Hea teada

Maaleht: Tahame hooneühistu asemel korteriühistut

facebook
19.jaanuar 2017

2018. aastal jõustub uus seadus, mis muudab kõigis kortermajades korteriühistud kohustuslikuks, see ei puuduta aga hooneühistuid.

Nõukogude perioodist teame hooneühistuid kui elamukooperatiive. Tänapäevasel kujul tegutsevad allesjäänud sajad ühingud 2004. aastast vastu võetud hooneühistuseaduse alusel.

Hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on hoone valmis ehitamine, selle andmine ühistu liikmete kasutusse ning hoone ja krundi valitsemine. Ühistu eesmärk ei ole tulu jagamine oma liikmete vahel ja selle poolest erineb see äriühingutest. Hooneühistu kaudu võib omada elamut, aga levinud oli ka kunagiste garaažikooperatiivide (garaažide) ümberkorraldamine hooneühistuteks.

Hooneühistu puhul on hoone ja maatüki omanik juriidiline isik ning korteri või garaažiosa valdajatele kuulub liikmelisus ühistus.

Seega ei ole hooneühistu liige korteri omanik, vaid üksnes selle kasutaja. Millise korteri kasutusõigus millise liikmelisusega on seotud, peab olema fikseeritud hoonejaotusplaanis ja see plaan peab olema esitatud registrile koos liikmete nimekirjaga.

Kui soovitakse võõrandada oma liikmesust, siis see toimub vaid notari kaudu ja uuele omanikule lähevad üle senise valdaja kasutusõigused.

Notar teatab liikmesuse vahetumisest juhatust ja registrit. Kui selline tehing on tehtud lihtkirjalikult, on see tühine ja omand üle ei lähe. Inimeste teadmatusest on selliseid tühiseid tehinguid päris arvukalt sõlmitud.

Korteriühistu seevastu on korteriühistuseaduse alusel tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärk on üksnes elamu valitsemine. Elamu ja krunt kuuluvad selle ühinguvormi puhul isikutele korteriomanditena – nad on ise päris omanikud.

Korteriühistus on korteriomanikud

Iga korteriomandiga on automaatselt seotud liikmelisus korteriühistus – kui müüd notari juures korteri, saab ostja ka kohe ühistu liikmeks.

Uus omanik vastutab eelmise omanikuga solidaarselt ühistule võlgnetava eest. Eraldi korteriühistu liikmelisust võõrandada ei saa. Korteriühistu varaks ei ole seega hoone, vaid liikmemaksud ja haldamiseks vajalik vallasvara. Kortermajades, kus korteriühistuid ei ole moodustatud, toimub valitsemine omanike poolt ühiselt.

Sellises olukorras on ligi pooled meie elamutest. Säärast valitsemisvormi juriidilist isikut asutamata nimetatakse ka ühisuseks. Ettevaatust sarnaste terminitega! Ühisuse puhul valib üldkoosolek majale valitseja, kelleks on üks omanikest või sagedamini professionaalne haldusettevõte.

Kuidas siis hooneühistut korteriühistuks ümber kujundada? Esmalt tuleb küsida, miks peaks sellise juriidiliselt keeruka reformi üldse ette võtma.

Seadusandja ei ole näinud hooneühistuid mööduva hoonevalitsemise vormina. Sageli ei meeldi inimestel omada liikmelisust hooneühistus ja nad tahavad olla korteriomandi omanikud. Praktikas on keeruline anda hooneühistu liikmelisust pangale tagatiseks, kuid siin peaks pigem muutma seadust.

Hooneühistut ümber ei kujunda

Hooneühistu asutamine oleks praegugi aktuaalne, kui seltskond inimesi tahaks kortermaja ehitada.

Sellisel juhul ostaks krundi ühistu, pandiks selle laenu katteks, ja kui maja valmis, saaks ühistu lõpetada ning jagada hoone liikmete vahel korteriomanditena. Hooneühistut ei saa seaduse kohaselt teist liiki ühinguks ümber kujundada. Hooneühistu tuleb seega lõpetada ja viia läbi likvideerimismenetlus. Hooneühistuseaduse § 18 kohaselt peab selle poolt olema kaks kolmandikku üldkoosolekul osalenutest.

Koosolek määrab likvideerijad, kelleks on tavaliselt juhatuse liikmed ja kes kantakse registrisse esindusõiguslike isikutena. Likvideerimist ennast sätestab tulundusühistuseaduse 5. peatükk. Likvideerijad peavad avaldama ühistu lõpetamise teadaande Ametlikes Teadaannetes ja teavitama ka võlausaldajaid. Võlausaldajad peavad oma täpsustatud nõuded esitama nelja kuu jooksul teate avaldamisest.

Pärast nõuete rahuldamist ühistu vara arvelt koostavad likvideerijad ühistu lõppbilansi ja varajaotamisplaani. Iga ühistu liige saab enda omandisse kasutatava korteriomandi ja osa muust varast.

See muu vara oleks otstarbekas siiski üle anda näiteks asutatavale korteriühistule. Vara võib liikmetele välja jagada kuue kuu möödumisel likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks esitamisest.

Korteriomandite liikmetele üleandmine vormistatakse notariaalse lepinguga, mis esitatakse kinnistusosakonnale. Lepingutele tuleb lisada ka kohaliku omavalitsuse kinnitatud ehitise plaan, millel peavad olema nummerdatud ja piiritletud ruumid, mis jäävad iga korteriomandi koosseisu.

Enne korteriomandite üleandmist tuleb üldkoosolekul omanike vahel ära jagada ka nõuded, mis on jäänud rahuldamata ühistu vallasvarast ja rahast.

Nõuded tagatakse korteriomanditele seatavate hüpoteekidega võlausaldajate kasuks. Pärast likvideerimise lõpetamist esitavad likvideerijad avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist, avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan.

Korteriomanikel on nüüd vaba voli otsustada, kuidas nad jätkavad elamu valitsemist: kas üldkoosolek otsustab nimetada valitseja või otsustatakse asutada korteriühistu.

Üldkoosoleku asutamisotsus ja põhikiri tuleb esitada mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki