Hea teada

Delfi: Korterisse omavoliliselt sauna ehitamine võib kurvalt lõppeda

facebook
26.jaanuar 2017

Kui korteris pole saunaks kohta ette nähtud ja inimene rajab selle talle meelepärasesse kohta, tekitades saunast paiskuva liigniiskuse ja kuumusega külgnevatele korteritele probleeme, riskib ta sellega, et temalt võidakse nõuda endise olukorra ennistamist või esitatakse talle kahjunõue.

Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul peetakse korteri oluliseks muutmiseks küttesüsteemi muutmist, korterisse kamina ja mõnel juhul ka sauna ehitamist, sest see puudutab kaasomandi mõttelist osa.

„Kui hakatakse tegutsema kaasomandi baasil – ruumide sihtotstarvet muudetakse –, siis tegelikult õiguslikult õige oleks see, et toimingut saab teha üksnes juhul, kui 100% maja elanikke on selleks oma nõusoleku andnud,” toonitab Mardi.


Sõltub projektist

„Kui ehitusprojektis on olemas sauna ehitamise võimalus ja rajatud on tarvilikud kommunikatsioonid, pole majaelanikelt selle ehitamiseks luba tarvis,” lisab Mardi.

Sauna ehitaja peaks teadma, et sellega kaasnevad suuremad elektrivõimsused, vajalik tuulutus ja ventilatsioon. „Niiskus on see, millega kortermajades kõige rohkem võideldakse. Saunast tuleb väga suur hulk niiskust. Teine pool on elektrijuhtmed: kas need üldse pingele vastu peavad, kui asjatundmatult ehitada?” küsib Mardi.

Tallinnas Järve keskuses asuva Saunamaailma müügijuhi Meelis Grossi jutu järgi soovivad inimesed täit saunalahendust ikkagi korterisse, kus on selle jaoks ruum ja kommunikatsioonid olemas.

„Sauna soovitakse ka vanematele objektidele, kus see ei olegi alati tehniliselt võimalik. Takistavad probleemid on enamasti elektrikaitsevõimsus, majja toodud kaablite jämedus, sageli lihtsalt ruumipuudus,” loetleb Gross.

Elektrikaitsevõimsuse piir tuleb ette selles, et ei ole küllalt palju ampreid. „On piirvõimsus kerisele ja leiliruum ehitatakse liiga suur. Sellise olukorra vältimiseks tasub leiliruum väiksem ehitada – ehk mahub sinna üks inimene vähem, aga vähemalt saab soovitud kuumuse sisse,” soovitab Gross.

Saksamaal peetakse normaalseks saunatemperatuuriks 70–80 kraadi, kuid eestlased ajavad taga 100 kraadi. On ka neid, kes eelistavad 90-kraadist sauna, kuid soovivad, et seal oleks palju niiskust.

„See sõltub tarbijast. Saun ei ole kindlasti koht, kus võistelda selle nimel, kui kaua suudetakse kuuma taluda, vaid seal tekkiv soojus peaks looma meeldiva tunde,” ütleb Gross.

Ehituspoolelt toonitab Gross, et kuna saunas tekib palju kuumust ja niiskust, peaks see olema ühendatud väljatõmbavasse ventilatsioonisüsteemi. Uuemate majade puhul on see üldjuhul vannitubades olemas. Süsteem rajatakse madaldatud lae alla ja suunatakse niiskust väljatõmbavasse ventilatsioonitorusse. Peale kuuma õhu tuleb valmistuda ka veega tekkivateks avariiolukordadeks. Selleks võiks sauna põrandal olla äravoolutrapp.

Kuna saunas on kuum küttekeha, tekib ka tuleohutuse küsimus. „Kui põlev materjal ehk puit on kerisele liiga lähedal, siis on loodud süttimisoht. Tuleb jälgida tootja poolt ettenähtud kaugusi. Kõik peab olema sertifitseeritud ja testitud,” rõhutab Gross.

Pisikese moodulsauna võib kätte saada tuhande kuni paari tuhande euroga.

Korterisauna investeering ei pea tingimata olema väga suur. Pisikese moodulsauna võib kätte saada tuhande kuni paari tuhande euroga. Etteantud ruumi piiresse sauna ehitamine maksab veidi rohkem. Võib öelda, et korterisse keskmise sauna ehitamine tähendab umbes 4000–5000 euro väljakäimist. Kõik sõltub sellest, milliseid materjale saunalava ja seinte katmiseks kasutada ning milline keris valida.

________________________________________________________________________

Korterisaunadest sai mullu alguse kümme põlengut


Korterisse saun ehitada võib esialgu tunduda hea mõte, kuid kui elektrisüsteem on selleks liiga

nõrk või ehitades ei peeta silmas ohutusnõudeid, võib ettevõtmine halvasti lõppeda.

Möödunud aastal sai päästeamet koguni kümme väljakutset tulekahjule, mis oli saanud alguse korterisse ehitatud saunast. Kolmel juhul oli tulekahju tekkinud elektriseadmest, ühel juhul kütteseadmest, neljal juhul konstruktsioonipuudusest ja ühel korral elektripaigaldise rikkest. Ühel korral ei suudetud põhjust kindlaks teha.

Päästeamet rõhutab, et korterisse sauna ehitades peab silmas pidama ehitusprojekti. Päästeameti ohutusjärelevalve seisukohalt on kõik kortermajad erinevad. On puumaju, kivimaju, kõrghooneid ja paari korteriga kortermaju. Kui kortermajade saunades puhkes kümme tulekahju, siis eramajja või sellest eraldi ehitatud saunast sai möödunud aastal alguse mitu korda rohkem põlenguid.

Artikli autor: Rivo Veski, EPL

Artikli autor / allikas

0Kommentaari
Sisesta kommentaar

Veel artikleidVaata kõiki