Hea teada

Delfi: Registripõhise rahvaloenduse proov näitas, et inimesed ei ela alati päris seal, kuhu on sisse kirjutatud

facebook
28.detsember 2016
Järgmine rahvaloendus on esimest korda ajaloos plaanis teha registrite andmetele tuginedes, st otse inimestelt midagi ei küsita. Edukalt tehtud prooviloendus näitas, et registripõhine rahva ja eluruumide loendus on teostatav ja loenduse ettevalmistus on olnud sihipärane.

Esimese prooviloenduse kõik üldkogumid ja prooviloenduse eesmärgiks seatud kohustuslikud tunnused on moodustatud, teatas statistikaamet täna.

Suurim töö on tehtud üldkogumite metoodika väljatöötamisega. Inimeste üldkogumi moodustamiseks on loodud residentsusindeks. Eluruumide üldkogumi moodustamiseks kasutatakse ADSi (aadressiandmete süsteem) ja EHRi (riiklik ehitisregister) kombinatsiooni, sest EHR on alakaetud.

Asustatud eluruumide ja tavaleibkondade arv on alakaetud, sest 3,7% inimestel ei ole elukoht teada eluruumi täpsusega. Pärast REL 2011 on suurim samm REGRELi ettevalmistuses olnud ADSi standardi kasutuselevõtt. See on teinud elukoha ja eluruumide sidumise oluliselt lihtsamaks. REGRELi esimesel prooviloendusel kasutati 24 registri andmeid.

Kontrollitud on loendustunnuste kvaliteedi vastavust kvaliteedikriteeriumitele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 763/2008 järgi). Moodustatud 38 loendustunnusest on parima kvaliteediga järgmised: sugu, vanus, seaduslik perekonnaseis, sünniriik, kodakondsus, kogurahvastik, rahvus, emakeel, eluruumi asukoht, eluruumid hoonetüübi järgi.

REGRELi suurim probleem on registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus. See mõjutab alalise elukoha madalaima taseme (omavalitsusüksus) jaotust ning kõiki leibkonna ja perekonnaga seotud tunnuseid. Võimalus olukorda parandada, st tegelikke ja registreeritud andmeid kokku viia, on motiveerida elanikke oma tegelikke aadresse rahvastikuregistris registreerima. Sellele võib kaasa aidata kohalike omavalitsuste ja meedia teavitustöö.

Loenduse õnnestumiseks teeb statistikaamet kaks prooviloendust. Esimene prooviloendus toimus 2016. aastal. Prooviloendusel testis statistikaamet loenduse metoodikat, loendusel kasutatavat tarkvara ja registriandmete sobivust Eesti rahvastiku ja Eestis asuvate eluruumide kohta statistika tegemiseks. Andmeid hõivati 24 riiklikust andmekogust, tehti andmetöötlus ja -analüüs.

„Prooviloendus näitas, et registripõhine rahva ja eluruumide loendus on teostatav ja loenduse ettevalmistus on olnud sihipärane,“ märkis Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup. Statistikaamet alustas REGRELi ettevalmistust 2008. aastal. „Eestis on lühikese ajaga saavutatud olukord, kus registripõhise loenduse tegemiseks vajalik metoodika on välja töötatud ja praktiliselt kõik loenduseks vajalikud andmed on registrites olemas,“ selgitas Oopkaup.

Kogurahvastiku kohta on registrites olemas ja hea kvaliteediga andmed järgmiste loendustunnuste moodustamiseks: sugu, vanus, seaduslik perekonnaseis, sünniriik, kodakondsus, kogurahvastik, rahvus, emakeel, eluruumi asukoht, eluruumid hoonetüübi järgi.

Statistikaameti REGREL projektijuht Diana Beltadze selgitas, et üldjuhul registritest valmis loendustunnuseid ei saa, sest registrid on enamasti ette nähtud muude, mitte statistiliste ülesannete täitmiseks ja registrid kasutavad ka statistika tegemisest erinevaid definitsioone. „Enamasti peab statistikaamet ühe loendustunnuse moodustamiseks kasutama mitut registrit,“ rääkis Beltadze.

„Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi,“ märkis Beltadze. „Seetõttu on prooviloenduse hinnang registrite leib- ja perekondade andmete kvaliteedile ka kõige madalam,“ selgitas ta. „Kohalike omavalitsuste teavitustöö võiks motiveerida elanikke rahvastikuregistris oma tegelikke aadresse registreerima,“ nentis Beltadze..

Vabariigi valitsuse loenduskomisjon kinnitas 19. detsembril teise prooviloenduse aja, see toimub 2019. aastal. Registripõhine rahva ja eluruumide loendus Eestis toimub 2020./2021. aastal.

 

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki