib teha osalistele ettepanekuid tasu suuruse kohta.

Avaldaja ja koormatava kinnisasja omanik võivad kokku leppida tasu suuruses ka tingimuslikult, s.t juhuks, kui kohus rahuldab juurdepääsu avalduse.

Kui selline kokkulepe saavutatakse, peab kohus sellega arvestama. Kui eratee omanik on tasu suuruse avaldanud, ei või kohus määrata tasuks sellest suuremat summat.

Eratee omaniku tasunõuet ei välista asjaolu, et tema ise või mõni muu isik kasutab sama teed. Sellisel juhul määratakse tasu, võttes arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult lugeda võrdseteks.

Teeomanikud õigus hüvitisele

On olnud juhtumeid, kus eratee omanik seda teed ise ei vaja ja tahab selle likvideerida ning rajada sinna põllumaa viljakasvatuseks, kuid kohtuotsusega peab ta tee säilitama ja ka edaspidi korras hoidma, et naabril või ka mitmel naabril oleks tagatud juurdepääs avalikule teele.

Nüüd on Riigikohus leidnud, et senine põhimõte, mille kohaselt tuli hüvitada juurdepääsuga koormatud kinnisasja turuväärtuse vähenemine, tuleb asendada hüvitisega kinnistu ainukasutusõiguse kaotuse eest.

Ühekordne makse ei pruugi olla juurdepääsu taotlejale jõukohane ja võib sellega põhjendamatult piirata tema õigusi. Juurdepääsu vajadus võib asjaolude muutumisel ära langeda, samuti võib eratee kasutajal kaduda huvi senise juurdepääsu vastu juhul, kui ta leiab muu lahenduse jne. Sellises olukorras võib tekkida asjatu vaidlus – kas ja kui, siis millises ulatuses tuleks tasutud hüvitis kinnisasja väärtuse vähenemise eest tagasi maksta.

Juurdepääsu määramisega kohtu poolt tekib taotlejal õigus kasutada naaberkinnisasja avalikule teele juurdepääsuks. Koormatud kinnisasja omanikule tähendab see kohtulahendi alusel tekkivat kitsendust, mis toob kaasa kinnisasja ainukasutamise õiguse lõppemise juurdepääsutee alla jäävas osas.

Selline kitsendus tähendab, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest.

Riigikohtu selgituse kohaselt on juurdepääsu talumise kohustus võrreldav tehnovõrkude ja -rajatiste talumise kohustusega, mille eest on koormatud kinnisasja omanikul õigus saada hüvitist.

Tegu ei ole hüvitisega kinnisasja väärtuse vähenemise eest, vaid hüvitisega kinnisasja ainukasutamise õiguse kaotuse eest, mis tuleb õiglases määras hüvitada.

Sellise hüvitise tasumise saab vajaduse äralangemise korral lõpetada, ilma et kerkiks tagasimaksmise küsimust.

Kõiki neid kaalutlusi arvestades peab Riigikohus nüüdsest juurdepääsu eest tasu määramisel sobivaks perioodilise hüvitise maksmist kinnisasja ainukasutusõiguse kaotuse eest.

Artikli autor: Maido Pajo

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki