Hea teada

Ärileht: Elektri hinnatõusule võib leevendust tuua üksnes soe ja lumine talv

facebook
10.jaanuar 2017
Mullu oli elektri hind keskmiselt kõrgem kui aasta varem ja prognooside järgi on hind kõrge ka tänavu – kui just soe ja lumerikas talv leevendust ei too.

Nord Pooli börsil oli Eesti hinnapiirkonna elektri hind mullu keskmiselt 6,4% kõrgem kui aasta varem, küündides keskeltläbi 33,04 euroni megavatt-tunnist. Tänavuseks ennustavad elektrituru osalised vähemalt samasugust hinnataset nagu mullu, kui mitte kõrgemat.

„Kõige rohkem mõjutab ja jääb mõjutama elektrihindu ilm: temperatuur ja sademed. Külmad ilmad tõstavad energiatarvet ja seega hindu ning sademerikkad ilmad tõstavad hüdroenergia mahtu, langetades hindu,” ütles Alexela juhatuse esimees Andreas Laane.

Veerohkus toob madala hinna

Kõigile Nord Pooli hinnapiirkondadele, sh Eestile, toovad soodsa elektri Norra ja Rootsi hüdrojaamad. Norra toodab hüdroelektrijaamadega 95% ja Rootsi 40–45% elektrit, mõlema ekspordimaht ületas 2015. aastal Eesti kogutarbimise (8,1 TWh) neli korda.

 

Eelmise aasta lõpus, kui külmad ilmad tulid keskmisest varem, juba oktoobris ja suured sügisesed hoovihmad jäid olemata, vajus Norra ja Rootsi hüdrojaamade reservuaaride tase madalale. Aastavahetuseks oli reservuaaridest keskmiselt täidetud veidi üle 60%. Viimase kahe tosina aasta mediaan on aga ligi 70% ja tipptase ligi 80%.

 

Imatra Elektri elektriäri juhi Sven Pitkve sõnul määrab aasta elektri hinna liikumise paljuski aasta algus, täpsemalt see, kui külm on talv ja kas hüdroreservid täituvad üle mediaantaseme või mitte. Kuna praegu on tase alla mediaani ja ilmad külmad, pole hõlpu oodata.

 

Kuid üksnes kõrgest veetasemest pole abi. „2016. aasta alguses oli vett üle ajaloolise keskmise taseme,” meenutas Peeter Pikk elektrimüügiettevõttest 220 Energia. „Praegu on vett märkimisväärselt vähem Põhjala hüdrojaamade tammide taga ootamas.” Elektri hind kujunes aga mullu siiski keskmiselt kõrgemaks kui aasta varem.


Hinda mõjutavad ka kaabliremondid

Peale soodsa veereservuaaride seisu peab madala elektri hinna Eestisse jõudmiseks olema täidetud veel mitu tingimust: Soome tootmine ei tohi olla suures defitsiidis – näiteks mõni tuumareaktor remondis – ning Soome-Eesti ühenduskaablid Estlink 1 ja Estlink 2 peavad olema töökorras.

„Meie hinnapiirkonnas on väga suur mõjutaja Estlinkide töösolek. Kui seal peaks katkestusi esinema, võivad tekkida ka ettemääramatud hinnatipud,” ütles Pitkve.

Ka Laane sõnul mõjutavad elektriturgu suuremate tootmisüksuste või ülekandeliinide planeeritud või planeerimata remondid.

Pitkve märkis, et elektri hinda mõjutab ka kivisöe hind, mis praegu on tõusutrendis. „Kivisöe hind on 2016. aasta algusega võrreldes tõusnud ja samas on euro dollari suhtes nõrgenenud. Seeläbi on suurenenud ka kivisütt kasutavate elektrijaamade kulud, mis paljuski määravad hinna,” lausus ta.

Mis elektri hinnaga edasi juhtub?

„Alexela hinnangul on 2017. aasta elektri hinnatase Eestis pea sama mis 2016. aastal,” ütles Laane. „Ent ei ole ka üllatus, kui see mõnevõrra kasvab. Energiaturud on siiski väga närvilised ja kõikumist on väga palju.”

Laane sõnul on järgmise, 2018. aasta Eesti elektri hinna prognoos praegu madalam, kui oli 2015. aasta hind. „Seetõttu tasuks elektritarbijatel mõelda selle perioodi hinna fikseerimisele,” sõnas ta.

Kõik Eesti turuosalised aga kinnitasid, et Eesti hind jääb prognoositult samale tasemele mis Soomes, eeldusel, et Estlinkid töötavad. Seega on tähtis, mida soomlased prognoosivad. Mitme elektriturul kaupleva Soome firma prognooside kokkuvõte on: elektri hind jääb aasta alguses ehk talvel, kevadel ja varasuvel 2016. aasta (ammugi siis 2015. aasta) tasemest kõrgemaks, aga aasta keskpaigast peaks hind langema alla mulluse taseme ja aasta lõpuni madalamaks jäämagi.

Ka Rootsis ennustatakse aasta teise poolde hinnalangust ja madalamaid hindu järgmiseks aastaks. Siiski hoiatab elektri hindade võrdlusportaal elskling.se, et välistada ei saa ühtki üllatust: 2016. aasta algus paistis ilus ja ennustus oli soodne, aga vaadake, kuidas aasta lõppes.

Kuidas toodavad elektrit Põhjamaad?

Põhjamaad, kelle elektrisüsteemi külge on Eesti aheldatud nii merealuste kaablite kui ka ühise elektribörsi kaudu, saavad oma elektri lõviosas Norra ja Rootsi hüdroelektrijaamadelt. Regiooni suuruselt teine, aga kahaneva tähtsusega elektrienergia allikas on tuumaenergia, kolmanda koha pärast tõukleb soojuselektrijaamadega tuuleenergia.

Eesti aastane tarbimine (8,1 teravatt-tundi) on Nord Pool Spotiga ühendatud nelja Skandinaavia maa tarbimisest 2%. Seetõttu on eestlastel põhjust kursis olla, millised on suurte energiapoliitilised valikud.

Norra

Norra tootis 2015. aastal 144 teravatt-tundi, millest 138 teravatt-tundi andsid hüdroelektrijaamad. Ülejäänu toodetakse soojus- ja tuulejõujaamades.

Norra ise tarbis samal aastal 129 teravatt-tundi. Elektrienergia netoeksport teistesse riikidesse ulatus 15 teravatt-tunnini.

Kokku on Norras üle 1000 hüdroelektrijaama. Enamik neist suudab oma tootmist üsna suurtes piirides reguleerida, nii et tootmise nõudlusega kohaldamine pole probleem. Aga pole suuri veereservuaare, mis võimaldaksid pikemas perspektiivis nõudluse ja pakkumise tippe tasakaalustada.

Odava vee-energia rohkuse tõttu pole tuuleenergeetika ega teised taastuvenergeetika liigid Norras eriti arenenud.

Rootsi

Rootsi elektritootmine seisab kahel vaalal: hüdro- ja tuumaenergia. Mullu 150 teravatt-tunnini küündinud aastatoodangust andis tuumaenergia 40% ja hüdroenergia teist sama palju. Kuid aastad pole vennad – hüdroenergia tootmine vähenes aastaga 17%, samal ajal kui tuumaenergia tootmine suurenes 11%. Veel aasta varem oli vastupidi. Nii et hüdroenergeetika halbadel aastatel aitavad tuumajaamad Rootsi hädast välja.

Rootsi energeetika suurim proovikivi ongi see, kuidas tulla toime 2020. aastal suletavatest Oskarshamni ja Ringhalsi tuumareaktoritest tootmisse jääva augu täitmisega.

Ülejäänu toodavad soojuselektrijaamad ja tuulefarmid, kusjuures viimaste arv ja aastatoodang on viimase kümnendiga märkimisväärselt suurenenud. Hüdro- ja tuumaenergia järel on tuul Rootsis suuruselt kolmas elektriallikas: mullu toodeti tuulefarmides üle 15 teravatt-tunni energiat (ligi kahekordne Eesti aastane tarbimine).

Rootsi energeetikafirma Bixia 2030. aastani tehtud prognoosis on elektritarbijale mitu muret tekitavat märki. Esiteks loobutakse samal ajal Saksamaal tuumaenergiast, mis tähendab, et suureneb sakslaste huvi importida odavat Põhjamaade elektrit. Teiseks oodatakse Põhjamaade tarbimise kasvu järgmise tosina aastaga 15 teravatt-tunni võrra aastas. Kui liita Rootsi reaktorite sulgemine (ehk tootmise vähenemine) ja nõudluse suurenemine, on tulemus tarbijale üks: hinnatõus, mis võib saabuda juba aastatel 2019–2022.

Soome

Soome on regiooni suuruselt kolmas elektritootja ja -tarbija. Elektritarbest kolmandiku rahuldavad tuumaelektrijaamad ja viiendiku hüdroelektrijaamad. 12% Soomes tarvitatavat elektrit tuleb kodumaistest kivisöe- ja maagaasijaamadest ning 13% bioküttel jaamadest. Tuule- ja päikeseenergia osa on marginaalne.

Kokku jääb tootmine ligi 20%-ga tarbimisele alla. 2015. aastal toodeti 66 teravatt-tundi ja tarbiti 82 teravatt-tundi elektrienergiat, seega osteti sisse 16 teravatt-tundi. Enamik importelektrit tuli Rootsist ja Norrast, osa ka Eestist ja Venemaalt.

Soome elektridefitsiidile tõotab leevendust uus Olkiluoto 3 reaktor. Millal see täpselt käivitub, on ligi kümneaastast ehituse viivitust arvestades väga raske prognoosida.

Soome olukorda leevendab ka uus 800 MW Soome-Rootsi elektriühendus, mis peaks käivituma 2025. aastal.

Samal ajal raskendab Soome elektriga varustatust just elektri ühine turg ja senisest soodsam hind – kuue viimase aastaga on elekter soomlastele üle 40% odavnenud. Nüüd kavatsevad paljud sooja ja elektri koostootmisjaamad lõpetada elektri tootmise sel lihtsal põhjusel, et see ei tasu ära – norrakatega ei suudeta konkureerida. Jaamad kavatsetakse ümber ehitada ainult soojatootmisega jätkama, mis tähendab, et järgmise tosina aastaga võib turult kaduda ühe tuumareaktori jagu väiksemaid tootjaid.

TAANI

Taani investeeris juba 1970-ndatel tublisti tuuleenergeetika arendamisse ja on nüüd maailmas üks tuuleenergia pioneere. Taani maismaa ja avamere tuulepargid andsid 2015. aastal kokku üle 14 teravatt-tunni toodangut, mis on 42% riigi kogutarbest.

Veel kümme aastat tagasi tootis Taani enamiku aastas kulutatavat elektrit fossiilkütusel soojuselektrijaamades. Toona oli riik ka elektri eksportija, tootes aastas ligi 10 teravatt-tundi rohkem, kui ise kulutas. 2006. aastal eksportis Taani rohkem kui Eesti aastase tarbe jagu elektrienergiat.

Viimasel kümnendil on aga gaasi- ja kivisöeküttel jaamade hulka järk-järgult vähendatud. Praegu toodavad fossiilküttel jaamad veerandi Taani aastas tarbitavat elektrit ning bio- ja prügiküttel elektri- ja koostootmisjaamad 13%. Tootmise (29 TWh) ja tarbimise (34 TWh) vahe eksporditakse Norrast või Rootsist.

Taani on juba pikemat aega ära kasutanud oma geograafilist asendit suurte energiatootjate Rootsi, Norra ja Saksamaa vahel. Norra ja Rootsiga ühendab Taanit mitu alalis- ja vahelduvvoolu ühendust koguvõimsusega üle 4000 megavati. Saksamaaga on kaks kokku 2300 MW võimsusega ühendust. Planeeritakse veel veealuseid kaableid Inglismaale ja Hollandisse.

2035. aastaks on Taanil eesmärk toota 84% elektrit tuulefarmides. Nelja järgmise aasta jooksul on kavas tootmist alustada kolmes suures avamerefarmis koguvõimsusega 1,4 gigavatti.

Artikli autor: Aivar Õepa, Eesti Päevaleht

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki